Õismäe supersprint

Nälg kaardiga jooksmise järgi on suur, eriti nüüd, kui lumi läinud ja taevas kevadine päike.

Tänase Tallinna Kompassi Õismäe sprindiga avasin päevakuhooaja. Eks näis, millal järgmine kord saab, kuid täna oli väga lahe. 

Jõudsin Õismäele hilja, natuke enne ühisstarti. Soojendust ei jõudnud sammugi teha, kuid see ei saanud takistuseks kiirele jooksule. Sest kui juba sprinti antakse, tuleb täiega vajutada, mis sest, et distants oli üle 7,1 km linnulennult.

Võistlusformaat oli esialgu natuke arusaamatu, kuid rajal sai kohe selgeks. Ühisstardis sai teatud punktis valida endale ise ühe valiku kolmest, mis tagantjärgi hinnates oli kavalalt tehtud ja meelitas ühistardis jooksjaid erinevatele teevalikutele. 

Üsna stardi järel sai selgeks, et pikale rajale oli suundunud ka kerge jalaga jooksumees Raivo Laanemets. Võtsin talle konksu ja pikalt eest ära ei lasknud, samas hoidsin end kindlalt kaardis.

KP3-s sai valida kolme KP vahel. Võtsin C-raja, Raivo vist A-raja (seda ei näinud). Esimene tõsisem teevalik tekkis etapil 5-6. Kui esialgu tundus, et valikud on võrdsed, siiski kodusel analüüsil selgus, et Raivole sobis põhjapoolne valik, mulle lõunapoolne. Mõlemad valisime põhjapoolse (lilla joonega on kaardil tehtud valik). Seal jäin temast paarkümmend meetrit maha, kuid sain jälle kätte etapil 12-13. Samas polnud ma võimeline Raivo tempos liikuma ja jäin jälle 15-20m maha. Kuid sain peale tema väikest viga väljajooksul KP14-st jälle mööda. Uuele kaardilehele jõudsin esimesena.

Võistluse teises pooles oli kaks olulisemat teevalikut. Etapil 17-18 lugesin ära, et 18-19 lähen lõunast, kuid kui Raivo jooksis ette ja keeras põhjapoolsele variandile, järgnesin talle. Mõte oli tugevast konkurendist mitte maha jääda ja hoida sama suunda. Jälle eksisin, sest minu C-rajale ei sobinud see valik, teekond oli 16m pikem. Väike vahe tuli sisse. 

Etapil 19-20 läks Raivo põhjast ja siin tekkis mulle väike võimalus. Aga ma ei osanud kiirel jooksul näha seda, et tema kaotus põhjapoolses variandis oli tegelikult väike, minu C-rajale sobis aga vaid lõunapoolne jooks, mida ka tegin. Seega vahe suurt ei vähenenud ja jooksutempo erinevustest venis veel pikemaks, lõpuks üle 60m.

Põnev pikk sprint oli, tirisin korralikult, kuid väga raskeks endale elu ei teinud. Jooksuga poleks Raivole nagunii vastu saanud. Aeg tuli 41:15.

Tulemused

Huvitavaid fakte Õismäest leiab Tiina blogist.