2023. Tagasivaade

Ukraina. Loodetud läbimurret lõunarindel Ukraina poolt ei tulnud, värdriigil polnud õnneks samuti edusamme. Kohutaval hulgal surnuid ja vigaseid ning maatasa purustatud linnu - karm elutahte, vastupanusoovi ja väärikuse proovilepanek. Feigin ja Arestovitš lõpetasid koostöö, miskipärast ei tõmba  enam kumbagi kuulama ehkki jätkavad aktiivselt. Feiginile ei heida midagi ette, kuid Arestovitš, kelle  panus sõja esimestel kuudel oli inforindel asendamatu, tegi peale presidendiks kandideerimise soovi ebamõistliku kannapöörde - hakkas liiga otse Ukraina võime kritiseerima ja Venemaaga võimaliku kokkuleppe tegemise mõistlikkusest rääkima. Valel ajal vale jutt sellelt mõtte- ja sõnameistrilt, kes aeg-ajalt ka blufib. Igapäevasesse varahommikusse kuulamisse jääb nüüd Denis Davõdov (ingl keeles), kelle postitus ilmub igal öösel, kusagil 3 ajal. Vahest meeldib kuulata ka Moskva professor Valeri Soleveid, kelle järgi suri Putin juba 26. oktoobril ja teda asendab praegu teisik nimega Vassiljõtš. Ta väidab samuti, et Prigožin tuleb varsti välja... Kuuldavasti on tal hea toetaja-infoallikas kõige kõrgemast võimuladvikust. Ehk seetõttu polegi veel vangi pandud. Kuulan muidugi ka paljusid teisi.

Sport. 2023 oli lauatennise aasta, kus sain tegijaks küll 400+ reitinguga turniiridel, kuid reitingu alla 300 saamine võtab veel aega. Ehkki võin tasavägiselt mängida ka teise saja pinksistidega, kolmanda saja mängijaid ka võita. Lühidalt, eesmärk on nüüd jõuda reitinguga alla 300. 

Mul on vedanud mängukohtadega, sest ühel hetkel sattusin Haibasse, kus Kaljo Põldaru eestvedamisel käib koos heal tasemel tore seltskond. Ja nüüd ei mängi ainult lauatennist, vaid ka igasugu teisi (laua)mänge ning osalen ka Kernu Terasmehe võistlusel. Jaanuaris on tulemas maleturniir (10 min), siis sulgpall ja noolevise ning ujumine (100 m). Harjutan kõiki alasid.

Tänu esisajasse kuuluvale lauatennisemängijale Agnar Pirnpuule olen kenasti vastu võetud ka Väimela ja Mooste mängijate hulka. Kui asun Võrumaal, siis ei taha vahele jätta ühtegi sealset kvaliteettreeningut.

Töö. Sellest ma reeglina ei räägi, kuid detsembris sai täis 10 aastat Eesti Energias. See on olnud huvitav aeg, kus on tulnud süvenenult tegeleda paljude erinevate teemadega. Tõsi, on olnud ka stressirohkeid perioode, kuid tore on see, et igal kuul tuleb palk pangaarvele. Olin kunagi 14 aastat ise endale tööandja ja palga ning maksude maksmine polnud siis kõige meeldivam tegevus.

Geoloogiline uuring Türgis sai läbi, paar kuud tagasi käisin veel järsult mäenõlvalt võtmas 3 tonni kivimiproove. Selleks rajati mäenõlva sisse 800 m pikkune tee! 

NB! Eesti Energia teenis selle tööga ainult raha, st müüs oma oskusteavet.

Nüüd olen rohkem keskendunud põlevkivituhkade kasutusvõimalustele, kus on piisavalt väljakutseid ja ka rahvusvahelist suhtlust. Ühe toreda töölähetuse sain teha Rooma, teise Berliini, kuid nagu ikka, on sellised tööga seotud käimised üsna väsitavad. Berliin päädis ka koroonaga.

Orienteerumine on olnud tagasihoidlik, sest jooksuvorm pole veel hea ja väga kõvasti ei taha ka pingutada. Rattaorienteerumise Eesti MV-l sain lühirajal kulla ja sprindis mängisin ülirumalalt viimase punktiga nii hõbeda kui medali maha. Eesti MV tavarajal Põlulas jäin 4.-ks, sprindis läks medal kaduma ühe aiaaugu ehk kehva nägemise tõttu. Seega hoidsid pinksitreeningud ka teatud jooksuvormi. 

Maal olin päris palju, oli soe ja ilus suvi. Ka noorpered olid vahepeal maal, sai lapselapsi pildistada.

Madise pilt.

Kokkutulekud. Aastal 2023 oli mitu kokkutulekut: 45 aastat keskkooli ja 40 aastat ülikooli lõpetamisest. Klassikaaslastega pilt on  tehtud Kakerdaja rabas ja kursusekaaslastega Tolkuse rabas.

Esimest ja ilmselt ka viimast korda käisin kuninga kroonimisel. Torgus.

Jaapan. Ise ei käinud, kuid abikaasa küll, enne maavärinat ja lennuõnnetust. Ilus kauge maa, oma eripärase kultuuriga. 

Kaotused. Selle aasta kõige kurvem osa. Maikuus läks Lumi, tegin temast pildi veel 2 päeva enne lahkumist. Lumi oli 13 aastat vana.

Headest klubikaaslastest, väga toredatest inimestest, ühtlasi ka kunagistest kolleegidest ja majanaabritest, Aarne Mardiste'st ning Helve Luht'ist jäime ilma. Geoloogidest, keda inimesena hindasin ja väärtustasin, surid selle aasta lõpus Tarmo Kiipli ja Mati Rammo ehk Rammokas. Mati lahkumisest sain teada alles mitu nädalat peale ärasaatmist. Temaga koos tegime kunagi läbi "Prince of Persia" mängu, milleks kulus ikka mitu ööd.

Lõpuks blogiarhiivi ka üks jõulueelne perepilt.