Sunday, June 1, 2014

Aidu helesinised laguunid

Xdreami II etappi Aidu karjääris ootasin huviga, sest tegemist oli alles hiljuti suletud ja korrastatud (rekultiveeritud) karjääriga, kuhu oli rajatud ka rahvusvahelistele nõuetele vastav sõudekanali süvend. Etteruttavalt olgu öeldud, et sõudekanali läbisime mõlemas suunas, ehkki see oli vaid väike osa eilse päeva kanuusõidust.

Kuna Aidu karjäär on olnud mehiste meeste mängumaa, suurte masinate ja lõhkamiste tallermaa, siis enne Xdreamile minekut ajasin habeme ära, et viimaste trendide järgi mehelikum välja näha.

Kokku saime oma Eesti Energia põlevkiviäri arendusteenistuse tiimiga (Indrek Aarna, Kaido Kaarli, Eduard Pukkonen) Jüris, kust edasi liikusime juba koos Maidla mõisasse ehk võistluskeskusesse. Ilm oli meeldivalt soojaks läinud, ehkki lubati ka vihma.

Seekordse Xdreami võtmesõnaks oli kanuuetapp, kus edukus ei sõltunud mitte niivõrd kanuusõidu kiirusest, kui kanuu vedamise ja jooksu võimest. Nimelt oli rajal kaks võtmepunkti, kus ühe (KP6) pidi läbima kanuuga ja teise (KP7) kõigi kolme liikmega. Ülejäänud oli vaba planeerimise küsimus, kus sai oma võistluse mitut moodi vastikuks teha.

Meie plaan nägi kanuuetapil ette mitteujumist, mistõttu pidi vett täis tranšeede ületamisel kanuu alati käepärast olema. Vastasel juhul oleks kaks liiget pidanud ujuma 4 korda ja üks 5 korda üle laia kanali. Peale KP6 sai selgeks, et tugevamad ehk ka karmimad tiimid masohheerisid parema tulemuse nimel täiega ja jooksid-kandsid-ujusid maksimaalselt võimalikus mahus.

Mis sellest etapist meelde jäi?

Eelkõige puhas helesinine vesi ja kõrged vallid kahel pool tranšeed.Viimastest tuli aeg-ajalt paati üles ja alla tirida.

Võimas oli karjääri lõunaserv KP8 juures, mis oli veest kerkiv vertikaalne ca 4-5m kõrgune paeastang (foto: Hardi Murula, võetud rajameistri Siim Kadaku FB-st). Punkti, mis asus seina peal, meie Indrekuga ei näinud. Kanuutasime ajal, mil Kaido jooksuga punkti võttis, KP 9 poole.

KP 9 juures taevas selgines ja kohati paistis ka päike. Helesinine vesi ja helehallid lubjakiviastangud said kuidagi eriliselt mahedad värvitoonid, hing lausa nõudis fotoka järele. Viimast kahjuks kaasas polnud. Eleri Hirv istus kõrge mäe peal ja luges lehte. Küsisin, et mis ta siin päevitab ja Eleri vastas, et ta ei tea, kuhu nende kanuu on läinud/kadunud... Minu jaoks oli see tunne tuttav Võru Xdreamist, kui kanuuetapil ootasin ja otsisin üksiku jooksjana kanuukaaslasi ca tunni.

KP9-st idas oli kanali peal ujuv saun. Päris hea idee, kuid mida ikkagi selle veekanalite ja puhta veega tehismaastikust mõistlikku teha annaks. Aidu sõudekanalgi tundub olema kaugete aastate projekt, mis vajab hiiglaslikke investeeringuid, huvitatud eestvedajaid ja korralikku äriplaani. Samas on Eesti Energia Kaevandused selle sügava kanali ehitamisega kõvasti vaeva näinud.

Läbisime kanuuetapi kenasti ja "tänu" inimlikule rajaplaneeringule olime selle lõpus 29.kohal. Seega sai nüüd edasi ainult paremaks minna.

Järgneval rattaetapil saime esimest korda puusani märjaks (KP12 järel), ujumine KP13-sse jäi ära, sest kirde poolt viis saarele väike purre. Kuid sellegipoolest ujusid mitmed tiimid rabajärve kõige laiemast kohast saarele punkti võtma.


Mäluorienteerumine aheraine- ja poolkoksimägedel ning punktide otsimine Kohtla kaevanduse maa-alustes tunnelites lausa pidi sellel kaevandus-temaatilisel Xdreami etapil kavas olema.


Mäluorienteerumises läks minul igatahes pilt segi, kui alguses läksime vales järjekorras mägesid võtma, Kaidogi ei saanud enam palju aru. Kuid vana suusaorienteeruja Indrek tundis end üsna kindlalt. Väike kaheksakujuline  trajektoor ei teinud ülesannet oluliselt aeglasemaks. Maa-alustes käikudes, kus pidime leidma 8 punkti ja kus minul hakkasid erinevad strekid üsna varsti segi minema, oli jällegi Indrek kindlus ise. Leidsime kõik punktid kenasti ja kiiresti ning olime tõusnud 22.kohale.

Järgnev lühike ratta- ja pikk jooksuetapp Aidu karjääris läksid samuti hästi. Rajameister oli võistlejaid (või ennast) säästnud ja orienteerumise lihtsaks teinud. Pidi vaid suunda hoidma ja selgelt arusaadavasse kohta välja jõudma. Kindlasti oleks võistluse põnevaks teinud mõni punkt keset tõngermaad, kuid siis oleks vajalik olnud suuremas mõõtkavas kaart, sest neid kribus reljeefijooni polnud lihtsalt võimalik 1:20 000 mõõtkavas kaardilt eristada.

Jooksuetapil ei pääsenud keegi ujumisest. Kui etapil 35-36 oli võimalik veel ringiga minna, mida isegi üsna tugevad tiimid kasutasid (no kui ikka ujuda ei oska, siis pole võimalik 80m laiust kanalit ületada). Meil probleeme polnud, kõik ujusid ja sellega saime nii mõnegi tiimi ees kena edumaa. Hakkasime tasakesi eest ära minema ka SUPREMA võistkonnal. Eriti hästi õnnestus etapp 36-37, kus saime etapi 7. aja. Ujumine KP38 juures oli juba vältimatu, kuid seal olid mingid nöörid ja täispuhutud kummid, mida me ei kasutanud. Urmo Liblik julgestas paadiga ja tegi tellimise peale pilti.

Parandasime pidevalt kohta. Ehkki sõitsime KP42-st natuke mööda ja kaotasime palju aega valesse orvandisse pandud punkti otsimisega, olime odaviske lisaülesandes 18.kohal. Lisaülesanne asus endise Aidu karjääri tööstusterritooriumil, kuid ühtegi mahajäänud hoonet seal küll ei näinud (kõik oli minema viidud ja korrastatud).

Mingil ajal peaks sinna tulema Uus-Kiviõli kaevanduse rikastusvabrik. Maa-alusest kaevandusest, mis jääb Aidu karjäärist lõunasse, kavatsetakse põlevkivi transportida rikastusvabrikusse lintkonveieri abil. Sarnase, kuid VKG-le kuuluva Ojamaa kaevanduse konveieri alt sai kaks korda rattaga läbi sõidetud. Uus-Kiviõli kaevanduse konveier peaks suunduma KP4 ja KP9 vahelt üles põhja.

Rattaetapi viimastes (hajutatud) punktides olime juba 17.kohal. Eespool polnud kedagi ja ka jälitavast suuremast grupist olime turvaliselt ette saanud. Nüüd jäi ainult vormistamise küsimus.

Kuid võistlus lõpeb finišijoonel ja seekord oli lõpp meie jaoks paras katastroof. Nimelt tuli igal tiimiliikmel oma punktis kokku lugeda tahvli peale trükitud müntide kogusumma. Minu tahvel (45A) oli maas pikali ja kuna vahetult enne kuulsin vahetusalas lauset, et kontrollaega on edasi lükatud, siis arvasin, et ju on siis lisaülesanne seetõttu tühistatud. Kaido lihtsalt ei osanud tahvlit vaadata (KP45B), ainult Indrek arvutas sendid kokku (KP45C). Finiši lisaülesandes pidi aga kõigi kolme tahvli sendid kokku liitma... Egas midagi, tuli uuesti lugema sõita.

Läksin oma punkti (KP45A), mis asus kõige kaugemal. Koos Maret Vaheriga arvutasime, sain kiiremini hakkama. Indrek läks 45B-sse. Tagasi saabudes punktisumma ei klappinud. Nüüd sõitsin Indreku punkti (45C) kontrollima. Juhtumisi leidsin ka Indreku sealt uuesti lugemas. Sain summa kiirelt kokku ja jäin Indreku vastust ootama. Paraja ootamise peale unustasin aga ära, kas olin saanud kokku 267 või 297. Indrek sai aga kokku hoopis 276!

Läksime esialgu pakkuma summat 276-ga - ei klappinud. Siis 267-ga - jällegi ei klappinud. Lõpuks liitsime 297-ga - klappis. Oeh. Olime seda ülesannet teinud kohutavalt kaua ja kukkusime järjestuses 10 (!!) kohta. Kõik supremad, sandbergid, porrid ja sassid läksid mööda.

Seega saime jälle 27.koha nagu ka Tartu etapil. Rajal olime kaua: 8h13min. Aga võistlus oli tore, ei murdnud konti ega väsitanud liigselt.

Tulemused
GPS träkid (seal on kaart ja tugevamate võistkondade liikumine)
TV3 uudisklipp (Peaminister osales...)
Fotod: Meelis Toom (SIIN) ja Urmo Liblik (ujumine)

Nüüd tuleb keskenduda järgmise nädala suurvõistlusele - Euroopa meistrivõistlustele 24h rogainis. Seal ei saa kerge olema, kuid selleks olemegi eelnevalt trenni teinud ja ka neid Xdream'e läbinud. Kaidogi on rogainile minemas. 30 tiimi saavad GPS-id, meie Marjega nende hulgas.




Täiendan juba kommentaarides küsitud ja vastatud teemat.

Vesi peaks olema joodav, ehkki kõrgema sulfaatide sisaldusega, midagi sarnast Vytautase mineraalveega.
Orgaanilist ollust (kolibaktereid jm) pole analüüsitud. Mine tea, paaris kohas (kuivades tranšeedes) oli päris tugev sitahais.

Kaevandamist oli kommentaarides juba natuke kirjeldatud. Põhimõtteliselt õige, karjääri põhjaosas oli katendi paksus 2-4m, lõunas kuni 25m. Katend ehk lubjakivi tõsteti vaaludesse, hiljem tasandati ja kaeti pinnasega. Põhjaosas pole tasandamisele suurt rõhku pandud, kuid mida lõuna poole, seda tasasemaks ja joostavamaks maastik läks. Aidu karjääri kaevandati 40 aastat ja suleti alles hiljuti. Veetase on ka just-just maksimumpiiri saavutanud.

Korrastamist, nagu juba mainitud, on tehtud erinevatel aegadel erinevalt. Läänepoolne osa taastati ekperimendi korras NLiidu ajal põllumaana, seal pidid taimed kasvama paremini kui kõrval põllul (?). Tavaliselt karjäärid metsastatakse.


21 comments:

Kaur Virunurm said...

Selline küsimus. Kas karjääride ja sõudekanali vesi kõlbab juua? Me arutasime, proovida ei riskinud.

(Purtse jõe kohta sama küsimus. Kunagi oli see väidetavalt Eesti kõige vähirikkam jõgi, siis tapeti keemiaga kogu elu seal maha, nüüd peaks parem olema...)

Anonymous said...

Jätkates karjääridega, siis kas oskad öelda või mõnda viidet anda selle kohta, kuidas avamaakaevandamine toimus ja kuidas maastik just sellise väljanägamise on omandanud? Kas algselt oli tegu terve paekivikihiga, mis läbi hekseldati ja siis ladustati? Milleks jäeti tranšeed?

mann said...

Mõned pildid ca 5 aasta tagusest ajast, siis kui tranšeed kuivad olid...
http://public.fotki.com/marianns/smi-ida-virus-jrvamaal/

ek said...

Mina mõned peotäied sõudekanali keskel jõin. Oli päris meeldiv pae maitse, kõrvalnähtusid ei ole tänaseni täheldanud :) Tagapool tranšeedes poleks vast julenud juua, seal nägin talvel uiskudel matkates mitmeid esimese nõrga jääga otsa saanud ja kinni jäätunud metssigu. Tagapool on ka muud rämpsu ja võimalikku reostust vees rohkem, sest põhja-lõuna suunalisi tranšeesid mööda sõitsid kümneid aastaid Belaz´id, need olid nii öelda raskeveokite “kiirteed” kaevandatava alani. Tranšeed olid alguses paljudes kohtades märksa sügavamad, valdavalt betoonpõhjaga, nagu said kogeda B-raja punktides 3A ja 3B käijad. Kui Kohtla-Nõmme allmaa kaevandus 2001 suleti, siis selle aladel lõpetati vee pumpamine ning ka Aidus hakkas vesi tõusma, seetõttu Aidu karjääri idapoolseid teid (ehk tranšeepõhjasid) tõsteti paeparoodat kasutades viimase 10 aasta jooksul mitme meetri jagu kõrgemale.
Aidu karjäär toimis suht lihtsalt ja brutaalselt. Buldooser lükkas pinnase pealt maha, paesse puuriti augud lõhkeaine jaoks, siis lõhati kõik paas pilbasteks ja need suured pika noolega ekskavaatorid tõstsid purustatud pae kõrvale ära. Väikesed ekskavaatorid said seejärel pehme põlevkivi kalluritesse laadida, mis kimasid sorteerimisvabrikusse (odaviskeplats). Karjäär liikus aina lõuna poole, põhjapoolseid tranšeedevahelisi alasid järk-järgult rekultiveeriti, istutati metsa peale, lääne poolses otsas katsetati viljapõldudega.
Erik, B-rada, võistkond Villu

eduardp said...

Jutt õige. Kommenteerisin ka natuke küsimusi blogisissekande lõpus.

Kaur Virunurm said...

Aitäh, aitäh, aitäh Erikule ja Eduardile selgituste eest! Et siis uisu- või suusamatkaks sobilik ala. Võtame kavva :)

Anonymous said...

8kp legend oleks võinud olla rongapesa :)
Ott

eduardp said...

Pigem "Alpinisti eri".
Pilt, kus mehed ronivad mööda paeseina, mis on tekitatud lõhkamise teel ja kus kivid kõik lahti... - on ikka üsna karm.

Anonymous said...

Jah, aga punktist üleval vasakul on rongapesa, õnneks linnud juba ammu lännu :)
Ott

eduardp said...

Igaüks näeb seda seina isemoodi, läbi oma hobide prisma :)

Siim V said...

Kui praegu veel vaadata maaameti (X-GIS) põhikaarti ja ortofotot, siis on seal näha veel põlevkivi sorteerimistehas ning sõudekanalit alles on hakatud kaevama nende samade sammuvate ekskavaatoritega (Tark Öökull ja Aidu Kajakas olid vist nimed :-) ), mis seal kanuu vahetusala lähedal olid.

Anonymous said...

Paar päeva EM-ni ja sa pole veel konkurentidest analüüsi teinud :)

Ott

eduardp said...

Seekord ei jõua midagi analüüsida, ei konkurente ega maastikku. Mõõtenööri pean ka ööbimispaigas valmis tegema.
Rajale läheme kolmekesi.

Anonymous said...

Anna esmakordsele vihhe, kui pika nööri te teete endale seekord.
Ja kes teil kolmas on?

Viivi

Armo said...

Ma kontrollisin üle varem kasutusel olnud nööri mis on 135 km. Ilusad punased lipikud iga 10-se km juures ja kollased iga 5-se juures. Pikkused lindu siis loomulikult. Etsil teine tehnoloogia, ta arvutab koefitsendi kohe nööri sisse ära kuigi ma ei tea kust saab ette koefi teada?

Nr 3(Tramm)on liinil tagasi?

eduardp said...

Jah, läheme koos Matiga.
Koefitsient võiks olla 1,25 (pessimistlik prognoos) ja läbitav reaalne kilometraaž kuni 120km (ilmselt vähem). Seega saab siit arvutada kogu nööri pikkuse ja kui see jagada 12-ks, saab märgid iga 2h jaoks. Sealt on siis juba saab hinnata tegelikku liikumiskiirust ja teha rajal vastavaid korrektuure.

Kuid peaks vist uue teema avama :)

Anonymous said...

1. tund - valge niit, 2. tund - punane niit, 3. tund - valge niit, 4. tund - punane...

eduardp said...

5. tund - niit nr.10

Anonymous said...

Mida lähemale lõpule, seda lühemad vahed ja paksem nöör :)

Ott

Anonymous said...

Või peaks viimaste tundide planeerimisel hoopis kummi kasutama :)
Ott

eduardp said...

Öösel on külm ja siis tõmbub ka nöör kokku. Hommikul võib tõesti kummi vaja minna.