Täna tuli peale
Eesti MV o-sprindi teatevõistlust juurde
Ahto Karu (M65, JOKA) ja ütles, et kas oled nüüd tagasi. Soe tunne tekkis, aitäh, sest paistab, et suudan jälle konkurentsis olla. Mitte küll kõige teravamas tipus, sest
Mart Külvikule vastu ei saa, kuid joosta on siiski kerge ja mugavustsoonis olles mitte kõige aeglasem ka. Esimene märk sellest tuli viimasel
TONi päevakul Pedasel, kus hoidsin ühtlast mõõdukat tempot ja viga ei teinud.
Aga miks ka mitte, sest nüüd läheb südamesse kahe kütusetoru asemel kolm, ehkki üks on metallsõrestikuga remonditud. Igahommikune aspiriin teeb vere vedelaks, mida on lihtsam ringi ajada. Ja mis oluline, intensiivsed ja pikad pinksitrennid ning sagedased võistlused on hoidnud piisavalt hästi aeroobset taset ning jalalihaseid toonuses. Tunnen, et iga jooksuga läheb seis paremaks, mis on ühelt poolt küll hea, kuid teisalt ohtlik - liiga hasarti ei tohi minna.
Sprint tasasel maal sobis hästi ja mis peaasi, toimus lähedal - Laagris. Karantiinis pidin olema 2 tundi ja ehkki ilm oli natuke jahe, aitasid selle vastu soojad riided. Natuke tegi muret, et olin unustanud luubi maha, sest kitsaid aiaauke ja läbipääse on kaardilt raske välja lugeda. Lootsin, et Laagri sprint tuleb pigem lihtne ja sellist probleemi ei teki. Kuid eksisin.
Etapil 1-2 nägin nii vasakpoolset kui parempoolset varianti, kuid silmasin ka läbipääsu otse ees. Paaril korral kontrollisin pingsalt läbipääsu olemasolu, kuid kergel sörgil nägin aias siiski ava.
Heiti Hallikma, kes võitis M50 klassi, nägi sama, kuid võttis 3 sek kõndimisaega, et tuvastada vastupidist ja ei läinud veale. Aias läbipääsu polnud ja mul tuli üle minuti viga. Minut hiljem startinud
Urmas Lips sai mööda ja suure osa maast liikusime üsna lähestikku, tema peamiselt selja taga. Selle veaga oli selge, et head tulemust enam ei saa.
Etapp 17-18 oli rajameister
Hendri Parrolil samuti hästi välja mõeldud. Ei vaadanud korralikult takistusi vasakpoolsel variandil, millele aitas kaasa ka
Kenny ja
Atsi möödakihutamine ning neile inertsiga järgnemine. Tagasimineku varianti küll nägin, kuid see tundus enne vasakpoolse teevaliku kunsttakistuse nägemist liiga pikk. Samas käis selline viga kenasti mängu juurde. Viga etapil 1-2 kukutas medalikonkurentsist.
Tulemused
Sprinditeade
Võtsin kaasa luubi, mida seekord vaja ei läinud. Kapist leidsin üles 1,5 aastat tagasi ostetud
HOKA kiirjooksu tossud, mida vahepeal vaja ei läinud. Joosta oli nendega mõnus. Pinget polnud, sest jooksin
Harju OK MN55-60
II võistkonnas.
Oli tore, lihtsam kui eile. Esimese KP punktinumbri (58) kontrollimisel kaotasin ligi 30 sek, sest käisin kontrollimas ka lähedalasuva teise KP numbrit. Seegi oli vale (59). Jama oli selles, et lugesin legendist vale rida, sest kaart oli ebasobivast kohast kokku murtud.
Kokkuvõttes oli väga vinge üritus, mille krooniks põhiklasside teatevõistluse otseülekanne Postimehe portaalis. Põnevust oli lõpuni ja draamat lisas kahe eliitvõistkonna (Ilves I ja PEKO I) mahavõtmine. Ennustasin ühena vähestest JOKA I võitu ja nii ka läks.
Tulemused
Järgmisel nädalavahetusel on Eesti MV lühirada Kärgulas, maakodu lähedal.
3 kommentaari:
Prillidega 1-2 küll mingit aiaauku ei näinud, aga mu kiirus ka kordi aeglasem ... 17-18 variantide vahe vist väga suur ei olnud, Preitof läks tagasijooksu varianti, kaotas Sulle 5 sek.
Aga lõikasid ka - KP15 järgset tähistust ülekäigurajal ei järginud, jooksid ots diagonaalis tähistuse lõppu, sohk ca 5 sekundit :)
RR
KP 6-7 oli vist tagasiminek eelmisess garaaziauku nats kiirem, ise nägin seda ka alles kodus. Aga eliiditydrukud nägid enamus ära.
RR, KP15 - no ei näinud mingeid tähiseid :)
KP 6-7 müüriauku teises vahes ei näinud samuti, sealt oleks tõesti natuke võitnud.
Postita kommentaar