Thursday, September 3, 2009

Eesti Sprindikarikas - lõpp hea, kõik hea

Müstilise kaardi, seikluste ja õnnega lõpuni.

Niisiis oli eile Sprindikarika viimane etapp, võistluskeskusega Harku metsas, uuest Tähetorni parklast ca 600m kaugusel. Tarmakud olid teinud viimase osavõistluse eriti oluliseks, sest jagati topeltpunkte. Tarmakud, peaks ütlema, on väga nutikad uute o-formaatide väljamõtlemises ja inimeste metsameelitamises.

Stardis oli juttu eri autorite poolt tehtud Harku metsa kaartidest, oli oodata vist veel ühte versiooni. Võistluse formaat - Kolmiksprint, tähendas seda, et peale esimese vooru ajajookse pääsesid teise vooru pooled ühe võistlusklassi jooksjad, sealt omakorda kolmandasse ehk finaalvooru jälle pooled. Kohal oli palju välejalgu, nagu Dmitri Shved, Raul Hindov jt ning põhikonkurendid karikasarja arvestuses Tenno Alamaa ja Paavo Rõigas. Tenno oli eelmisel päeval tulnud laskeorienteerumise MM-ilt, kus saavutas veteranide klassis hõbe - ja kuldmedali.

I voor

Startisin kohe alguses, 1 min Raivo Eriku järel. Esimesed kaks punkti asusid võistluskeskuse lähedal (vaid 100-150m kaugusel), kuid vigu, mida seal tehti, võib mõõta kalendriga. Ise üritasin suunajooksu teha nii lühikeseks kui võimalik, kuid ikkagi sattusin liialt paremale. Ees ootas Raivo ja igavikuna tundunud punktiotsimine lõppes vaid minutilise veaga. Teise punkti sain kätte ilusti.


Olin peaaegu lõivu maksmas kiirustamisele, kuid põhikonkurendid kõrbesid esimese kahe punktiga ikka totaalselt: Alamaa 9,5min viga, Shved 4min, Hindov 10,5min, Andresson 8min, Rõigas 14,5min (!!!) jne. Ja seda sprindis... Pull värk.

Kuna tipporienteerujad M21 klassis võtsid selle punkti reeglina ilusti, siis objektide nihkeid kaardil oleks justkui raske süüks panna. Aga tahaks. Üldse oli minu arust kaardil palju jama, sh hulgaliselt puuduvaid objekte. Kes arvab sama, andku teada, kes mitte, andku samuti. Tipud (n Trossmann, Aadli jt.) ning Tarmo Klaar leiavad ka heinakuhjast nööpnõelapea suuruse KP tähise, teistel nii hästi alati ei lähe.

Tegin veel korraliku vea 3-nda KP-ga (2min) ning oleksin peaaegu kadunuks jäänud pilliroogu täis mülkasoos kaardi põhjaosas (etapp 54-51).


Kokku tuli üle 6 min vigu ja edasipääsemise lootus II vooru olematu. Aga paljusid konkurente ei tulnud ega tulnud metsast välja ja ime-ime, sain nibin-nabin edasi. Alamaa ja Rõigas olid aga mängust väljas. Kõik jooksumehed said hävitavalt karistada.

Kohe näha, kes sai edasi, kes mitte :)

II voor

Oli vaja teha rahulik sooritus, mis ka õnnestus. Viga ca 1min. Õppetund tuli paljudele napilt edasipääsenutele kasuks, mistõttu finaalis olid just nemad tegijad.

III voor

Jälle 30sek viga selle sama esimese vooru esimese punktiga, siis paras tüng rajameistri poolt kõrvutiasuvate punktidega 57 ja 55. Vale tuli muidugi enne ette. Viga ca 30sek.. Klaar oli enne seda peaaegu käes, Överus sai aga nüüd mind kätte.

Edasi vajutasin kõvasti, kuid KP33-ga oli ikka paras segadus. Olin just ringiga ümber jooksmas, kui läksin igaks juhuks tiigi juures imemaastikku vaatama. Tempokaotus ca 30sek.

Mida mõtleksid ja teeksid Sina etapil 32-33?

Raja lõpuosa oli lihtne, tuli ainult vajutada. Kokkuvõttes sain tihedas konkurentsis 4.koha, Dima Shved väljus jälle võitjana.

Kahju oli Tennost, kes pani esimeses voorus täiel kiirusel näoga vastu horisontaalset oksa. Marje (Viirmann) läks temale mitteomaselt II ringi esimese punktiga totaalselt orbiidile (viga 13min !), kuid üldkokkuvõttes see tema jaoks tähtsust ei omanud. Võit tuli ikkagi, sest eelnevalt olid tal vaid võidud.

Mina tulin aga M35 klassis võitjaks ilma, et oleksin kasvõi ühegi etapi võitnud. Vedas. Aga nüüd olen totaalselt haige ning nädalavahetus seega sisustatud. Ülejärgmisel laupäeval on EMV pikk rada Käärikul ja siis nädala pärast 8h rogain Oandul. Eks näis, kuidas haigusest välja ronib.

Kolmiksprint


1 comment:

Urmas said...

No see pull värk selle I vooru I punktiga oli tingitud vist kaardil kujutatu suure kaeve tähise ja looduses oleva rohtunud puudealuse süvendi väärast tõlgendusest + stardikiirendus, mis 1:5000 kaardimõõtu arvestades paljud meist punktist pisut kaugemale paiskas. Müttasin seal ka ise minutit 7!!!(järjekindlus või ...?), läbisin antud kaeve teist otsa korda paar ilma, et seda otsitavaks oleks pidanud, enne kui punktile pihta sain. Hiljem järgnes rabelemine kaotatu tasategemiseks, samuti rinnuni suplused soos (54-51) selle asemel, et teed kasutada. Resümee: sprindis tuleb startida sisemise rahuga ja sa pead olema kuratlikult täpne tabamaks ära kaardi-maastiku versus jalgade-peatöö õiget rütmi. Kes seda suudab, ongi võitjate leeris. Mina sedakorda ei olnud.