Wednesday, March 10, 2010

Keila suusaradade ajaloost












Niipalju, kui ise mäletan.

Keilasse asusin elama umbes 1985.aastal, kuid Keila Männikus sai mõne korra suusatatud ka aasta varem. Ei mäleta, et staadioni ja metsa vahel oleks olnud mingit teed, ilmselt ehitati Kruusa tänav samal ajal Keila Haiglaga (aastatel 1987-1990). Suusarajad oli metsa aetud põhiliselt Harju KEKi inimeste poolt. Harju KEK oli Keila suurim tööandja (kuni 2100 töötajat) ja väga spordilembene asutus, asutuse suusavõistlusi peetigi Keila taga metsas. Kuid suurim probleem oli selles, et Vene sõjaväeosa tankid sõitsid aeg-ajalt suusaradadest üle, muutes need kasutuskõlbmatuks.
Harju KEKi mehed Georg Tamsalu ja Tiit Vimberg tegid uued rajad Mudaaugule, kasutades ära kõik 2-3m-sed tõusud. Mõni laskumine oli päris äkiline...

Seal peeti hulgaliselt võistlusi kuni ca 1998.aastani. Vahepeal hoidis Karjaküla teeotsa juures lennuki ümber buraaniga suusaradu korras Aado Salumäe. Tema oli lennumudelismi ringi juhendaja ja proovis kunagi mudellennukiga teha ühest TONi neljapäevakust õhupilte. Pildid arvatavasti õnnestusid, kuid näha neid ei õnnestunud, sest lennuk lendas koos kalli digifotokaga tookord minema ja ülesse ei leitudki.
Praeguse Tankimäe juures oli 90-ndate keskel suur prügimägi. Kui 1995.aastal sai linnapeaks Leino Mägi (pildil), siis alustas ta paljude suurte projektidega - prügimäe äraveoga, tankipolgu varemete kokkulükkamise ja mägedesse vedamisega, uue "mägise" lauluväljaku väljaehitamisega (enne oli see lage tasane platsike), vee- ja kanalisatsiooniprojektidega jne. Tasapisi hakkasid tekkima ka suusarajad, mille laiendamisel ja puhastamisel lõid kaasa paljud vabatahtlikud (sh spordiklubide lapsed). Tankide üles-alla teed hööveldati tasaseks, vaid üks lõik on tänaseks säilinud.











Suusaradade väljaehitamise eestvedajaks oli jällegi Leino Mägi, kes oli samal ajal ka Keila Suusaklubi president. Tema peas muutus rajaplaneering pidevalt ja lõpuks ei teadnud vist keegi, kuidas asi hakkab välja nägema. Ei mingeid planeeringuid ega projekte ja nii peaaegu võiduka lõpuni välja. Ka valgustus tuli ükskord ümber teha, sest üks maaomanik ei tahtnud oma maal elektriposte näha (see lõik on täna suusarajata).

Kuid kogu selle, rohkem kui 10 aasta töö tulemusel on lõpuks välja tulnud väga huvitavad rajad. Tankimägi ise on üle 10x suurem algsest, tasasele maale rajatud Komandopunkti ehk Seitsme tõusu mägi on täiesti arvestatava kõrgusega küngas, huvitav moodustis on läänepoolne vallseljak, kust avanevad kenad vaated Mudaaugu poole. Lisaks mitmed sillad ning viimasena ka tunnelimägi - mida sa hing veel ihkad.

Viimastel aastatel on rajatud ka kunstlumerada, sest puurkaev asub Tankimäe lähedal. Sellel aastal hooldavad radu juba palgalised mehed, kuid eelnevatel aastatel on radadega palju vaeva näinud Karl Lell.

Pildil rajameistrid Olev Baar ja Toivo Lumiste

Nüüd jääb veel oodata tugevat kevadist lumekoorikut, et sõita läbi Keila-Tallinn-Keila (või vastupidi) suusamaraton. Vabadel lumeväljadel kihutamine on ikka kõige suurem kaif.

Keila-Tallinn võistkondliku suusamaratoni start Keila Keskväljakul 1969.aastal (foto Harjumaa Muuseumi arhiivist).

Ma olen ka kusagil 80-ndatel ühel korral osalenud.

Lisan siia ka kommentaarides toodud kaardi Männiku vanade suusaradade kulgemisest ja ühe pildi Keila-Tallinn maratonist (AL)







21 comments:

Anonymous said...

Eks vanemad inimesed mäletavad kindlasti paremini, aga minul kooliajast (70-lõpp 80-algus) meeles, et rada läks laululava juurest metsa, praeguse Sopsu-Toomat mööda, tankipolgu tagant edasi, kuskil keeras tagasi ja see üles-alla rada oli tagasiteel sees. Sealt edasi tankimäele, mis 10 korda väiksem vist ikka ei olnud. Metsa poolt tõus oli küll lühem, aga pea sama järsk kui praegu teiselt poolt. Sealt otse tuli rada staadioni KEK-i poolsesse otsa. Seal sai hindele sõidetud 2, 3 ja 5 km distantse. 2 km rada tankimäest küll kaugemale ei läinud. Talvel lumes tankide jälgi ka nagu ei mäleta. Suvel sai neid küll metsas näha.
TA

eduardp said...

Väärt meenutus. Ma ise neid Tankimäe ümbruse radu eriti ei mäleta. Tavaliselt sai suusatatud kaugemale Niitvälja poole ja ringiga tagasi.
Praegune Tankimägi on mahult 10x suurem, kõrguselt ehk 2 korda.

Anonymous said...

Tankimäest veeti ju kuskil 90. alguses kõvasti pinnast minema ka.
Sellega võrreldes ehk 10 korda suurem.
TA

Anonymous said...

Praegune nö tankimägi on mahult 2 korda suurem kui algselt ehitatu, kõrgust on raskem hinnata, sest eks endalgi on pikkust juurde tulnud, aga 8. klassi lõpupeo tähistasime päikesetõusuga praegusel, allesjäänud tankimäel ja siis oli sealt päris avar vaade.

Kokku oli mägesid 4 (4. mäe üks osa oli tehtud kitsam, et tankidel oleks keerulisem üles-alla sõita), lisaks oli 2 ja kolmanda mäe vahel Keila prüka e. prügimägi. Metsas oli veel mitmeid objekte: juba komandopunkt, siis veel tammiku poole tankide ujutamiseks basseinitaoline ehitis jpm.

Tankimäged suusatamiseks väga populaarsed ei olnud, aga kuskil 74-75 hakkasime väga nautima mägedelt allalasmist, Nõmmele oli suhteliselt tülikas minna. Põhimõtteliselt olid kasutuses kõik mäed. Laskumisteks kasutasime tervet mäge, nö tankide üles ja allasõidud, lisaks ka mäeküljed. Olid erilised lemmikud, näiteks 2 mäe prüka poolne laskumine oli hea pikk, 3. mäel olid järsud nõlvad. 3. ja 4. mäe lähedal oli võsas üks punker, kus tegime lõket ja soojendasime ennast...

Mäest laskumiseks ostsime lühikesed (Tillud) nendega oli hea nö slalli sõita ja olid ka odavad, sest suuski läks päris palju.

Mäletan, et rajad aeti sisse entusiastide poolt. Olid juba traditsioonilised rajad, aga tegime ka lisaks uusi variante. Pikemad rajad tehti ka tammikust läbi.

Tanke sõitis võib-olla 60ndatel 70ndate alguses rohkem, 70ndate lõpus jäi liiklus oluliselt harvemaks, eriti talvel.

Oh aegu...

AL

Anonymous said...

Lisan veel nö ligipääsude kohta.
Üks enimkasutatavaid ligipääse (suuskadel) oli laululava juurest, otse nö läbi haigla ja jõudsid kohe esimese tankimäe juurde välja, kui haigla ehitati, siis jätsid haigla paremat kätt ja otse tänase Sopsu-Tooma tänavale.
Veel sai minna ka mööda praegust ehitajate teed mööda, aga siis olid seal vähe väiksemad rajad.

Mäletan veel ka lasketiiru varemeid, mis asusid praeguse staadioni, Ehitajate tee ja haiglasse esimese sissesõidu (polikliiniku juurde) vahelisel alal, lasti suunaga Harju KEKi poole. Lasketiiru külgvallidel peeti väidetavalt esimene traieli võistlus Eestis.

Õige ammu olid haigla ja laululava vahelisel alal ka mingid paviljonid (metallsõrestikud), mida kasutati mitmesugustel üritustel müügiputkadena.

Kruusa tänav oli olemas enne haigla ehitust ja ta läks sujuvalt üle Pargi tänavaks.

Pean üle vaatama, mul võib nendest aegades mõned orienteerumiskaardid alles olla, eks siis jagan kui üles leian.

AL

Anonymous said...

AL
Ligipääs tankimäele oli küll otse laululava juurest läbi praeguse haigla, aga suusarada läks metsa ikkagi sealt kõrvalt, Sopsu-Tooma tänavat mööda ja tankipolgu juurest.
TA

eduardp said...

EOLi kaardiandmebaasis on 1973.aasta Keila orienteerumiskaart, kus on nelja tankimäe asukohad täitsa olemas. Samuti on seal ühendavad rajad:
http://www.orienteerumine.ee/kaart/db/kaart/309.gif
Kruusa tänavat seal justkui pole.

Anonymous said...

Kruusa tänav jääb selle kaardi põhjal viirutatud ala sisse.

Tänase seisuga algab Kruusa tänav Haapsalu maanteelt ja lõppeb Ehitajate teega. Enne haigla ehitust lõppes Kruusa tänav Tamme, Pargi ja Kruusa ristmikuga, praegu on seal ringtee.

Sellel kaardil on näha ka kus asus lasketiir.

Risti viirutatud ala oli prügimägi.

AL

Anonymous said...

Arhiivindusega on nii, et seda peab tegema järjekindlalt ja süsteemselt. Siin on minul veel arenemisruumi.

Aga leidsin ühe foto aastast 1966 ja tehtud Keilas Tallin-Keila-Tallinn maratoni Tallinn-Keila etapil.

AL

Anonymous said...

Vabandust, link ka:

http://yfrog.com/1ascan0001sdj

AL

Anonymous said...

Kui tuleb küsimus täpse aadressi kohta, kus pilt tehtud, võin vastuse öelda. AL vist elas vastasmajas...
TA

Anonymous said...

Minu poolt küsimust ei tule:) TA vast elas ka samas majas:)

Leidsin ühe suhteliselt hea resolutsiooniga kaardi Keila männikust (metsast), isegi laululava juures asuv WC ja ka müügiputka on peal.

Kribasin mõned enimkasutatavamad suusarajad ka peale, aga lisan, et radu oli palju ja sõltus valdavalt sellest, millised olid lumeolud.

http://img686.yfrog.com/i/mannik.png/

AL

eduardp said...

Ma peaks hoopis sellise küsimuse esitama (sh endale) - kes on AL ja kes on TA? :)

Suusamaratoni foto on väga hea, annab meeleolu hästi edasi. Paistab, et viimane mees oli nööri otsas.
Ka radade asukohad tulevad tuttavad ette, ehkki natuke on veel variatsioone.

Anonymous said...

Ets
AL on Keilas suht tuntud tegelane, paari vihjega peaks tema jälile saama, kui ta sellega nõus on.
Mina olen tundmatu Keila linna kodanik, aga ma esitan sulle kui spordi- ja ajaloohuvilisele ühe küsimuse oma isa kohta.
Kui see just legend ei ole, siis 70-ndate keskel peeti tema mälestusvõistlused Keila ja Leningradi geoloogide vahel.
Karikas läks küll Leningradi. Ise olin sel ajal veel liiga tatt, et asja täpselt mäletada.
TA

Gea said...

Pakun, et AL on Andrus Loog ja TA näiteks Tarmo All.

Anonymous said...

Gea
Ei ole nii tuntud tegelastega tegemist. Eriti mis minusse puutub.
TA

eduardp said...

Ma pole ka veel pähklit katki purenud.
AL peab olema Keilast pärit ja jagama orienteerumist ja matkamist. Loog on mu koolivend Tartust. Seega ei sobi ja orienteeruda vist ka ei oska.

TA isa nime peaks küll teadma, sest 80-ndatel sai ka ise päris kõvasti Leningradi geoloogidega võisteldud, sh suusatamises nii Keilas kui Vaskelovos.

Anonymous said...

Kui võimalik, siis jätkan oma kommentaare nii nagu senini ja piirduks ka nö tagasihoidliku Keila linna elaniku staatusega, päris tõsiselt.

Pigem proovin panustada nendesse huvitavatesse teemadesse, mida Eduard oma blogis üles tõstab.

AL

eduardp said...

Sobib, muidugi:)

Anonymous said...

Seda enam et need nimed pole siin kellelegi tuttavad.
TA

Gea said...

No olgu peale, pakkusin lihtsalt sportlikust hasardist ja pealegi olen hariduselt geoloog, kuigi leningradlastega võidu suusatanud pole.