Orienteerumise tippmaastikule Vitipallu ei satu sageli, kuid sellel aastal juba teist korda. Nali naljaks, mõlemal korral peale Astra Zeneca vaktsiinisüsti.
Aprilli alguses läksin kohe peale 1. süsti saamist nö individuaalsele koroonapäevakule, kus läbisin pika raja. Kõik oli kena kuni õhtuni, kui hakkas natuke imelik, öösel tõusis palavik ja järgmisel päeval olin täitsa kutu. Sealtpeale oli jälle hästi.
Eile toimus Vitipalus 4h XT Suverogain, üsna palava ja lämbe ilmaga. Ja nagu kiuste, sattus II vakstiinisüsti aeg täpselt päev enne seda üritust. Mis seal ikka, AZi teine süst ei pidanud vaegusi tekitama, seega polnud probleemi.
Ometi olin reedel natuke uimane, võib-olla väga palavast ilmast (kuni +29°C) või ka süstist. Laupäeval polnud samuti soovi kiireid liigutusi teha, seega oli Vitipalus toimuv rogain väga sobiv, sest seal mõhnastikus pole mõtet eriti joosta. Oluline oli täpne orienteerumine.
Rajameister ja üks korraldajatest Heigo Põld tegi väga hea raja, kus punkte oli mõhnastikku viidud oodatust rohkem. See oli tõeline maiuspala orienteerujale, kus vähetähtis polnud ka rajaplaneerimise osa.
Oli üsna selge, et kõigepealt tuli võtta ära mõhnastiku punktid ja siis siirduda tasasemale jooksutiirule kaardi põhjaossa. Joosta sai siis nii kaugele kui aega ja jaksu üle oli.
Tegime vahva ja ilmselt üsna originaalse plaani - kõigepealt võtsime ära mõhnastiku siseringi punktid ja siis suundusime välisringile. Vigu ei teinud, ühel korral vaatas Mati legendi valesti ja ütles künka asemel lohk (KP46). Seal tuli minutiline viga. Künkapunktid olid kõrgel ja lohupunktidest andis välja ronida. See oli hea, et punktid olid selgetel objektidel.
Võtsin telefoni kaasa, et pilte teha. Metsas pildistamine oli mõttetu. Esimene seikluselamus oli soise ala ületamine etapil 61-49. See oli oodatust palju rõvedam - kõrge taimestiku ja sügavate veeaukudega mudane ala.
Äge oli põhjatusse sügavikku viiv trepp KP72 juures. Seda ränka nõlva võtsime 2 korda, sh ka vahetult enne KP72, peale KP90.
KP90-sse viis korralik sild.
Suverogaini iseloomustab ehk kõige paremini heinamaa pilt ehkki selliseid kohti polnud palju. Parmusid eriti polnud.
Tegemist oli väga mõnusa mugavustsoonis läbitud rogainiga. Vaid viimasest punktist lõppu vajutasime täiega, et paari tiimi mitte mööda lasta. Roosaare-Klais möödusid kergel sammul, kuid nemad polnud ka konkurendid. Ehkki rogain oli rahulik, ei tundnud ennast õhtul hästi. Kerge palavik ja ebatavaline väsimus.
Kella järgi läbisime 20,7 km, telefoni järgi 21,6 km. Tulemusega võib samuti rahule jääda,
Tali-Kaljur jäid seljataha. Tiidul oli lihasvigastus, tegi rajal kepikõndi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar