Liigutanud olen, samuti kaardi ja kompassiga Kopra teisipäevakutel käinud - nüüd tekkis huvi end võrrelda ka konkurentidega. Pole õrna aimugi, mis seis on ja kas kaks palavat päeva ka vastu peab.
Jutt seega Suvejooksust, mida korraldab LSF Pronoking Team ja mis seekord toimub Lääne-Virumaal Sael.
Võrumaalt Saele oli oli ca 2,5 tundi autosõitu, võistluskeskuses puudus internet ja ka telefoniühendus. Seetõttu ei saanud vahetult kaasa elada Evelyle, Timole ja Laurile, kes jooksid Šveitsis MMi lühiraja finaalis. Mõned kommentaarid FBs andsid natuke aimu Eesti orienteerujate edenemisest rajal, kuid rohkem infot sain Suvejooksu kommentaatori Arthuri käest, kellel oli mingi internetiühendus olemas.
Evely Kaasikult tuli korralik sooritus - 10. koht, kuid pettunud oma tulemuses oli kindlasti Timo Sild, kes tegi 1. ja 3. punktiga suure vea ja lõpuks sai 24. koha (kaardil punane joon; GPS träkid).
Huvitav, miks paljud naised kaldusid esimesel etapil vasakule, kusjuures tavaraja võitja Simona Aebersold (AEB.S) tegi ikka väga suure kaare.
1. päev
Ilm oli palav (+24), võtsin asja rahulikult ja kindlalt. Suunajooks sobis, samuti oli hea lugeda reljeefivorme, mida 5 m kõrgusjoonega kaardil oli üsna vähe.
Kõik läks kenasti kuni 12. punktini. Olin seal kolmas, Tiit Talist taga 1:20 ja Maido Kaljurist ees 1:30. Mart Külvik oli omast klassist. Natuke isegi üllatav, et Tiiduga nii väike vahe oli, jooksin ju säästvalt. Vahepeal sain kätte Jaanus Reha, kes startis 8 min varem, samuti 4 minutiga Mati Preitofi. Väljudes KP8-st liikus Mati minu ees vales suunas ja nagu hiljem selgus, jättiski KP9 vahele. Liiga hästi ei saa ka minna ja suurem pauk ootas ees. Ületades teed etapil 12-13 vaatasin tee käänakut ja selle järgi läksin metsa. Nõgestesse. Tiirutasin seal pikalt ringi, ei midagi. Tulin teele tagasi ja suundusin jälle teekäänaku juurest punkti poole. Ikka samasse nõgesesohu. Seal oli radu ees, mõni tuttav orienteeruja veel, ka Maido. Tegin uuesti pika ringi ümber soo, kuni taipasin, et äkki olen hoopis lõunapoolses soos ja parandus tõi kohe ka KP13. Viga 8 minutit!Olin kindel, et tee peal on üks käänukoht rohkem ja kaardimeister Mait on selle tähelepanuta jätnud. Uurisin ööbimiskohas nii ortofotot kui LIDARi reljeefi ja selget käänakut, mida mina rajal nägin, polnud (!??).
Tuju oli läinud, niigi aeglane tempo langes, kohati kadus ka keskendumine, kuid sain siiski punktid ilusti kätte. Välja arvatud viimase, sest see pidi olema rajast ja keelualast eemal, kuid oli vist siiski rajal ja piirangulintide juures. Võin ka eksida. Kuid sellest 3 minutilisest veast oli juba suva. Fotol arutelu rajameistritega - Rünno Ruul (1. päev), Lauri Tarlap (2. päev) (foto: Kristjan Maade).2. päev
Hommikul oli olemine täitsa ok. Parem silm, mis sai oksaga vigastada, toimis kenasti. Kaela peal olev suurem kriimustus andis tunda vaid särgi kraega kokkupuutel. Koletu puukas, mille sain KP17-st laskumisel ja mis jättis reiele pika punase marrastuse, oli jätkuvalt valus, kuid lubas joosta.
Tänaseks jälitusjooksuks oli ilm palav, kuid veel talutav (+24). Tulemusele joosta polnud vaja. Nautisin orienteerumist, sest hoolas pidi olema nii suuna kui objektide lugemisega. Joostavus oli reeglina hea, rada väga huvitav. Vigu ei teinud, mugavustsoonist ei väljunud. Ka võistluse korraldus oli suurepärane, see ju LSFi firmaüritus.
Jooksin 5. aja ja kokkuvõttes tõusin ka 5.-ks. Tiit Talile kaotasin 9 (!) minutiga. See tundus juba normaalne, sest tema jooksis kohale, ehkki Mart Külviku edu oli ligi 4 minutit. Mart oskas lõpu eel KP20-ga teha 5,5-minutilise (!!) vea ning sattus Tiiduga koos finišisirgele. Jäi siiski 1 sekundiga peale. No ikka leitakse veaks materjali, ehkki tundus, et seal küll enam midagi juhtuda ei saa.Tulemused (2. päev)
Tulemused (kokku)
Naiste teadet vaatasin juba kodust. Oi kui hästi jooksid Annika ja Evely, enne Margreti oldi lausa 3.-4. kohal. Kuid selge oli see, et Margretil läheb raskeks, sisse tuli ka paar komistamist ning tulemuseks siiski tubli 10. koht.
Huvitav etapp oli 7-8, kus kõik Rootsi naised (sinine joon) jooksid paremalt ümber põhjapoolse mäe. Šveitslased (punane) ja norrakad (roheline) reeglina tõusuvõtmist ei kartnud. Ka Annika ja Evely jooksid üle teise mäe, kuid Margret läks arukalt paremalt ringi. Ülekaalukas võit rootslannadele.
6 kommentaari:
Nüüd mind juba huvitab mitmed esimesel suvejooksu päeval KPst numbriga 33 laskudes selle toikaotsaga endale kena (lilla) märgi külge said. Eduard +3 on teada.
No jumal tänatud :)
Peale seda, kui olin pool minutit valust täiesti halvatud, mõtlesin, et kas tõesti keegi rohkem selle terava kännujäänuse otsa ei jookse.
Kuid kui kändudest juba jutuks läks, siis mõned meetrid peale esimese päeva starti lendasin täiega vastu maad, komistades madala kännujäänuse otsa. "Kolmas", kostust kohtuniku suust. Võtsime seda mõlemad naljaga.
Teise päeva 20. punktiga oli see väike viga, et legendi järgi pidi tegemist olema orvandiga, aga tegelikult oli tähis lohu otsas. Jäin isegi mõtisklema ja kontrollisin igaks juhuks numbrit, mis klappis.
Tervitades, Gea
Kui lohk langeb keskkoha poole, siis lohu ots on ka orvand:)
RR
Mul oli see eelnevalt lohk, aga Mait vaatas legendid üle ja soovitas orvandiks teha. Tõenäoliselt on mõlemad õiged.
Tutvusin vastava IOF'i reeglistikuga ja selle kohaselt oli tegemist lohu otsaga, nii et sul, Lauri, oli täiesti õigus. Aga tühja sellest:)
Tervitades,
Gea
Postita kommentaar