pühapäev, 20. veebruar 2022

TM Keilas


Mõni aeg tagasi kohtusin Keilas koeraga jalutades
Jaanus Jõgis'ega, kes jalutas õhtul samuti neljajalgset. Viitsime natuke koerte aega ja vestlesime. Jaanus ütles, et plaanivad sõpradega juba traditsiooniks kujunenud Tartu Maratoni (TM) üritust Keilas, samal päeval, stardiga kell 9 ja 63 km. Kuid vabastiilis. Pilt eelmisest aastast.

Minu viimane TM oli vist aastal 1987, st 35 aastat tagasi. Peale seda jäi TM kolmel aastal ära ja sealtpeale pole enam klassikat sõitnud. Esimese maratoni aastat ei mäletagi, kuid see võis olla enne keskkooli, kui sõber Aksiga matkasime paksus lumes Tartust Otepääle. Vist enne 1975. aastat, kuid pole päris kindel. Tore matkakaaslane, vinge mägimatkaja ja alpinist, tugev suusataja Kalle Kiiranen (68) (pildil), kellest sai TM eelõhtul ETVs tõelise veteransportlase eeskuju (Ringvaade, alates 46. minutist), ütles saates, et tema esimene TM oli 1981. Huvitav, mida ta küll enne seda tegi :) Kuid oluline pole mitte see, millal alustasid, vaid ikka see, millal lõpetad.

Eelmisel aastal uisutasime TMi eelsel päeval Tõnis Vaiksaarega Saaremaale (LUGU). Seekord andis Jaanus hea mõtte teha TMiga samal ajal pikk ots Keila suusaradadel. Kuna tervis on sellel talvehooajal palju jupsinud ja vigastused seganud (joosta ei saa praegugi), siis 63 km läbimine oli minu jaoks suur küsimus. Vastuse saamine oligi tänase Keila TMi peaeesmärk.

Kuna Jaanus oli ise paar päeva tagasi saanud sellesamuse viiruse, siis teda rajal polnud. Pidulikke TM numbreid seljas ei näinud kellelgi. Siiski tegid paar meest koos head tempot ja liikusid minust maratonidistantsil kiiremini. 

Startisin 8:55, seega natuke enne ametlikku TMi starti. Sõitsin loomulikult kogu aja mugavustsoonis, mida võimaldas kenasti suurepärane rada, kerge miinuskraad ja hea libisemine. Mul on välja kujunenud üks 8,2 km ring, kus on sees kõik Keila raja tõusud. Esimese 6 ringiga (49 km) kogunes ligi 500 m tõusu. Teejoomise peatusi tegin 24,5 km (3 ringi) järel. 

49 km-l oli väsimust kogunenud parasjagu ja otsustasin viimase otsa läbida tasasemal 5 km rajal. Peale väikest teejoomist-näksimist läksingi ringile ja nagu peale seisakut ikka, oli esialgu kangem olek. Normaalne. Mis aga polnud üldse hea, oli rõhuva raskuse tekkimine südame piirkonnas, kerge tuima valuga. Võtsin tempo väga aeglaseks ja korra ka aitas, kuid üsna pea oli selge, et see ring oli liiast. Rõhuv tunne ei taandunud. Vaikselt tegin ringi lõpuni ja tänaseks tulemuseks jäi 54 km. Ilm pööras  sulale ja libisemine vähenes, kuid oli jätkuvalt üsna hea.

Kell 11 algas Tankimäel Urmas Paeväli poolt korraldatud Keila suusasarja etapp sprindis. Lapsi oli kohale tulnud päris palju. Meestest võitis Keila radade hooldaja Raido Notton.

Peale enda maratoni oli päris mõnus vaadata ETV2-s ülekantavat Tartu Maratoni otsesaadet. Kaadrisse jäi palju tuttavaid, mõnele anti sõnagi. Igal juhul oli iga TMi lõpetaja väga vinge tegija. Mina sellega hakkama ei saanud.

Siinkohal ka mõnele korraldajale (Urmasele?) mõte, et TM Keila rajal, kus ei puuduks ka mustikasupp ja hapukurk, võiks olla korraldatud igal aastal avaliku üritusena. See oleks väike alternatiiv neile, kes klassikat ei sõida. Igaüks saaks sõita täpselt nii palju kui jaksab, ja kui jaksab rohkem, siis kasvõi 100 km kindla ajaraami sees. Kiirus pole oluline, vaid pikkus.


2 kommentaari:

Marek Karm ütles ...

Stravas saab igale treeningule määrata tüübi, nt suusatamine (jooksu asemel) ;)

eduardp ütles ...

Aitäh, Marek. Kuid ma ei pea oma liigutamiste osas arvet, Stravat kasutan telefonis siis, kui vanal Suunto kellal on aku tühi või on natuke pikem distants. Seega ma ei tea, mitu km olen suusatanud :)
Vaid mõned näevad mu Stravat (vist), aga nad on tublid kudos'te andjad.