Sunday, April 18, 2010

Jüriööjooks Tõrvas - dramaatikaga, meile õnnelikult

Jüriööjooks on läbi, elagu Jüriööjooks.







Meil sujus kõik üsnagi meeldivalt. Kõigepealt oli ilm väga mõnus. Üllataval kombel ei valutanud Tõrvas üldse mu põlv, ehkki veel Pärnu söögikohas oli kõndimine ebameeldiv. Jalg oli ka kerge, enesetunne enne starti mõnusalt võitluslik. Eesmärgiks oli võita veteranide klass, ehkki Ilvesel oli väljas väga tugev võistkond.


Meie olime lahingus järgmises koosseisus: Ets, Marje, Maido, Gea ja Mati. Kiiremad jooksjad eespool. KEKRSK põhivõistkond koosnes noortest, kelle esmaseks sooviks oli meile ära teha (Ats, Thea, Mattias, Liina, Taavi-Kalle).



Esimene vahetus.














Nr.4 on avavahetuse võitja Kristo Heinmann (Ilves I), kellele oli see juba kolmas võit. Jüriöö avavahetuse võitude rekord on Tiit Tali käes - 7.

(Foto Tõrva Jüriööjooksu kodulehelt).

.





Stardist läks kohe korralikuks andmiseks, sest esimene punkt oli üsna kaugel. Hoidsin natuke tagasi. Mingi hetkel nägin paarkümmend meetrit eespool konkurent Ilmar Kink'i KAPE-st. Hästi jookseb, mõtlesin, Tartu Jooksumaratonil läheb tema vastu raskeks.


Esimene punkt oli aia nurgast suunaga orvandisse. Võtsin natuke liiga vasakule, olin küll kenasti orvandis, kuid punkti ei leidnud. Orvand oli lai ja ebamäärane, mistõttu kammisin oma KP-d siit ja sealt ning külastasin ka üleval künkal olnud KP-d. Kui lõpuks punkti leidsin (viga 1.40), oli plats jooksjatest puhas. Seega tuli edasi panna soolot. Hiljem küll selgus, et hiidlaste konkurent Toomas Mast oli seda punkti veel kauem otsinud, kuid kokku me rajal ei saanud.


Vajutasin ühtlases tempos, jõudsin kahele tulele järele, kes hiljem jälitasid mind. Punktid tulid ilusti, eelistasin ringijookse mööda teid, sest kaardil roheline oli üsna kehva läbitavusega. Pikkade suunaetappidega rägas oleksin kindlasti viga teinud.


Kui nägin enda ees Jaan Tarmakut, seejärel Tarvo Klaasimäed, Tenno Alamaad ning Tiit Tali, tundus esimest korda, et ehk polegi olukord väga lootusetu. Ühel pikemal tee-etapil anti Tenno juhtimisel jalgadele kõvasti valu. Õnneks oli etapp piisavalt pikk, et kärisenud vahe lõpuosas tagasi joosta. Ka tugevad väsivad ükskord :)


Viimaste punktidega sahmerdati natuke siia-sinna, kuid mul oli olukord kontrolli all, mistõttu sain enne viimast punkti kõigist ette. Seal tekkis küll väike segadus putkataguse punkti leidmisega. Viimast KP-d komposteerisin koos Tennoga, mina vasakus jaamas, tema paremas. Lõpusirgel sai eelmise aasta absoluutklassi 3.koha võistkonna Orvand liige Tenno mõned meetrid ette, kuid punktide mahalugemisel selgus, et tal oli viimase punkti märge puudu.


Seega ühele võimalikule medalivõistkonnale DQ. Tenno nahas poleks tahtnud kuidagi olla, ta elas seda õnnetust valusalt üle. Protokolli järgi jõudsin finišisse 12.-na, mis tegi muidugi heameelt. Eriti seepärast, et suutsin üksi kaotatu tagasi teha. Tiit Tali ehk Ilvese veteranid olid meist 7 sek taga.


Meie noortevõistkonna avavahetuse liige Ats Sõnajalg tegi väga hea jooksu ja lõpetas etapi 9-ndana, 2.20 minust eespool.



Teises vahetuses tegi Marje Viirmann oma töö hästi ära, sai 11.aja ja tõstis võistkonna 8.kohale. Mõned väikesed vead küll tulid, kuid möödunud aastate katastroofi õnneks ei juhtunud. Marje ongi meie tugevaim relv Ilvese vastu, tema ülesandeks on alati olnud vahe kasvatamine. Vahetuse üleandmisel oli meie edu Ilvese ees 2.20, KEKRSK noored kaotasid meile 1.21.



Kolmandas vahetuses läks Maido ja tegi ka oma töö korralikult ära. Esimeses raadiopunktis oli seis selline, et KEKRSK oli 5.kohal ja KEKRSK veteranid 6.kohal! SUPER! Sellist pilti ei näe just sageli. KEKRSK noorema võistkonna liige Mattias Rennel tegi suurepärast jooksu ja sai oma vahetuses 2. aja Erkki Aadli ees! Vahetuse lõpus olid nemad 5., meie 7. kohal.

Ilvese veteranid aga põrusid. Kogenud Mart Külvik ei võtnud rajale prille kaasa ja kaotas kalendriga. Selle järel olid suuremad pinged maas, sest ülejäänud veteranid olid väga kaugel.



Neljandas vahetuses olid rajal meie mõlema võistkonna nõrgemad liikmed - nooruke ja kogenematu Liina Sinijärv ning äsja haige olnud Gea Rennel. Liina tegi küll suure vea, kuid väga hea oli, et ta üldse metsast välja tuli. Gea tavaliselt vigu ei tee, kuid kiirus on väike. Seepärast ka kaotust esimest aastat veteranide klassis jooksvale Ilvese võistkonna liikmele Triin Vask'ile üle 10 min. Tulevikus ei saa meil kerge olema. Peale seda vahetust asusime 10., nooremad kekikad 13.kohal, kaotust meile 14min.



Viiendas vahetuses tegi hea jooksu nooruke Taavi-Kalle Kiisler (vahetuse 10.aeg), ka meie võistkonna Mati Preitof jooksis kenasti ja säilitas 10.koha. KEKRSK-de vahele trügis lõpusirgel Põlva Kobras V, kui Marten Vunukainen möödus Taavi-Kallest.

Dramaatikat ehk tühistamisi oli üsna palju. Ka Orvad II sai DQ, sest Rein Rooni võttis vale punkti. Nimelt olid punktid 37 ja 57 lähestikku ning numbri kontrollimisel kaardilt ei eristanud neid kahte numbrit. Sama vea tegid päris mitmed võistkonnad.





Seekordne unetu öö sai läbi.

Järgmisel aastal siis KEILAs!







18 comments:

Marek said...

Õnnitlused! Ma veel tegin väikse kalkulatsiooni, et kui Marje oleks olnud KEK-i põhiklassi võistkonnas, oleks põhiklassi võistkond olnud 5! Minu arvamus on see, et potentsiaali on ja tuleb teha trenni ja naised tuleb järele aidata.

Gea said...

Tõsi ta on, et minu jooks kulges väga vaevaliselt - haigus oli organismi korralikult laastanud. Sel aastal "vedas", aga järgmist aastat silmas pidades tuleb talvel suusatamise kõrvalt ka jooksutrenniks aega leida. Või tõstame veteranide vanusepiiri näiteks 230-le :)
Kõige naljakam asja juures oli, et arvasin metsas paar korda ka Triin Vaske nägevat. Mina ju ei teadnud, et Külvik on prillideta luurele läinud. Hiljem selgus, et tegemist oli Vask juunioriga.

eduardp said...

Gea, trennimõte liigub õiges suunas :)
Aga mina vist ei saa järgmisel aastal osaleda. Ja nii mõnigi teine meist.

Anonymous said...

Kas siis korraldajatena ametis või?

TA

eduardp said...

Meie klubi on Keila Jüriööjooksu korraldaja. Kuid võimaluse korral saavad korraldamisega seotud isikud ka joosta.
Seda ei saa kahjuks teha kaardi- ja rajameister :)

Anonymous said...

Ja kas on oodata, et mingil ajal läheb Keila mets keelualaks?
TA

eduardp said...

Vaevalt küll, sest Jüriööjooks on eelkõige ikkagi rahvaüritus, mitte tiitlivõistlus.
Samas poleks päris aus maastikul kaardiga joosta, ehkki siinpoolsetel orienteerujatel on varasemast ajast Keila mets hästi tuttav.
Nüüd on viimaste jooksude järel pikem paus olnud ja maastik muutunud, kuid maastiku põhiolemus on paljudel mälus selgelt olemas.

Rattaorienteerujad saavad Keila metsas võistelda 8. ja 9. mail.

Kuid soovitan osaleda Keila Jõepargi sprindil reedel, 7.mai õhtul. Juhend ilmub üsna pea välja. Võistlus on eelregistreerimisega. Jõepark on seega nö keeluala, kuid õnneks selle ala kohta vana o-kaart puudub.

Gea said...

Olen ennast ikka korralikult sassi jooksnud! Muidugi, järgmisel aastal oleme ju hoopis korraldajad. Kohe kergem hakkas ja trenni tegemisega pole kah enam nii kiire.

Anonymous said...

Ets, kas Kadrioru vanasõna lähebki täide?
"Kes riskib joosta Otepää maratoni, see Ukrainas ei jookse."
Mis põlvel viga?
Ott

eduardp said...

Põlvejama on juba sügisest. Hakkas valutama pikema spordipausi järel.
Mida pikemalt jooksen, seda kauem kestab hilisem valuta periood. Näiteks Winter Xdreami ja jooksumaratoni järel lausa 3-4 päeva. Tahab koormust, ehkki jooksu alguses teeb ebameeldivat valu. Maanteejooks sobib hästi, sest seal põlve eriti ei tõsta. Suusatamine oli täitsa OK, aga valu talvel ära ei läinud.
Mingi põletik on vist sees ja ainuke ravi on liigutamine :)
Ja harva valuvaigisti.

Kui asi päris jamaks ei lähe, siis saab terveks.

Anonymous said...

Stardist läks kohe korralikuks andmiseks ... Kui lõpuks punkti leidsin (viga 1.40) ...

Midagi pole öelda. Klassika.

Anonymous said...

Ets, võta Rain Londist õppust ja pane number Meiterni juurde.
Ott

eduardp said...

Tänud.
Aga mul on üks loll põhimõte, et arsti juurde lähen alles siis, kui enam kuidagi teisiti ei saa. Mõned probleemid lähevad aja jooksul ise üle ja kui ei lähe, siis seda enam on põhjust oma hädasid tipparstile näidata.
Vanur-sportlase tagasihoidlikkus vist :)

Rain said...

Just lugesin su põlvehädade kirjeldust ja see kõlas täpselt nagu minu lugu- aeg-ajalt valutas, teepeal oli hea joosta, metsas liikumist hakkas segama. Suusatada lasi hästi, uisutades hakkas vahest segama jne jne.

Tagantjärele tark olles oleks pidand kohe MRT-sse minema ja ma soovitan ka sinul seda teha! Hea on kui tegu põletikuga ja ise ära paraneb. Aga kui tegu on millegi halvemaga...?

Seega kuula vanameister Otti ja õpi teiste vigadest:)

Rain

eduardp said...

Ott ja Rain, teil on kindlasti õigus, aga ma ei tahaks sellel hooajal arstidega jamada. Äkki kestab sügiseni, eks siis juba näeb edasi. Eelmine talv läks seljaoperatsiooni nahka, nüüd on kõik hästi sujunud.
Isegi elust maha tõmmatud maratonijooksu sai uuesti ära proovitud :)

Anonymous said...

ets,põlveharjutusi teed

eduardp said...

?? Pole kunagi elus teinud ja ei teagi, mida ja kuidas teha.

Anonymous said...

kõige lihtsam , istud, lükkad põlve üles, ja nii iga päev