Kui korraldatakse üritus (Mispo Talvemaraton), kus kolmel järjestikusel päeval joostakse maratoni, siis on natuke nadi tunne osaleda vaid ühel neist, lühematest distantsidest rääkimata. Ometi panin end vaid teisele ehk tänasele päevale kirja, peamiselt selleks, et keha ja vaimu seisu testida ning alustada ettevalmistusega aprillis toimuvaks rogaini EMiks Itaalias, kus on plaanis võistelda koos Antti Roosega meesveteranide klassis.
Ilm Vändras oli lumine, kerge miinusega ja tuuline - igas mõttes sobiv kannatusteks. Viimast püüdsin siiski minimeerida, võtsin orientiiriks aja 3.30, mida on väga mugav jooksu peal arvestada (5 min/km). Viimasel ajal olen jooksmas küll käinud, kuid paar pikemat ehk 17 km-st otsa olid ilmselgelt ebapiisavad maratoni tõsiseks läbimiseks. Lootsin sügisel tehtud rogainidele, ehkki neist oli pea 2 kuud möödas.
Viimane kord jooksin Vändras 1984. aastal, kui olin hästi treeninud ja läksin tulemusele alla 2.40. Kuidas kõik välja tuli, saab lugeda kunagisest blogisissekandest - SIIT.
Nüüd aga soovisin liikuda nö mugavustsoonis, mis kuni 4. ringi lõpuni ka õnnestus (kokku oli kuus 7 km-st ringi). Olin kenasti 3.30 graafikus, ehkki märgid näitasin tempo langust. Pidasin seda joomisele-söömisele ning väikesele rajalt eksimisele kulutatud ajaks. Ometi läks teisiti.
Enne jooksu mõtlesin, et kui kord olen viimasel ringil, küll siis selle 7 km ka kenasti vastu pean. Tühjagi, maraton on maraton ja just lõpukilomeetritel tekivad raskused. Reielihase kangestumise tõttu tekkis krambioht ja võtsin tempo veel alla, isegi kõndisin kolmel korral. Viimase ringi alguses möödus hooga teist päeva jooksev Mari Boikov, kes sai ka lõpuks jalad lahti. Paljud jooksjad, keda sellel jooksul enam konkurentideks ei pidanud, tulid järgi ja möödusid. Päris lõpus möödusid veel kaks meest, kellest Alexander Khalyapin on osalenud ka rogainidel (viimasel TAOKil Reigo Lehtlaga). Möödumistes pole ka midagi imestada, kui viimase ringi aeg oli 10 min aeglasem kui esimesed 3.
Orienteerujatest oli poolmaratoni rajal OK Westi esindaja Jüri Leesmäe (s.1946). Jooksime temaga koos 3 esimest ringi, vana meenutas külgprofiilis Tiit Tali, õlavööde töötas ka sarnaselt. 70-aastane Leesmäe sai poolmaratoni ajaks 1.41.19, vinge!
Selle maratoniga nihutasin jälle oma kõige kehvemat lõpuaega, mis oli varem 3.26. Uueks "rekordiks" tuli 3.41 ja peab mainima, et vaatamata nö mugavustsoonis liikumisele oli lõpus ikka raske. Ja väga külm, mida ei saanud kehast välja ka kuuma duši all.
Imetlen neid jooksu-masohhiste, kes kõik 3 järjestikust talvist maratoni läbivad. Neist oleksin täna peaaegu Tõnukese ehk Tõnu Hendriksoni käest sisse saanud, õnneks tuli lõpujoon enne ette.
Ehkki ma medalitest eriti ei pea, oli Mispo Talvemaratoni lõpetaja medal tõeliselt suur ja raske ning ka ilus.
Tulemused (sh vaheajad)
Teiste päevade tulemused
Pildid tulevad hiljem.
Ilm Vändras oli lumine, kerge miinusega ja tuuline - igas mõttes sobiv kannatusteks. Viimast püüdsin siiski minimeerida, võtsin orientiiriks aja 3.30, mida on väga mugav jooksu peal arvestada (5 min/km). Viimasel ajal olen jooksmas küll käinud, kuid paar pikemat ehk 17 km-st otsa olid ilmselgelt ebapiisavad maratoni tõsiseks läbimiseks. Lootsin sügisel tehtud rogainidele, ehkki neist oli pea 2 kuud möödas.
Viimane kord jooksin Vändras 1984. aastal, kui olin hästi treeninud ja läksin tulemusele alla 2.40. Kuidas kõik välja tuli, saab lugeda kunagisest blogisissekandest - SIIT.
Nüüd aga soovisin liikuda nö mugavustsoonis, mis kuni 4. ringi lõpuni ka õnnestus (kokku oli kuus 7 km-st ringi). Olin kenasti 3.30 graafikus, ehkki märgid näitasin tempo langust. Pidasin seda joomisele-söömisele ning väikesele rajalt eksimisele kulutatud ajaks. Ometi läks teisiti.
Enne jooksu mõtlesin, et kui kord olen viimasel ringil, küll siis selle 7 km ka kenasti vastu pean. Tühjagi, maraton on maraton ja just lõpukilomeetritel tekivad raskused. Reielihase kangestumise tõttu tekkis krambioht ja võtsin tempo veel alla, isegi kõndisin kolmel korral. Viimase ringi alguses möödus hooga teist päeva jooksev Mari Boikov, kes sai ka lõpuks jalad lahti. Paljud jooksjad, keda sellel jooksul enam konkurentideks ei pidanud, tulid järgi ja möödusid. Päris lõpus möödusid veel kaks meest, kellest Alexander Khalyapin on osalenud ka rogainidel (viimasel TAOKil Reigo Lehtlaga). Möödumistes pole ka midagi imestada, kui viimase ringi aeg oli 10 min aeglasem kui esimesed 3.
Orienteerujatest oli poolmaratoni rajal OK Westi esindaja Jüri Leesmäe (s.1946). Jooksime temaga koos 3 esimest ringi, vana meenutas külgprofiilis Tiit Tali, õlavööde töötas ka sarnaselt. 70-aastane Leesmäe sai poolmaratoni ajaks 1.41.19, vinge!
Selle maratoniga nihutasin jälle oma kõige kehvemat lõpuaega, mis oli varem 3.26. Uueks "rekordiks" tuli 3.41 ja peab mainima, et vaatamata nö mugavustsoonis liikumisele oli lõpus ikka raske. Ja väga külm, mida ei saanud kehast välja ka kuuma duši all.
Imetlen neid jooksu-masohhiste, kes kõik 3 järjestikust talvist maratoni läbivad. Neist oleksin täna peaaegu Tõnukese ehk Tõnu Hendriksoni käest sisse saanud, õnneks tuli lõpujoon enne ette.
Ehkki ma medalitest eriti ei pea, oli Mispo Talvemaratoni lõpetaja medal tõeliselt suur ja raske ning ka ilus.
Tulemused (sh vaheajad)
Teiste päevade tulemused
Pildid tulevad hiljem.
2 kommentaari:
1 ja 2 ring vaheajas vist mingi hälve- ei tea millest
Seal on mingi jama jah. Esimesel ringil olin 1,5 min plaanist ees (ca 33.30 ring), teise järel kasvas edu veel minutikese.
Postita kommentaar