Sunday, June 15, 2014

Ida-Virumaa eri

Möödunud nädal oli täis Ida-Virumaad ja seda mitte ainult arvutis ja paberil, vaid ka päriselt. Kui neljapäeval ja reedel käisin läbi töötavad karjäärid ja kaevandused, samuti õlitehased, siis täna oli sportlik päev Narvas.

Alustan lõpust ehk Narva Energiajooksu poolmaratonist.

See oli mul esimest korda osaleda Narva jooksul. Varasemalt on ikka mõni orienteerumisüritus samale ajale sattunud või pole olnud tahtmist nii kaugele ainult jooksma minna. Olen isegi natuke imestanud, et see üritus on kokku toonud nii palju jooksjaid. Nüüd sai aga selgeks, et tegemist on väga hästi reklaamitud ja korraldatud jooksuvõistlusega, kus rada võiks ehk natuke huvitavam olla, kuid hea konkurents, muusikalised vahepalad, pealtvaatajate toetus lõpus ja nänn kompenseerivad kõik muu.

Poolmaraton oli minu jaoks vajalik eelkõige vormi testimiseks. Nädalataguse 24h ja 118 km mõju oli küll lihastest ja liigestest kadunud, kuid miski sees ei tahtnud kiiresti liikuda. Polnud õrna aimugi, kas suudan joosta 1:27-1:28-ga või läheb selleks tublisti üle 1:30-ne.

Alustasin üsna rahulikult, ehkki esimesed 10km tulid ühtlaselt 4:05-4:10 min/km tempos. Seda kiirust aitas hoida Anastasia Zakharova, kelle heast seljast üritasin iga hinna eest kinni hoida. Enne tõusu ca 14km-l oli ta küll natuke eest ära läinud, kuid selleks ajaks sain järele Annika Vaherile. Tõusu kaifisin täiega, jalad olid heas seisus ja kõrgema pulsiga sain ka mootorisse vajalikku ergutust. Annika jäi natuke maha.

Samas läksid tõusudele järgnevad pikad tee-etapid raskepoolselt, kus tuli lihtsalt kannatada. Ja nii ma siis kannatasin, tempot oluliselt alla ei lasknud, kuid mitmed jooksjad läksid mööda (sh Margit Mälter ja Annika Vaher). Viimasel km-l aga üritasin erksamalt liikuda ja nii mõnigi koht sai parandatud.

Kokkuvõttes tuli hea stabiilne ja korraliku pingutusega jooks. Rahul.

Aeg: 1:29:36    Koht: 125   Tulemused
____________________________________________________

Kui reede õhtul jõudsin Narva karjäärist koju, oli köögilaua peal uus GoReisiajakirja erinumber "Ida-Virumaa üllatab" - uhke kaanepildi ja kirju põneva sisuga number. Ostke kõik, Te ei kahetse, sest Ida-Virumaa ON põnev piirkond.

Alljärgnevalt mõned kohad, kuhu tavaline turist ei satu.

Kõigepealt käisin Estonia kaevanduse aherainemäe otsas ja rikastusvabrikus. Mõlemad olid hiigelsuured moodustised, esimene ca 60m kõrgune lubjakivitükkidest mägi, kuhu kavatsetakse rajada motokrossirada ja teine umbes 7-korruselise maja kõrgune kast, täis igasuguseid mehhanisme  - purusteid, rattaid, magnetiiti, konveiereid jpm.

Estonia kaevandus on aga Euroopa suurim allmaakaevandus, võrreldav Tallinna linna pindalaga. Põlevkivi jagub seal veel 15-17 aastaks, misjärel tuleb kaevandus, mis on töötanud ligi 40 aastat, sulgeda. Pumbad jäävad seisma, kaevanduskäigud täituvad veega.

Narva karjääris on samuti suurem osa põlevkivist välja kaevatud, ehkki tööd peaks seal veel jätkuma ligi 20 aastaks. Kavas on karjääri lõunaosas, kus katendi paksus on suur, samuti turbaaladel, kus põlevkivi pealmaatöödega kaevandada ei saa, juurutada kombainlaava allmaakaevandamise tehnoloogiat. See võimaldab muuhulgas vähendada põlevkivi kadusid.

Praegu toimub karjääris katendi eemaldamine suurte draglainide ehk sammuvate ekskavaatoritega, mille noole pikkus on 90m, kopa maht 15m3. Masin on ise ka nagu suurem hoone, mida masinist pööritab kuni 400 korda tööpäevas. Lubjakivist katendi paksus on 2,8m-se põlevkivikihi peal 20-25m.

Allpool olevas videos on näha, kuidas draglain võtab katendit, tõstab selle puistangusse, siis võtab pinnast ja puistab selle samuti puistangusse lubjakivitükkide vahele. Suurte puistanguvallide taga töötavad kopp ja traktor, mis tasandavad hiljem suuri valle. Tulemust nägime kõik Aidu karjääris joostes.




Kui Narva karjäär suletakse, siis saab sellest 5 korda suurem Aidu koos vett täis kanalite ja metsastatud lainja reljeefiga aladega nende vahel, seega seiklusspordiks igati sobiv maastik. Kuid siis olen kusagil 75-80...

Käisin veel ka õlitehastes, nii Enefit140  kui Enefit280-s. Põlevkiviäri tulevik on õlitootmises, mille kõrvalsaadustest, uttegaasist ja poolkoksist, toodetakse elektrit. Kivist võetakse siis praeguse ca 36% asemel välja 70-72% energeetilist ressurssi ja vähendatakse CO2 heidet 2 korda. On vaja ehitada mitmeid uusi tehaseid ja varustada need põlevkiviga, ja seda pikaks ajaks, vähemalt 40 aastaks.


No comments: