Eesti seiklusspordi koondis, teada-tuntud kõvad sportlased ja võistluste korraldajad Rain ja Silver Eensaar ning Timmo Tammemäe, tekitasid kalendrisse ootamatult põneva võistluse - 1. Tallinna linnarogaini, millest oleks olnud kahju loobuda. Seega jätsin jooksmata Otepää-Tartu maratoni, sest oodata oli korralikku kaarti, põnevat rada ja tasemel korraldust. Eesmärgiks oli teha üks korralik 3-tunnine pingutus ja selleks läksin rajale koos Indrek Aarnaga, tiimikaaslasega selle aasta Xdreamil. Tiimitöö ja jooksuvõime testiks oli linnarogain sobiv koht.
Korraldajate poolt oli hea mõte see, et rajaplaneerimiseks anti 30 minutit. See võimaldas kasutada vahemaade mõõtmiseks nööpnõelu ja niiti, mis hoidis ära ligikaudse planeeringu, a la "eks hiljem näeb, palju jõuame". Samas oli aega piisavalt vähe, et erinevaid variante läbi töötada ja niimoodi läks mängu esimesena kujunenud pilt võimalikust trassist. Kohe loobusime KP94-st muuli otsas ja ei pannud tähele, et KP74 Pirita TOP-i keskuses oli vaid mõne minuti kaugusel.
Algus läks meil natuke nurgeliselt. Saare peal asuvast KP85-st ei saanud üle soodi otse KP67-sse (Indrek teadis sealt olevat suusasilla) ja seepärast tegime saarekesel väikese ringi. Meile jõudis järele Kainel-Käsiku tiim, kes oli selleks ajaks jõudnud ära võtta KP74. Järgmised minutid kaotasime KP57 ehk koolimaja staadionilt väljajooksuga. Kuna staadion oli ümbritsetud aiaga, siis me ei julgenud aeda kinni joosta ja läksime väljaspoolt suure ringiga. Tegelikult olid aias lahtised väravad.
Kaardi ebatäpsuse tõttu jooksime aianurka kinni 77 ja 96 vahel, kuid see ajakadu polnud suur. Arusaamatult suure ringiga lahendasime etapi punktini 86, lähenesime KP-le lõunapoolselt sihilt.
Selleks ajaks oli Indrek juba väikestes raskustes, algus oli talle olnud liiga kiire ja pehmed metsaetapid rasked. Vana sportlasena hoidis tempot, millega suudaks 3h vastu pidada. Võitlus algas tema jaoks seega päris võistluse alguses, samm oli kohe raske, nägu higist märg. Minu seisund oli täna hea, liikuda oli kerge ja seda kuni lõpuni.
Lootsin, et liigume planeeritud graafikust kiiremini, kuid olime täpselt plaanis. See aga tähendas, et lõppu jäetud kobara-punktid 45, 75 ja 34 oleksid jäänud võtmata. Oma rajaplaneeringusse tegime korrektuuri Lasnamäel, KP62 juures. Tundus, et kaardi lääneservast jäi finišisse liiga pikk maa, mistõttu võtsime otsesuuna tõngermaa punktile KP63 ja sealt õigeusu kirikule KP53.
Tagantjärgi rada analüüsides selgus, et lääneosas oli meil võimalus võtta 500m pikema maa juures 3 punkti rohkem, 800m lisamaa juures 7 punkti (+KP44). Arvan, et 3 lisapunkti variant oli teostatav, sest tõngermaal jooks (63-53) läks meil üsna aeglaselt.
Kui jõudsime võistluskeskusesse, jäi üle 8-9 minutit, kuid juba natuke enne seda otsustasime võtta ära ka planeeringu alguses ärajäänud KP74. Jõudsime nibin-nabin õigeks ajaks finišisse, tempo oli korralik.
Läbisime GPSi järgi 29km, Indrek pidas tahtejõu najal kenasti lõpuni vastu. Kokku saime 170 punkti ja üldjärjestuses 11.koha (MM40 arvestuses 4.). Meie vanuseklassis olid vahed väikesed ja kõik eespool olijad läbisid enam-vähem sarnase vahemaa. Oluliseks said planeeringulised nüansid. Näiteks Ilmäraeksimatute ja Superkonna tiimiga läbisime ligikaudu sama vahemaa, kuid nemad sain 9 punkti rohkem. Lisan siia ka nende planeeringu, mis erines meie omast oluliselt.
Korraldajad ei lootnud näha nii palju osalejaid (119 tiimi koos ratta ja lühirajaga), kuid hea reklaam tegi vist oma töö. Võib ette kujutada, et järgmisel aastal on vähemalt 1,5 korda enam rahvast ja mis edasi saab, raske öelda. Tallinnas jagub huvitavaid piirkondi mitmeks aastaks.
Tulemused
Teiste muljeid:
Zazibea
TPMV (Silver Eensaar, korraldaja)
Rota Mobilis (ratas)
Korraldajate poolt oli hea mõte see, et rajaplaneerimiseks anti 30 minutit. See võimaldas kasutada vahemaade mõõtmiseks nööpnõelu ja niiti, mis hoidis ära ligikaudse planeeringu, a la "eks hiljem näeb, palju jõuame". Samas oli aega piisavalt vähe, et erinevaid variante läbi töötada ja niimoodi läks mängu esimesena kujunenud pilt võimalikust trassist. Kohe loobusime KP94-st muuli otsas ja ei pannud tähele, et KP74 Pirita TOP-i keskuses oli vaid mõne minuti kaugusel.
Kaardi ebatäpsuse tõttu jooksime aianurka kinni 77 ja 96 vahel, kuid see ajakadu polnud suur. Arusaamatult suure ringiga lahendasime etapi punktini 86, lähenesime KP-le lõunapoolselt sihilt.
Selleks ajaks oli Indrek juba väikestes raskustes, algus oli talle olnud liiga kiire ja pehmed metsaetapid rasked. Vana sportlasena hoidis tempot, millega suudaks 3h vastu pidada. Võitlus algas tema jaoks seega päris võistluse alguses, samm oli kohe raske, nägu higist märg. Minu seisund oli täna hea, liikuda oli kerge ja seda kuni lõpuni.
Lootsin, et liigume planeeritud graafikust kiiremini, kuid olime täpselt plaanis. See aga tähendas, et lõppu jäetud kobara-punktid 45, 75 ja 34 oleksid jäänud võtmata. Oma rajaplaneeringusse tegime korrektuuri Lasnamäel, KP62 juures. Tundus, et kaardi lääneservast jäi finišisse liiga pikk maa, mistõttu võtsime otsesuuna tõngermaa punktile KP63 ja sealt õigeusu kirikule KP53.
Tagantjärgi rada analüüsides selgus, et lääneosas oli meil võimalus võtta 500m pikema maa juures 3 punkti rohkem, 800m lisamaa juures 7 punkti (+KP44). Arvan, et 3 lisapunkti variant oli teostatav, sest tõngermaal jooks (63-53) läks meil üsna aeglaselt.
Kui jõudsime võistluskeskusesse, jäi üle 8-9 minutit, kuid juba natuke enne seda otsustasime võtta ära ka planeeringu alguses ärajäänud KP74. Jõudsime nibin-nabin õigeks ajaks finišisse, tempo oli korralik.
Korraldajad ei lootnud näha nii palju osalejaid (119 tiimi koos ratta ja lühirajaga), kuid hea reklaam tegi vist oma töö. Võib ette kujutada, et järgmisel aastal on vähemalt 1,5 korda enam rahvast ja mis edasi saab, raske öelda. Tallinnas jagub huvitavaid piirkondi mitmeks aastaks.
Tulemused
Teiste muljeid:
Zazibea
TPMV (Silver Eensaar, korraldaja)
Rota Mobilis (ratas)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar