Nongsmiblimine

Linnateatris "Skangpoomijaid" vaatamas ehk uusi sõnu välja mõtlemas.

Etendusest oli möödunud 10 minutit ja ma ei saanud aru, miks küll peaksin siin olema. Näitlejad Ojari ja Kalmet ajasid mingit segast luulut, mängisid sõnadega, vehkisid niisama ringi ja tegid lolli nägu - no mitte miski ei hakanud külge. Kas jälle üks mõttetu lavastus?

Kui möödunud oli ca 20 minutit, siis toimus ühe järjekordse sõna väljamõtlemisel, samuti täiesti mõttetus stseenis, sulamine. Nagu tuhvlialusel härra Päraboolil, nii ka minul kadus järsku ära argipäeva jäik karkass ja ühtäkki sain sellesse Linnateatri kõige lapsikumasse mängu ka ise sisse.

Kõik muutus hetkega, lavastus läks lahedaks ja naljakaks, ego kadus, vaid "nemad" pranokkisid ja minul voolasid naerupisarad. Memmekast nooreminspektor Veiko Tubin oli oma sõiduvees, nagu kunagi ka miilitsana etenduses "Hecuba pärast". Oli tõesti hea tükk.

Kui juba sõnade tegemisele läks, siis enam kui 100 aastat tagasi pakkus Ado Grenztein sõnale "orienteeruma" vasteks "kaarendama". See ei saanud elujõuliseks, küll aga tuli Mati Poomilt viimases "Orienteerujas" suurepärane ettepanek orienteerumise tunnuslause kohta: "Mente et cursu". Tundub, et see deviis hakkab tööle, ehk sama hästi kui ülikooliajast südamelähedane "Mente et malleo".

Pühapäeval oli meie klubil pidulik aastakoosolek, kus muuhulgas autasustati parimaid. Noorte-, naiste- ja meesteklassis tulid võitjateks Tiina-Maria Tali, Marje Viirmann ning Maido Kaljur. Kolmanda koha omanikud Liis Lille ja Mati Preitof said mõlemad 1kg kulda, mina seekord esikuuikusse ei jõudnud.

Uuel hooajal joostakse siis uute, st 3D kaartidega. Gea ja Marje juba testisid (alumisel pildil).