Wednesday, March 5, 2014

Noorena Krimmis

Päevakohane küsimus:

Mõni päev pärast seda, kui vaatasin seda tuntud mäge, plahvatas Tšernobõlis tuumareaktor (26.aprillil 1986). Kohas, kus parasjagu asume, turist viibida ei tohtinud.
Mis mäega on tegemist?
(allpool olev jutt on lisatud peale õige vastuse saamist)


Krimmis olen käinud kaks korda. Aastal 1980, kui Moskva olümpiamängude ajal toimus TRÜ geoloogia II kursuse kaardistamise praktika Trudoljubovka külas Bahtšisarai rajoonis Leningradi (?) Ülikooli geoloogia välibaasis. Seal olid peale venelaste samal ajal ka leedulased. Saime hästi läbi, ehkki venelastega ei olnud tihedat läbikäimist. Ka spordivõistluste vaatamisel olime reeglina erinevatel pooltel (meenub väravpalli finaal).

Tegime cuesta-maastiku geoloogilist kaarti, meenuvad sõnad "kriit", "flüšš", "nautiloiid". Mõnel päeval abistasime kolhoosi, korjasime virsikuid, suuri ja magusaid. Külas olid vahetevahel tantsupeod, kus keegi otseselt peksa ei saanud. Ühel nädalavahetusel külastasime Bahtšisarai khaanilossi ja Tšufut Kale koobaslinna. Viimasest läksime koju jala (vist 8km).


Peale praktikat sõitsime Suurde Kanjonisse, sealt üles Ai-Petrile. Viimane on Krimmi kõrgeim punkt, otse astangu kohal ilusa vaatega alla Jalta linna peale. Pildistasime tuledesäras pimedat linna.

Jaltas olime mitu päeva, kohustuslikud käigud Alupkasse Vorontsovi lossi ja Sevastoopolisse.

Kuuekesi, kellest neli olid spetsiaalselt tulnud Eestist, käisime idas - Sudakis ja Feodossias, sh ka Aivazovski majamuuseumis.

Krimmist organiseeris Mati Stroom (Riho Pihlapuu abiga) meid suure valge turismilaeva "Gruusia" peale, millega saime Odessasse. Sealt hääletasime paaridena läbi Moldaavia Taga-Karpaatiasse Užgorodi ja sealt hääletades koju. Tegime omavahel väikese võistluse, kus meie paar ületas mitmepäevasel hääletamisel Eesti piiri vaid pool tundi varem, kui tegid seda Gunts ja Reps.

Järgmisel korral läksime Krimmi Mart Riebergi poolt organiseeritud väikese grupiga. Esialgu ronisime kusagil koobastes, misjärel läksime Erki ja Uldisega piki randa itta. Salaja külastasime Kara-Dagi loodusreservaati, keeluala ka seetõttu, et seal asus sõjaväeosa. Luurasime hommikul vara sisse, kuid päeva jooksul muutusime liiga julgeks ja väljumisel jäime valvurile vahele. Karistuseks kaevasime Erkiga maa sisse 4 aiaposti.

Peale Kara-Dagi tõusime üles Krimmi mägiplatoole, lagedale karriväljadega suhteliselt tasasele platoole, keelualale, kus piki jailat liikusime inimpelglikult läände Suure Kanjoni ülemjooksuni ja seejärel piki kanjonit alla asustatud punkti.


Simferoopolist lendasime koju päev pärast Tšerobõli reaktorite plahvatust. Kodus olid ilusad päikeselised ilmad, käisime 1.mail mere ääres päevitamas ja ujumas. Paar päeva hiljem tuli vihmasadu, mis tõi radioaktiivse tseesiumi maapinnale. Meie "õnneks" oli suurem osa enne Rootsis maha sadanud, kuid radioaktiivne foon oli ka meil üsna kõrge. Paarile tuttavale sai see vihm saatuslikuks.

Krimm oli ilus ja põnev koht reisimiseks. Loodetavasti saab nii olema ka tulevikus. Kuid praegu on karmid ajad.

(paar pilti on tehtud Tiiu Tuuga poolt)



18 comments:

Anonymous said...

Aju-Dag, e.k Karumägi Arteki külje all Krimmi ps.

eduardp said...

Kellele punkt läheb?

Anonymous said...

Värskemaid Krimmi reisilugusid leiab
http://krimm2007.blogspot.com/

eduardp said...

Suurepärane viide, tänud.

Anonymous said...

Kahjuks on Krimm varsti sama atraktiivne sihtkoht kui Mägi-Karabahh, Lõuna-Osseetia või Transnistria. Muide,väidetavalt olla Trudoljubovka oma nime saanud seal elanud töökate eestlaste järgi.
Tervitades, Gea

Anonymous said...

"Hirmul on suured silmad" st ei saa Gea mõttekäigust hästi aru.

terv. Ott

Anonymous said...

Parem hirmu suured silmad kui surma hirmsad silmad.

Anonymous said...

Ott, minu töö on selline. Parem hirmul suured silmad kui eyes wide shut.
Gea

Margus said...

Ehkki elus on käidud nii Euroopa, Ameerika kui ka mõne teise kontinendi ilusamates rannikupiirkondades, siis ega Krimm´gi neile väga alla jää - suhteliselt väikesel alal on üsna palju mitmekesisust ja vaatamist.

Ja olgugi, et eestlased Krimmi enam massiliselt erinevalt NSVL ajast ei reisi, sai 2012. aasta suvel seal perega puhkamas käidud (ise tegin muidugi ikka trenni ka :) - Minskist sinna ka vaid poolteist päeva (1000+ km) autoga sõita. Valgevene sõbrad väga kiitsid hinna ja kvaliteedi suhet ning lapsena oli ka kunagi vanematega mingis puhke-treeninglaagris seal oldud, kust üsnagi helged mälestused.

Oli vinge küll, raha ka väga palju ei kulunud (võrreldes mujal maailmas puhkamisega), teenused ja taristu ka üsna olemas ning kui vene keelt ka mõigata, siis võib soovitada küll, ka lastega (iseasi muidugi, kas just praegusel hetkel :)

P.S. Valgevene orienteerujad (ka harrastajad) käivad kevadlaagrites just Krimmis - kliima hea, rongisõit sinna + kohapealne elu-olu ka suurt ei maksa ning märtsi teises pooles - aprilli alguses korraldatakse sealsete o-klubide poolt ka mitmeid mitmepäevajookse - treeninglaagreid.

Anonymous said...

Mägi-Karabahhi ei saa Krimmiga võrrelda, täiesti erinevad teemad.

Ott

Anonymous said...

Teemad võivad olla erinevad, tagajärg on sama.
Gea

Anonymous said...

Isegi tagajärg ei ole sama. Armeenia ja Aserbaidžaania vahel on relvarahu, sellel vaatamata toimub seal pidevalt relvastatud konflikte. Seal on reaalne oht kogemata kuuli saada ehk matkamine on tõesti ohtlik.
Krimm oli enne ja on peale järjekordse riigikorra muutumist tavaline Venemaa. Kui rääkida turismireisi atraktiivsusest, siis see pole tõesti enam endine. Hinnad on nagu Euroopas aga teenindus on nõukogude ajast. Seljakotimatkajatele soovitan, väga vinge sihtkoht.
Ott

eduardp said...

Turistile suva, kuid ma ei tahaks olla krimmitatarlase nahas peale riigipööret.

Anonymous said...

Huviküsimus, millist tonti nende edasises elus näed?
Ott

Anonymous said...

Ott, ma ei hinda olukorda seljakotimatkaja vaatevinkllist, vaid välispoliitika mätta otsast. Ja Mägi-Karabahhis toimunust ja toimuvast arvan teadvat rohkem kui harju keskmine matkaja. 4 aastat suursaadikuna OSCE juures ei möödu märki jätmata.
Mis puutub krimmitatarlastesse, siis nende elupaikade ristidega märgistamine on selge signaal.
Gea

Anonymous said...

Gea, olen üle harju keskmise poliitikahuviline, äkki oskad krimmitatarlaste ahistamise kohta mingit viidet anda, mõtlen sinu viidatud selgele signaalile.
Ott

Anonymous said...

Ott, head vaatlemist! Mine tea, võib-olla hakkan ise kunagi linde vaatlema, seni üritan oma tööd teha.
Gea

Anonymous said...

Ott, möla maha! Ma olen Krimmis käinud, tatarlasest palju ei tea, aga seda mida ajaloost tean on et neil enim mida Krimmis öelda, see on selle ala põlisrahvus. Kui neid on üks kord juba massiliselt represseeritud, ütle nüüd miks peaksid nad täna happy´d olema?


AH