Monday, August 31, 2009

EMV tavarada - ajalugu kordus

Nagu juba eelnevalt mainitud, oli tavaraja M45 klassi stardis 34 meest. Vastseliina maastik tõotas tulla keeruline ja halva läbitavusega – minu jaoks mitte parim valik, sest tehnika pole tugev. Aga kõik oli siiski võimalik, eriti seetõttu, et olin stardijärjekorras eelviimane.

Enne starti on kõik võimalik. Paremal valges kilemajas asub sooja veega duširuum.

Rajameister Markus Puusepp andis kohe alguses täiega, kaardisse sisseelamiseks palju võimalusi ei jäetud. Ehkki esimene punkt asus pika kraavi otsas, ei läinud sinna kohalejõudmine sugugi lihtsalt.
Teine etapp oli aga orienteerumise tipptase. Kui päevakulisi liialt palju tekib, siis võiks sinna ka selliseid etappe teha. Pooled jäävadki metsa . Kahjuks ei saa seda kasutada Põhja-Eestis, sest taolisi etappe pole seal lihtsalt olemas.

Teisel etapil tegid peaaegu kõik viga. Seal lihtsalt polnud millegi järgi ega millegi vastu joosta. Minu teejoon on üsna suvaline

Läksin siis suunaga, lugesin samme, soodest suurt aru ei saanud. Mingil hetkel jõudsin väikesele lagedale. Punkti polnud, lagedat kaardil polnud, risti ees oli suur loha.
Mitäs nyt? Paremale või vasakule? Paremalt paistis väike lage. Aga siis tuli Toomas Teekel vasakult ja näitas seljataha, kus 20m kaugusel see punkt oligi. Tänud, Tom. Aga samas kohas oli natuke hiljem ka Tarmo Klaar, tegi uhh-ähh (mõtetes, muidugi) ja tõenäoliselt kasutas nüüd juba mind ära punkti leidmisel.

Edasi läks kenas tempos, sain uuesti kätte Teekeli ja ka Lauri Leppiku ning suundusime 120m pikkusele etapile 71 - 49. Pärast väikest kõrvalekallet vasakule läksin mööda loha madalama lohuni-sookeseni, kuid punkti seal näha polnud. Uuesti lõunasse, nüüd koos Lauri Leppikuga. Teekel oli kadunud ja nagu hiljem ütles, et ei saanud aru, kuhu me sellisel lihtsal etapil kadusime. Pärast väikest võsarallit jõudsime tagasi sama sookese juurde, lihtsalt selleks, et teisel pool asuva lageda serval end paika panna (täpselt sama oli teinud Mati Preitof, aga esimesel katsel). Soos tegi loha pisikese kõveruse (nagu Clintonil), millel punkt asuski. Krt...

Edasi oli oki-doki.

Siis aga rajameistrilt peale väikeseid nikerdusi raja lõpuosas pikk etapp. Psühholoogiliselt üsna vastik, aga ilmselgelt taotuslik.Tegin vale teevaliku, üsna otse ja mööda oja orgu. Kuid kuna läbitavus oli kehv, kaotasin paremale üle 2min.

Kodusel analüüsil leiab lihtsaid ümberjooksu-teevalikuid

Veel parajad vead kahe viimase, näiliselt lihtsa punktiga. Siin oli rajameister jälle oskuslikult paralleelpunkte metsa visanud.

Vigu kokku üle 11min. Ei midagi väga hullu, sest kõik tegid vigu.

Kuid ajalugu kordus, sest mulle tuli jälle 11.koht ning esikolmik peaaegu sama:
1. Mast
2. Pellja
3. Kaljur
Külvik, kes 5 aastat tagasi võitis, oli nüüd 10-s, 12sek minust eespool.

Teine punkt ehk KP42 oli päris valus paljudele esikümne meestele:
Mast – viga 2min, Pellja – 4min, Kaljur – 3min, Tänav - 6min, Tali – 6min, Külvik – 2,5min. Kuid Mati Preitof oli läinud suunaga otse punkti (!). Edaspidi soovitaks talle osalemist Bingo lotos.
Head jooksu oli tegemas Martti Parve, kes oli 15-s KP-s kolmas, kuid pikk etapp ca 7min veaga kukutas ta 15.-ks, kuhu ka jäi.

No comments: