Sunday, April 11, 2010

Peko Kevad 2.päev ja tagasisõit

Teine päev läks seeriasse "Kagurindel muutusteta". Kaardi ja maastiku kokkuviimine polnud just kõige tugevam külg, ka pisikeste reljeefivormidega olin hädas. Vigu ca 7min jagu, mis kahe päeva peale andis kokku ca 15min (!). Aga polnudki kõige hullem, sest suurim viga tuli täna, üle 4min. Arvasin tihniku olevat poollageda. Kaugelt vaadates olid üsna sarnased.
Tagasiteel oli mitmeid huvitavaid kohti.

Kõigepealt Emajõgi. Oi-oi, kui palju vett. Kohe läheb üle ääre. Pinginaaber Rein Haak võtab pidevalt sõna, nii teles, kui raadios. Läheb üle ääre, ei lähe, läheb ...






.
:
Tuhala Nõiakaev. Keeb juba mitmendat nädalat. Tulevased lubjakivikarjäärid ei mõjutaks seda protsessi üldse, olen selles üsna kindel. Usun Geoloogiakeskuse hüdrogeolooge ja Rein Perensit. Kaev toitub pinnaveest, põhiliselt kevadisest lumesulaveest ja 6km kaugusel asuvate karjääride tühjakspumpamine ei muudaks kaevu juures midagi.
.

.
Klubikaaslase hiigelprojekt.
KYSIMUS:
Kus see hoone asub? On tuttav koht nii orienteerujatele kui seiklussportlastele.







6 comments:

Marek said...

Kuna klubikaaslastele pole vastamine keelatud, siis see on ooste viinaköök. Väga šeff...

Anonymous said...

Moostes.

Marek said...

Ja Tuhala nõiakaev on ilmselt valitud antud vastuseisu jaoks kui emotsioone tekitav sümbol-objekt.

Marek said...

krt..M-i Mooste ees kustutasin kuidagi ära... :)

Gea said...

Näh, hiljaks jäin. Samas mäletan aastatetagust masendavat pilti kui Sips meid esimest korda objektile viis. Ikka päris elavat ettekujutusvöimet läks vaja, et varemete asemel vaimusilmas midagi elamiskölbulikku näha. Edu!

eduardp said...

Marekile punkt, viinaköök oli perfektne vastus.
Aga ma ei uskunud, et see köök ikka niiiiii suur on ...
Loodetavasti ööbime seal kunagi mõne võistluse ajal. Pidu tuleb äge.