Laskurmees. Olin kunagi.

Kunagi tegin blogipostituse teemal "Laskurmees", kus tõin välja oma kunagised laskmistreeningud nii viievõitluses kui sportpüssis. Aasta tagasi tuletasin oskusi meelde Kernu Terasmehe võistlusel, kus paari ebaõnnestunud lasuga võitsin sportpüssi harjutuses 50 m lamades siiski 92,9 punktiga.

Täna oli Männiku lasketiirus Terasmehe sarja 12. alana kavas jälle 50 m laskmine. Harjutamine pidi meistriks tegema, vähemalt mitte kehvemaks. Seetõttu tegime eile samas kohas väikese trenni, kus tulemus oli uskumatult kehv, lausa masendav. Ei saanud üldse aru, miks kuulid laiali lendasid. Asend justkui püsis, lasud olid kontrollitud, kuid 6-d ja 7-d tulid kergelt sisse. Tõsi, prillid segasid kõvasti, samas ilma nendeta oli märklaud jälle natuke hägune. Enesekindlus sai kõvasti kannatada.

Tänasel võistlusel osales 47 inimest. Noored lasid toe, kuid naised ja mehed käe pealt. Nagu peab. Ilma treeninguta on head tulemust raske saavutada, kuid tänased tulemused tõestasid vastupidist. Eelmise aasta 2 paremat - mina ja Mattis Alliksoo põrusime totaalselt. Absoluut- ja naiste arvestuses võitis Mirje Tombak (!) 92,2 punktiga. Meeste parimad olid ka orienteerujate seas tuntud Kaimo Käärmann 92,0 ja Arthur Raichmann 89,8 punktiga. Mirje pole trenni teinud, Kaimo oli ka heast tulemusest üllatunud. Arthur on sel aastal üldse kuidagi osavaks ja tugevaks saanud.

Mis siis endal juhtus?

Proovilasud läksid üsna laiali ja sihikut korrigeerida ei osanud. Võistluslaskude 1. ja 3. läksid samuti laiali. Siis leidsin prillidele, mis vajusid pidevalt alla, hea toetuspinna sihiku peal. Asi hakkas kontrolli alla saama, kuid järgnevad lasud läksid alla. Tegin mitu nõksu üles, kuid lasud läksid ikka alla. Nüüd tegin 3 nõksu üles. Nüüd läksid mitte ainult alla vaid ka paremale. Arusaamatu. 

Lõpetasin laskmise ja kurtsin kohalikule juhendajale kurba saatust. Selgus, et keerasin kogemata vale nuppu, st mitte üles vaid hoopis paremale. Väga kurb.

Seega ei lähe vanadusest udusemaks mitte ainult silmad ja kehvemaks mälu, vaid võistlusolukorras ei oska teha enam asju, mida oled elus varem sadu kordi teinud. 

Pildil teeb võitja pilti parimatest. Punasega on maha tõmmatud poisid, kes lasid toe pealt. Seega tuli ca 8. koht.

Ehkki ebaõnnestumisi on Kernu Terasmehel tulnud palju - korvpall, male, kabe, ujumine, laskmine, olen üldkokkuvõttes siiski üsna tabeli tipus (kolm nõrgemat ala on välja võetud). Edaspidi ei saa kahjuks osaleda 12. aprillil lauatennises, kus esikolmiku koht oleks võimalik. Järgnevatest aladest on discgolf nõrk, kuid 3 km jooks, mägiratas ja orienteerumine üle keskmise. 

Suusatamine orienteeruja moodi. O-sprint Lähtel.

Orienteeruja eriti ei kurda, kui suusatada on vaja kas mulla, muru peal või lausa liivasel teel. Linnade-valdade talimängudel ütles rajameister Rein Zaitsev täna enne starte, et kui võistlejad hakkavad finišisse  jõudma, siis tema kaob ära. 

Põhjust põgenemiseks siiski polnud, sest rada oli tegelikult huvitav. Suusatada tuli tõesti vaheldumisi lumel ja mullal, mõnel pikemal kunstlume raja etapil sai ka kenasti sõita. Sain päris higiseks.

Küll aga ei leidnud kaardilt kuidagi KP numbreid, isegi punkte siduvad jooned kadusid kuhugi kaardi sisse ära. Stardist kerget tõusu võttes kulus ca 30 sek, et üles leida K-punkti kolmnurk. Sealt edasi läks omajagu aega pea iga KP numbriga. Polnud hea mõte trükkida rada tavaprinteril tavapaberile. Kuid paras ime, et võistluse sai üldse läbi viia.

Paaril korral võtsin ka suusad alt ära. KP11-s läks vasaku saapa kinnitamisega 50(!) sekundit, teisel korral sain natuke kiiremini. Ikka oli jama vasaku jala kinnitusega.

Ühtegi olulist viga ei teinud, kuid seisakuid oli omajagu (näit punane värv träkil). 

Tulemused (M55). Otse.osport LINK.

Raul Kudre libises hästi ka mulla peal, selliseid määrdeid juba igaühel pole :)  Minu 20 aastat vanad Madsud said järjekordse kivilihvi, libisemisomadused peaksid nüüd veel paremad olema. 

Rajalt paar pilti SIIT (autor: Edith Madalik) 

Suusaorienteerumise Eesti MV-d Haanjas ja Kubijal. Ootamatu kuld.

Nädalavahetus ja tänane Vabariigi aastapäev möödusid imelise kevadtalvise ilmaga. Päike säras, väljas 2-4 kraadi külma. Korduvalt edasilükatud suusaorienteerumise eestikate jaoks oli see vist viimane võimalus neid läbi viia. Kolmel päeval neli ala, millest ise osalesin kahel.

Lühiraja ja tavaraja võistlused viis Haanjas läbi OK Peko, esmaspäevased sprindivõistlused Kubijal, sh sprinditeate, aga OK Võru. Kõik õnnestus suurepäraselt ja tänane aastapäev lisas veelgi pidulikkust.

Alustaks siis tänasest edukast sprindivõistlusest, kus puudusid igasugused ootused heale tulemusele. Kaks meest olid favoriidid (pildil), kusjuures Mart Külvikul oli võidetud juba 2 kulda ja Tiit Tali sai eilsel tavarajal kindlalt hõbemedali. Lühirajal jäi ta napilt 4.-ks.

Haanja lühirada oli veel meeles ja võtsin kogu võistlust väga rahulikult. Isegi higiseks ei saanud. Hoolikalt vaatasin kaarti ning kontrollisin teevalikuid. Viga ei teinud, mis tähendas, et esiviisiku koht oli võimalik.

Finišis aga selgus, et läksin võistlust juhtima, juba lõpetanud Mart kaotas mulle 1:20. Ka Tiit ei tulnud ega tulnud lõppu ehkki startis 2 min peale mind. 

Lõpptulemus oli üpris naljakas, sest 2. koha sai 10 aastat vanem Toivo Saue, kolmanda aga 7 aastat vanem Jüri Rokko. Mart ja Tiit paugutasid kõvasti, eriti viimane.

Kuna sprinditeates ei osalenud, siis autasustamisele ei läinud. Võidusuuskadest lasin ühel lätlasel siiski pildi teha.

Laupäevane tavarada möödus aga teisiti. Haanja künklikul maastikul olin tõeliselt hädas nii suusa- kui o-tehniliselt. Ei osanud okste ja puude vahel võtta ei tõuse ega julgenud laskuda. Kohe esimese punktiga tegin pöördest möödasõidu  ehkki fikseerisin selle koha ära. Samas polnud väikese ringiga minek ka paha. Kuid kuna olin kaardiga kontakti kaotanud, siis selle taastamine võttis parasjagu aega. Ometi olin 2 min varem startinud Mihkel Nahkurile lähemale jõudnud, samas jõudis selja taha 2 min hiljem startinud Urmas Tammemäe. 

Kui ukerdasime Urmasega ühest samblasest tõusust vaevaliselt üles, tuli selja tagant hooga Mart Külvik ja pani paaristõugetega tuhisedes mööda. Ja kadus. Vot see oli tase! Mart võitiski lühiraja ülekaaluka eduga, lausa 7 (!) minutiga.

Üldjoontes suuri vigu ei teinud, kuid pidevad kaardilugemise seisakud ja ukerdamised võtsid kohutava aja. Kasulik oli suur ringisõit etapil 6-7, kuid suuskade äravõtmisega etapil 9-10 kaotasin aega. Ei saanud vasakut saabast pärast kuidagi kinni. Samas pani Tiit selle etapi üle soo joostes ja sai parima etapiaja.

Tulemused jm Haanjas (OK Peko)

Tulemused jm Kubijal (OK Võru)

Peale tänast sprinti saagisin puid ja õhtul nautisin presidendi vastuvõttu, nii tema kõnet kui pidulikku kontserti (Mari foto).

Pühapäeval, kui Haanjas oli tavarada, tegime 6 km-se matka ja kontrollisime ühe metsavenna punkrikohta Puumiskalda künkal. Veel mõned aastad tagasi oli seal korralik mets.

Pinksinädal. Keila MV lauatennises

Kui Mati Türk Keila MV ideega välja tuli, siis olin esialgu üsna skeptiline. Kas tuleb ikka piisavalt huvitava tasemega mänge, kui kõik mängivad kõigiga läbi. Kuid kui Mati nimekirja ette luges, siis isu tõusis. Palju võrdsel tasemel mängijaid, vaid Krister Erik Etulaid (pildil) oli klass omaette (reiting 50.). Foto: V. Vacht

Tegin esmaspäeva ja teisipäeva õhtul kõik 16 mängu ära, tuli kolm 3:2 võitu, kuid ka kaotused 0:3 olid tasavägised mängud (va Etulaidiga). Kolmapäeval käisin veel Haibas pinksitrennis ja neljap õhtul enne turniiri pidulikku lõpetamist Kernu Terasmehe suusavõistlusel Paliveres. Mati Kallemets ja Co olid teinud suurepärase 1,3 km kunstlumest raja. Vinge töö!

Huvitav oli mängida Rein Ramstiga, seda ligi 8-aastase vaheaja järel. Ehkki ka tema teeb pidevalt trenni, pole me ei trennis ega võistlusel vahepeal kokku sattunud. 

Haiba trenni meestega (Krusel, Sagor, All) oleme palju mänginud ja tunneme üksteise oskusi hästi. Sealt ka tasavägised mängud.

Panin turniiritabelisse mängijate ette ka nende reitingud. Gerrit Hallmägi, kellel oli 2. asetus, ei ela küll Keilas, kuid on Keila lauatenniseklubi liige. Kahjuks jäi ta viimasel päeval haigeks, mistõttu sai  4 teenimatut kaotust, vastased jälle teenimatud võidud (tabelis kollased ringid). 

Lõpetamine oli uhke, auhindu tulid üle andma Eesti Lauatennise Liidu peasekretär Margit Tamm ja Keila linnavalitsuse nimel Jaanus Väljamäe.

Ise enam-vähem rahul, M60-s tuli tänu Mati Kruseli üldjärjestuse 3. kohale võit. Foto: V. Vacht

Keila MV esikolmik: Krister Erik Etulaid, Kalvi Sagor ja Mati Krusel. 

Oli hästi õnnestunud turniir, kiitused Mati Türgile. Foto: V. Vacht

Hiljem lisatud: 
Laupäeval osalesin veel ka lauatennise Rapla seeriavõistlusel. Sain hulga häid ja tasavägiseid mänge ning suurepärase võidu väga tugeva Imre Korseni (117.) vastu. Mitu päeva oli hea tuju.

Uisuaeg ehk 8 tundi Soome järvedel

Aitäh, Silver, et kutsusid, nagu ka aasta tagasi Hiiumaa laidudele. Muidu vaataks seda Sinu videot ja näriks kadedusest küüsi. Ja Heleni mikrobuss oli super!

Uisuaeg on saabunud. Külmetab ja lund ei ole, seda nii Põhja-Eestis kui Lõuna-Soomes. Polegi varem Soomes uisutamas käinud ehkki see ON uisutamise imedemaa. Merel praegu ei saa, kuid järvi katab reeglina vähemalt 10 cm paksune jääkiht. Samas peab olema ettevaatlik ojade suudmealadel, kuid leidub ka üllatusi. (Silveri pilt)

Lühidalt eilse uisumatka statistikast: 

- päeva pikkus tuli pea 21 tundi, millest 8 tundi matkasime Fiskarsi (Fiskari) kandis

- läbisin uiskudel ja kõndides 62 km ehkki mõni mees sai kokku ka 80 (!?) km (näit Viljar).

- külastasime 23-24 järve, umbes sama palju võtsime uiske jalast ja panime alla tagasi

- oli vaid kerge tuul ja mõned miinuskraadid, kahjuks päikest ei näinud. Seetõttu ei saanud enamus ajast üldse aru, mis suunas liigume. Topo GPS aitas Silveril planeeritud marsruuti jälgida.

- kõrgust võtsime 350 m, pikim jalgsi ots oli 1,5 km. 
(Silveri pilt)

- jää kvaliteet oli suurepärane - viiest viis. Loomulikult oli ka natuke kehvemaid kohti ja topeltjääd. (Silveri pilt)

- 8 toredat matkakaaslast (3+1 Grauenit - Viljar, Peteri ja Oliver oma tüdrukuga, Silver, Helen, Kristjan, Lauri). Enamus kestvusalade tegijad, mitmed maailmameistrid (sh juunior)

- oli mõnus rahulik liikumine, kus uisukilomeetreid sai ise vabatahtlikult juurde koguda

Silver planeeris marsruudi laevas ja saatis ka teistele orienteeruva gps-träki. Olin valmis 100 km uisutamiseks, kuid seekordne plaan tuli pigem seikluslik - kombineeritud ringmarsruudil matk järvede kaudu. Kuna olin tavaline kaasreisija, polnud navigeerimisega vaja pead vaevata.

Suusasaapad said kõva vatti, sh väikestel kaljudel. Minu parema saapa lukk läks lõplikult katki. Tossud olid küll kaasas, kuid neid polnud mõtet vahetada.

Lõunapeatus peab alati olema seal, kus on vett ja ilus vaade. Esimene oli meil endil olemas, vaate leidsime loodusest.

Ühel hetkel kutsuti mind lubjakivi vaatama, pärast korrutati juba vulkaan ja vulkaan. Pomisesin midagi moondekivimist, täpsemalt määrata polnud võimalik. Aga neile meeldis rohkem Soome vulkaan :) (Silveri foto)

Ikka küsitakse, et kas midagi juhtus ka. Ikka juhtus, harva kukuti, ise sõitsin korra salakavalasse topeltjäässe kinni ja kukkusin ca 5 cm sügavusse vette. Läks oma kümmekond sammu, et murduvast jääst välja saada. Korra kukkusin valusasti seetõttu, et lohakalt kinnitatud uisutera tuli suusasaapa alt lahti.

Noor Oliver sai oma esimese kogemuse veeaugus. Kiirelt ronis naaskleid kasutamata veest välja, kuid sai muidugi läbimärjaks. Riiete vahetusele kulus omajagu aega, mistõttu läks tagasijõudmisega korra isegi kiireks.

Rogainiliku täpsusega jõudsime tagasi bussi juurde (kontrollaeg oli kell 18). Seda Silveri soovil, kes loomulikult võttis päevast maksimumi. Mis aga tähendas, et jäime ka pimeda kätte. "Ettenägelikult" olin oma lambi koti pakkimisel välja jätnud. Kuid probleemi polnud.

Silveri pilt ka.

Hoidsin end järgmise päeva Rahvapinksi turniiriks. Öösel tundsin, kui korralikult oli keha "läbi klopitud" ja loomulikult ei läinud hommikul kuhugi. Isegi pikem jalutuskäik oli järgmisel päeval kergelt väsitav. 

Passi siiski veel ei vaata, sest rogaini MM vajab valmistumist ja taoline 8-tunnine matk oli ka selleks lihtsalt super.

Kernu Terasmehe 9 esimest ala. Kabe lugu.

Mõte oli teha ülevaade peale 10 ala (27-st), kuid suusatamine Paliveres lükkus edasi järgmisse nädalasse. Kuna Spordi Mati arvas Facebookis, et kabest pole võimalik lugu kirjutada, siis sellel alal peatuks natuke pikemalt.

VIBULASKMINE

Eelmisel aastal olin vibu ajal Berliini lennukis, mistõttu sain esimest korda seda ala proovida nüüd. Päev varem käisime Sõle tänaval Tallinna vibukoolis viiekesi (4 meest ja 1 naine) harjutamas. Näidati natuke tehnikat, kokku lasksime 15 m pealt ca 1,5 tundi. Head tunnet siiski kätte ei saanud.

Saue Spordihoones toimunud võistlusel tundsin end sealse vibuga kohe hästi ja nooled lendasid stabiilselt õigele kõrgusele. Oli vaja olla keskendunud, et kõrvale ära ei värista. Kahjuks tuli üks 7 sisse, ehkki tänu sellele sain järgmiste meeste ees sama punktisuma juures parema koha (oli rohkem üheksaid). Nii Jaan Valtin kui Peeter Tubli käisid samuti päev varem trennis, Ivo Milleril võistlus ebaõnnestus. 

Tuli hea 6. koht 38 osaleja arvestuses, naised võistlesid eraldi (neid oli 20). Tugevad veterankonkurendid Rain Tombak ja Arthur Raichmann tegid kõva tulemuse. Rain oli oma vibuga veel enne võistlust õues pimedas tund aega trenni teinud.

SÕUDEERGOMEETER

Harjutanud olin rohkem, kuid jälle arvestasin meetreid valesti ja tõmbasin end enne lõppu kinni. Eelmise aastaga võrreldes parandasin tulemust 2,8 sek. 

Koht tuli oodatult vilets (22. 37.-st). See on noorte härgade ala. Võitis  kettamees Madis Kõpper. Endine tippväravpallur Sten Toomla alustas maruvihaselt, kuid lõpus väsis järsult.

SULGPALL

Selle alaga ei jõua ega taha tegeleda. Mis lapsepõlves õpitud, sai siin mängu pandud. Trennimeeste vastu nagunii ei saa, teistega võis kembelda.

16.koht 35.-st. Võitis Peeter Tubli.

NOOLEVISE

Harjutasin suvel ja ka hiljem kodus. Alles päev enne võistlust sain natuke kindlama tunde kätte, kuid ebastabiilne olin ikka. Noolevise on minu jaoks veel õnnemäng.

Seekord õnn naeratas ja visked olid stabiilsed ning tulemus üllatavalt hea - 4. koht 35.-st. Peeter Tubli sai juba teise võidu samal päeval.

KORVPALLIELEMENDID

Kõigepealt 10 tabavat vabaviset aja peale ja seejärel 9 tabavat viset ümber vabaviskejoone (samuti aja peale). Ise pidi palli ära tooma.

Kui eelmisel aastal ebaõnnestusid vabavisked, siis seekord läks kõik totaalselt aia taha. Masendav loopida, kui pall keerleb vaid rõngast välja.  Ma justkui oskan, aga... Vaid 12. koht 36.-st.  Jaan Valtin kordas eelmise aasta võitu.

KOROONA

Oskan seda mängu ja ei oska ka. Siingi on vaja natuke vedamist, mida seekord polnud. 

11. koht 37.-st. Oma esimese alavõidu sai Rainer Kukk.

MALE (10+10 min, 7 vooru)

Siin lootsin heale tulemusele ehkki aasta tagasi pidin kõrge palaviku tõttu male vahele jätma. 

Alguses läks kõik kenasti - viiest voorust 5 punkti. Jäi veel šveitsi süsteemis kaks matši tugevate vastastega.

Kõigepealt Rain Tombak. Ta üritas mängu kinniseks muuta, kuid mul õnnestus siiski üsna hästi keskelt ja kuningatiivalt rünnakut arendada. Mingil hetkel kahisin Rainilt vankri ja hakkasin punuma mativõrku. Kõik paistis roosiline ja valmis oli matt ühe käiguga. 

Seda käiku paraku teha ei õnnestunud, sest Rain tegi hoopis mulle mati. Pagan küll, kaitseks olev vanker oli seotud ja sellega käia ei saanud. Alahindasin vastase võimalusi ja sain valusalt "vastu hambaid".

Viimases partiis Madis Toomlaga mängisin mustadega avangut väga halvasti ja kaotasin viguri. Võitlesin kõvasti, tegin mõne hea vahetuse ja lõpus oli mul kahel tiival kokku 3 etturit tema ühe oda ja etturi vastu. Ta pakkus viiki ja nõustusin. Tegelikult oli mul võidule viiv seis, kuid aega oli järel vähevõitu. Pingeseisundis oli viik vabastav pakkumine. 

Võit poleks lõppkohta parandanud, jäin teiseks 30 osaleja seas. Nagu aasta tagasi võitis Rain Tombak.

UJUMINE (toimus peale kabet)

Ujumine läks nii p...sse, et selle kohta tegin lausa eraldi postituse (SIIN). Tuli 11.koht 30.-st, maksimaalselt oleksin võinud olla 4 kohta kõrgemal. Sellel aastal on tase palju tugevam kui möödunul.

Võitis Janar Laanemets.

KABE  (10+10 min, 8 vooru)

Eelmise aasta võit tuli mulle üllatuseks, kuid ka seekord tegelesin enne turniiri natuke kabe teooriaga ja mängisin arvuti vastu.

Teoorias pakutakse kord, et ääri on kasulik ära võtta, teisalt jälle rõhutakse ülekaalu saavutamisele keskväljal. Viimane eeldab siiski ka tagumise rea nuppude liigutamist, millest eriti tundlik on paremalt teine. Arvuti vastu mängides kujunes mul valgetega üks avang, mida arvuti alati minu vastu kasutas. Edu saavutamiseks pidi olema tagasihoidlik ja mitte aktiivselt keskväljale tormama.

Turniir algas kehvalt, kus esimese kolme mänguga kaotasin 1,5 punkti. Hävisin Mattis Alliksoole. Seejärel sain 3 võitu ja jälle ülemisse otsa tagasi. Eelviimane mäng oli Priit Põldaruga, kes mängib ülemisel pildil Rain Tombakuga (paremal). Priidul oli turniiri võitmiseks vaja minu vastu saada viik. Selleks hetkeks oli ta kogunud 6 võitu 6 mängust.

Ehkki mängisin mustadega, sain äärte ärakasutamise ja aeglase survega keskväljal hea seisu. Priidul oli mitmel korral vaid üks käik kaotusest pääsemiseks. Ja ta leidis selle üles. Pealtvaatajate seltskond kogunes meie laua ümber ja pinge kasvas. Haistsin võitu kuni ühel hetkel pääses ta ühe nupuga mitu kaitsest läbi. Asi kiskus viigi poole, mis hea alguse järel tundus hapuvõitu lahendus. Aga mis siis ikka.

Ühel hetkel oli meil mõlemal kaks nuppu, temal tamm ja minul üks käik tammini. Seis on toodud kõrval oleval pildil, mille lavastasime mõni päev hiljem. Must nupp kadus musta ruudu sisse ära ja ma tegin käigu, peale mida kõik ümberringi ahhetasid ja ise võtsin kohe kahe käega peast kinni. Kuidas oli küll võimalik teha selline rumal käik? Pinge oli suur ehkki aega oli,järel 1 minut.

Millise käigu tegin (mustadega)?

Viimase partii mängisin viiki, kuid see eelnev kaotus jäi pikalt hinge kriipima. Sain 6. koha 30-st. Võitis Priit Põldaru.

Male või kabe loo kirjutamiseks pole muud vaja, kui partii protokolli koos kommentaaridega. Kahjuks välkkabes protokolli ei teinud ja käikude järjekorda enam ei mäletanud. Draamat ja põnevaid ning adrenaliinirohkeid mänge oli neil turniiridel omajagu.

KOKKUVÕTE

Peale 9 ala pole üldseis paha, kuid kui maha võtta 3 ala (mida lõpptulemuse arvutamiseks tehakse), siis olen kusagil 4.-5. kohal. Siiani pole midagi hiilgavat tulnud, ehk toob laskmine alavõidu.

JÄRGMISED ALAD

Järgmise neljapäeva õhtul (13. veebr) peaks Paliveres olema suusatamine. Minu jaoks täitsa ok ala.
8. märtsil on kardisõit (väga nõrk ala), 11. märtsil laskmine (eelmisel aastal võitsin). 12. aprillil on lauatennis, millest kahjuks osaleda ei saa.