Mida päevakut!!!

OK Põlva Kobrase teispäevak Lajavangu Lääs kaardil oli kõige vingem päevak, kus iganes käinud olen. Kohalikud teavad maastikku ja selle kvaliteeti, minu jaoks oli see koht paras üllatus.

Tehniline maastik nõudis hoolikust ja seetõttu õnnestus rada läbida ilma oluliste vigadeta. Suunajooks koos väikeste reljeefivormide lugemisega pakkus kindlustunnet ja naudingut. 

Nädalavahetuse väsimus oli jalgades, kuid hull lugu juhtus hoopis enne KP6, kui astusin mingi ora, tõenäoliselt terava kuuseoksa läbi INOVi tossu jalga. Läks nagu saiast läbi. 

Verd tuli ja valus oli, kuid iga valu on võimalik tuimaks tampida. Nii ka seekord, kuid üllatuseks läks 1-1,5 km enne lõppu vasak labajalg järjest valusamaks ja mida lõpupoole, aina hullemaks. Finišini suutsin siiski longates sörkida, autoni longates käia. Autost väljumine ja pesemine oli juba väljakutse.

Ja siis algas - mitu tundi painavat, lausa iiveldama ajavat valu, kus ei aidanud ka mitu Ibukat. Eelmise aasta märksõna oli mulle "valu", kõik kordus eile õhtul. 

Nüüd hüppan ühel jalal ringi, lootuses, et vähemalt nädalavahetusel saan kõndida. Patarei vangla ekskursioon sise-o näol jääb kolmapäeval muidugi ära.

Veel maastikust. 

KP11-s arvasin selle olevat kunagise metsavendade punkri asukohas. Seal oli nelinurkne lohk soosaare serval. Küsisin kaardi autori Avo Veermäe käest, et kas tema punkrite ja varjamiskohtade andmebaasis on see koht märgitud tõenäolise metsavenna varjumiskohana. Avo on kõikidel enda joonistatud kaartidel registreerinud võimalikud  punkri- ja varjumiskohad, need kaardile kandnud ja korralikult dokumenteerinud (sh pildistanud). 

KP11 oli Avo tabelis nr. 28 - legendi järgi metsavendade asukoht.  

Näitena ka üks pilt Padakõrve kaardilt.