Kui poleks mõne päeva pärast Jüriööjooksu, siis vist poleks viitsinud minna. Väsimus, külm, märg - no milleks?
Selline tunne valdab mind pea alati enne kevadisse öisesse metsa minekut. Eile õhtul oli kohe mingi eriline väsimus, jäin Kaljuri bussi magama ja ärkasin alles 25min enne starti. Jooksuriideid muidugi seljas polnud. Läks kiireks.
Aga uni mõjus hästi, hea tervikliku tunde sai. Soojendus jäi küll ära, kuid ega seda enne ööjooksu polegi vaja eriti teha, kiirused on nagunii madalamad.
Stardist valisin turvalised teejooksud. Midagi juhtus suunaga teel 3.punkti ja sealt tuli üle 6min viga. Ploompuu Tiit aitas kaardil paika saada.Edasi oli kõik kena, kiirus korralik ja vead väikesed. Ka pikad suunaetapid (näit 5-6) tulid kenasti. KP38 oli küll numbriga 55 ja sinna läksid mõned sekundid, kuid tänu Jaan Tarmakule, kes oli kindel, et koht on õige, sain sealt ruttu minema.
Jälle läks kõik kenasti kuni etapini 10-11. Valisin hästi turvalise ringijooksu tee ja teede ristist üritasin mööda nõlva punktini jõuda, kuid nõlv kiskus pidevalt valesse suunda ja olin lõpuks ei-tea-kus. Vist läksin liiga vara metsa. Kui lõpuks siiski paika sain ja ka õigele sinise lindiga ninale jõudsin, siis seal punkti polnud. Kammisin päris pikalt seda luidet, kuni vaatasin, et legendis oli punkti asukohaks nina alumine osa. Kurat. Jälle 6 min viga. Edasi läks kõik kenasti, kuid 12 min viga kahe punktiga pjedestaalile ei vii :)
Tulemused
Rein Unt oli teinud hea öise raja. Oli teevalikuid (otse riskides või turvalisemalt ringi), valikuid joosta kuivema või märjema jalaga, tehnilisi suunaetappe jm.
4 kommentaari:
Minu maitsele on KP11 liiga kaardiservas, aga muidu täitsa normaalne rada. Kuidas vee- ja jääolud olid?
Kui ma seal olin (KP11), polnud mitte kedagi läheduses. Tundus küll, et olin justkui maailma servas, aga tegelikult oli see hea punkt. Mind pettis tee peal ära siht (arvasin selle teeks) ja panin ida-kagu suunas mööda vale nõlva tagasisuunas kappama.
Aga metsas oli mõnus. Jalad said muidugi märjaks ja pikema solberdamise peale tsipake külmetasid ka (nimelt olid jalas õhemad sokid ja tossude tallad unustasin koju), kuid rada oli tehtud inimlik.
Jüriööks peaks panema jalga soojemad sokid ja sussidesse ka tallad.
Mul oli 40 klassis sama etapp 42-59. Kindlalt parim variant oli minna mööda teed täitsa kaardi piirile, sealt mööda sihti üle soo (see oli mõnusalt jääs ja kandis), mööda reljeefi alaserva ilusti punkti. Nagu nöörirada. Sain seal eest ära jooksnud Karilaiule uuesti järgi.
Eks see kaardi piirile (või lausa väljapoole) minek on psühholoogiliselt raske, ise ka mõtlesin natuke enne kui selle variandi valisin.
Väga huvitav teevalik, selle peale ei oleks küll osanud tulla. Usun, et eliit oleks niimoodi kõvasti kaotanud, meiesugustele muidugi kindel minek.
Postita kommentaar