Thursday, August 27, 2009

Merivälja sprint - KP46

Eile õhtul kell 21.30. Oli ilus Kataloonia öö - soe, natuke niiske. Tarmakutelt uus Merivälja kaart. Tänavavalgustus tekitas õdusa tunde, mõnus oli olla ja ka kaasvõistlejate nägudelt peegeldus vaid puhas rõõm ja rahulolu. Lauad olid kaetud jookide, söökide ... ning karikatega.

Võistlusest pole palju kirjutada. Kohe stardist kõva tempoga ainsasse parki, seal esimese kahe punktiga (KP44 ja 45) väikesed vead suunajooksul (kaldumine paremale), siis kolmandasse punkti KP46.

Ja siis saigi võistlus otsa, seda punkti polnud võimalik üles leida. Kaks minutit varem startinud Urmas Tammemäe kammis seal samuti, lõpuks käis piiks ja kuulsin Urmase sõnu "Põõsas". Läksin põõsasse, käisin kolm korda ümber selle, ei midagi. Tegin jälle väikese tiiru, KP33 säras juba kaugele, aga seda polnud vaja. Läksin "oma" põõsa juurde tagasi, kuhu tuli 2 min hiljem startinud Raul Hindov. Sebis siia-sinna, ütles, et peaks olema õige koht (mida ma ka kinnitasin), sebis veel natuke ning komposteeris punkti. Ahah, siis seal see rippuski... Aga tähis oli pihta pandud.

Edasi rahulik sörk. KP40 juures oli tädi mobiiltelefoniga, üritas kuhugi helistada. Pahane eraomanik hõikas siis mind ja küsis, et mis toimub. Seletasin pikalt, millega tegemist. Et noh, orienteerumine, peaks ju arusaadav olema. Tema jälle, et kuidas nii võib eraaia külge mingeid vidinaid siduda, tema oli just politseisse helistamas, ikka selleks, et pommirühm kohale tuua.
"Teate küll, mis meil pidevalt toimub".

Ma ei tea, mis neil seal Meriväljal toimub, plahvatab ikka kas Lasnamäel või kesklinnas ja sedagi väga harva. Ei mäleta, et oleksin võistluse keskel kellegagi nii pikalt arutanud, pealegi sprindivõistluse ajal, kus iga sekund on kulla hinnaga.

Aga mis ma jälle kurdan nende öiste osas, kindlasti saab öelda, et oma viga. Näiteks Tarmo Klaar tuli otse punkti, pistis käe põõsasse ja lahkus. Tasuks kolmas koht ja korralik aeg. IT-gurust on saamas ka jooksustaar, punkte läbib ta nagunii veatult.

Tulemused


3 comments:

Tanza said...

Ise kammisin samuti seda punkti 46 päris mitu minutit. Koht oli õige, kaart klappis aga mida ei olnud oli tähis ja si-jaam. Muidugi peale mitmeminutilist segadust ja peaaegu ärajooksmist ilma märget tegemata (kuna arvasin, et punkt on läinud jalutama) leidsime koos Lahtmäega si-jaamma sealt põõsa vahelt ülesse. Ei saaks öelda, et oleksin eriti rahul olnud selle punkti paiknemisega, asi lõhnas juba loteriijärele, kas oskab keegi si-jaama keset sireli või sarapuu põõsast otsida või ei.

Urmas said...

See oli o-alane katsevõistlus, selekteerimaks välja orienteerujad, kes teavad ja on veendunud, et on õiges kohas (Tarmo, Raul...), oskavad käe põõsasse pista ning märke teha. Teisel pool on need, kes kõhklevad, otsivad tuntut tähist ja seda leidmata, tuhnivad edasi kuni teadjamehe tulekuni (need olime meie Sinuga ja veel mõned). Peab vist õppima kaarti ja ennast rohkem usaldama.

eduardp said...

Nii see vist kahjuks ongi.
Kui päris aus olla, siis ma ei suutnud pimedas pisikese pargiosa kribu-krabust peaaegu mitte midagi välja lugeda(kaart oli palju väiksem, kui siin blogis toodud pilt).