Puhkepäev. LIDARist ka

Lõpuks ometi, ei mingeid võistlusi, trenne ega kohustusi. Logelesin, natuke nikerdasin neljapäevaku radu, sõin, magasin. Kuulasin Preisnerit. Horisontaalasend ruulis.

Nädala sees olid ESRI Päevad. Huvitav ja väsitav üritus nagu alati. LIDARist rääkis Rein Kask. Nii mõnedki orienteerujad olid veel.

Nüüd natuke ka lubatud lisainfot LIDARi kohta.

Maapinna kõrgusandmed on jagatud kahe koodi vahel: 2 ja 8 (varem oli ainult 2). Kood 8 all on hõrendatud kõrgusmudeli punktid, mis tähendab seda, et nende punktide vahelt on eemaldatud kõik ülejäänud punktid juhul, kui maapinna kõrguse muutus 20m ulatuses on väiksem kui 30cm.

Pildil on kõik punktid rohelised ja hõrendatud punktid punased

Hõrendatud punkte on ca 10x vähem kui kõiki maapinna punkte ja 20x vähem kui LIDARi punkte ühes failis. Seega võiks hõrendatud punktide ostmine olla odavam, kuid selliselt Maa-amet punkte praegu ei väljasta, puudub seadusandlik alus. Seega tuleb endiselt osta kõik LIDARi punktid ja arvestada, et kõik maapinnapunktid koosnevad punktide 2 ja 8 summast.


Üks näide kõigi ja hõrendatud kõrguspunktide kaudu saadud reljeefijoonte võrdlusest (Mustla-Nõmme)


Uudis on ka see, et Maa-amet väljastab kõrgusrastreid, esialgu küll ESRI tarkvara poolt mõistetavas TIF formaadis. Kõrgusrastrid on järgmiste ruutvõrgustikena: 5m, 10m, 25m, 50m ja 100m. Neist 5m ja 10m kõrgusrastrid on 1:10 000 kaardilehtede kaupa, 25m ja 50m 1:50 000 lehtede kaupa ja 100m on kogu Eestimaa kohta.

5m kõrgusraster võib huvi pakkuda eelkõige suuremate alade kaardistamiseks, näiteks rogainikaartidele 5m joonte tegemiseks. 5m kõrgusraster on ca 12 korda odavam kui täisLIDAR, sest ühel 1km2 kaardilehel on 40 000 punkti ca 550 000 asemel.
100km2 (neli 1:10 000 kaardilehte) 5m kõrgusrastrit maksab ca 11-12 eurot.


Siin on näide 5m kõrgusjoonte genereerimisest täisLIDARi ja 5m kõrgusrastri andmestiku põhjal.


Preisnerit ka.

Eesti vs Läti - mõned mõtted kaardistajate seminarilt

Orienteerumiskaardi joonistajate II seminar oli seekord Kevvai turismitalus, Kanepis. Kuna tegemist oli rahvusvahelise projektiga, osales üritusel ka 11 lätlast.
ETTEKANDED ja PILDID

Kuna ma I seminaril Lätis ei käinud, siis oli huvitav kuulda-näha lätlaste kogemusi ja seda eelkõige andmetöötluse osas. O-kaardistamine on omaette kunst, seda õpitakse peamiselt välitööl. Selleks oli seminari 2.päev.

Ma ei tea, kuidas on Lätis Põhikaardi koostamise seis, kuid Läti kolleegide jutust sain aru, et nemad Põhikaardi andmeid ei kasuta. Sest:
1) Põhikaardiga on kaetud väike osa Lätimaast
2) Põhikaardi kvaliteet on vilets
3) Andmete kättesaadavus pole lihtne

Ei usu, et see jutt päris tõele vastab, arvatavasti pole olukord nii hull. Probleem on vist ka selles, et Läti o-kaardistajad ei oska kasutada Põhikaardi andmeid.

LIDAR

Ehkki oleme sarnaste maastikega riigid, on lätlasi ühe maastikutüübiga ebaõiglaselt suurelt õnnistatud - need on luitemaastikud. Riia linna asutajad polnud rumalad, nad teadsid, kus on head orienteerumismaastikud ning just sinna selle linna püsti ajasidki.

Rohke o-klientuur võimaldas ka LIDARi eraäri püsti panna. See tähendas aga kallist lennukit, aparatuuri, töötlusvahendeid jne. Ehkki LIDARi andmed on Läti kolleegidele kallid, tasuvad need teatud piirkondades o-kaartide tegemiseks ära. Kaardistajad väga palju andmete tagapõhja ilmselt ei tea, neile antakse erafirma poolt tervikteenusena LIDARi tagasipeegelduse intensiivsuse kaart ning interpoleeritud kõrgusjooned. Kuna nende LIDARi tihedus on ca 1 punkt/m2, siis eelistavad nad välitööl seda kaarti ortofotole.

Meie saame üldjuhul lahjemat informatsiooni (va mõned suuremad linnad), kuid seda riigi (Maa-ameti) käest ja odavalt. Intensiivsuse näitajate töötlemisele pole o-kaartide tegijad Eestis senini suurt mõelnud.

Proovisin teha võrdluspildi ortofoto ja intensiivsuse kaardi vahel, kuid ise eelistaksin ilmselt esimest.

Intensiivsuse kaardil on tumedamad osad nõrgema tagasipeegelduse intensiivsusega, tõenäoliselt lehtmetsad. Heledamad on okasmetsad. Läbitavust see kaart ei kajasta.

Lätlastega võrreldes tundub küll, et elame või sees, sest hea kvaliteediga Põhikaart on olemas kogu vabariigis ning seda uuendatakse jõudumööda pidevalt. LIDARi andmeid kogutakse riigi poolt, järgmisel aastal peaks kogu Eesti lennatud saama. Ja andmeid on võimalik saada mõistliku hinna eest. Orienteerumine pole Eestis äri ja siin tuleb paljude tegevuste eest (sh kaartide tegemisele, võistluste korraldamisele) peale maksta.

Seepärast kiidaks Maa-ametit, kes on läinud avatuse ja andmete lihtsa kättesaadavuse teed.
Maa-ameti X-GIS ja WMS-teenused on kõva sõna, ka maailmas. Lätil on sinna veel pikk tee.