Monday, January 20, 2014

Sellest, mida ei teinud

Laupäeval oli tore üritus plaanis, SKMi loomadega joosta Kõnnult Aegviitu. Kokku kusagil 30+ km ja aega selleks (kuni rongi väljumiseni) ca 3.40.
Ilm oli kena, kohati paistis päike. Hommikul panin ka fotoka Paukjärve laudraja jaoks valmis. (pildi autor Armo Hiie)

Kell oli 8.15, asutasin end Tallinna bussijaama sõitma, kui helistas Hiiekas ja küsis, et kas sa ei tulegi.
- Tulen küll, kohe hakkan sõitma.
- Buss kohe väljub...
Kurask, jätsin vale kellaaja meelde, kell 9 pidi olema start Kõnnust (mitte Tallinnast).



Oma väikese jooksu tegin siiski Keila kandis ära, 2h ja 20+ km. Vähemalt sai koerale normaalse jooksuotsa.

Pühapäeval ähvardasid mõned kodanikud minna Haapsalu lahele uisutama. Asi tundus väga ahvatlev, eriti ilusa päikeselise ilmaga. Kuid sinna ei plaaninudki minna, tundsin vaid kadedust, eriti FB-st pilte vaadates. Egas midagi, tegin Keilas oma esimese suusasõidu, 1,5h.
Rada oli täitsa OK, siiski sõitsin vanade suuskadega.

Laupäeval Kõrvemaa suusamaratonile. Ühe korra tahaks enne veel suusatada, kuid õhtuti on ikka üsna külm. Eks näis, kas seal maratoni jaoks lund veel jagub. Ehk saab jälle kirjutada tegemata tegudest.



3 comments:

Anonymous said...

nädalavahetusel oli Kõrvemaal väga vähe lund. Rada ebatasane, tõusud kõik liivased. Hea, et maastikul kive vähe on

Anonymous said...

Maraton sellise seisuga on veest kivi välja pigistamine. Aga kui komandod kahuritega lund teevad ja rajale veavad, siis vast ehk veab välja... kuigi kahtlus jääb, sest suure masinaga rajale mingil juhul veel ei saa.

eduardp said...

Tundub jah, et asi on üsna hapu. Suusavorm pole ka selline, et vanade laudadega liiva peal sõites võiks maratonist mõnu tunda. Aga elu ei peagi kerge olema :)