Panna on vaja ehk kuhu kadus 8 minutit

Ma ei tee tavaliselt päevakutest sissekandeid, kuid nüüd juhtus nii, et kutsusin klubikaaslasi üles omavahelisele võistlusele. Meie kõvem mees Ats Sõnajalg oli Linnaorienteerumise Kitseküla päevaku rajameister ja kuna mul läks eelmisel pühapäeval Hiiul päris hästi - noortest Kutti-poistest napilt ees ja vaatamata esimese punktiga tehtud minutilisest veast ka Matist 5 min parem, siis miks mitte. Panna on ju vaja nagu Tarvo Jõeste ütleb! Hiiu tulemused.

Nädala sees oli natuke haiglane tunne ja ka laupäeval kõndisin sörgi vahel lausa mitu korda. Imelik värk. Kuid mis siin ikka halada ja valutavaid kohti üles lugeda, asume analüüsi kallale. Etteruttavalt olgu öeldud, et Kurmet Kutti'le (15) kaotasin 8 minutiga, veel kiirema jalaga (?) Kardo Kutti'le (12) 1,5 minutiga ja ka Mati Preitof'i (60) käest sain sisse 2,5 minutiga. Andrus Sipsaka't (59) võitsin vähem kui 2 minutiga.

Masendav jooks ehkki omast arust nagu jooksin ka. Kust siis need minutid tulid?  

Esimesse punkti jooksid kõik rahulikult. Ma ei näinud avaust põhjapoolses aias, kuid hea ka, sest sealt oleks rada olnud 19 m pikem. Tõsi, kaart oli tavaprinteril välja trükitud (kaardid olid otsas) ja pilt vähe hägune. Kuid ka hea kaardiga on mul probleeme nende prigude nägemisega. Nende laius peab kaardil olema 0,9 mm, hea meelega teeks laiemaks.

Etapil 1-2 hakkasin esialgu valesti jooksma, kuid siis nägin läbipääsu ja keerasin ümber. See oli kiireim variant.

Huvitavam minek oli etapil 3-4. No jälle ei näinud, kas on KP4 juures mõni auk või mitte. Paar korda seisin ja vaatasin, siis otsustasin kohale joosta ja päriselus vaadata. Selguski, et väike rajake läks läbi kõrvalhoovi ja ringiga sai punkti juurde. Samas sai mõni mees otse läbi ka hoone ja aia vahelt. Selle etapi pani ägedalt Kardo (2:12), minul 2:53. 

Etapil 6-7 polnud küll erinevaid teevalikuid, kuid õige tee leidmine võttis natuke hoogu maha. Parim Kurmet (2:44), ma kaotasin sekundiga isegi Sipsale (!) (2:49). Nr 13 oli trükitud väga halba kohta, aed selle all tuli ise välja mõelda.

Etapil 7-8 oli 2 teevalikut, mille pikkusi polnud jooksu pealt lihtne hinnata. Valisin sinise raja, mis oli punasest variandist lausa 64 m lühem. Siin olin teistest kiirem.

Etapil 11-12 üritasin leida läbipääsu etapi 12-13 jaoks ja see tegevus tõmbas mind automaatselt KP13-sse. See viga maksis 2(!) minutit.

Etapil 13-14 seisatasin punkti lähedal ja vaatasin hoolikalt, kas läbipääs on olemas. Oli ja läksin enne aeda sisse. Värav oli aga lukus. Siin kaotasin Kurmetile kokku juba 4 minutit, Matile 4 sek.

Etapp 16-17 oli lihtne. Valisin sinise raja, mis oli punasest kahjuks 30 m pikem. Siin olin teistest kiirem, Kurmetist 3 sek, Matist 21 sek. Kuid Kardol läks üle 40 (!?) sek kauem.

KP19 oli huvitavas kohas, mida esialgu ei lugenudki välja. Õigemini, ei saanudki punkti asukohast midagi aru. Kuna nendest müüridest ja läbipääsudest ja eri tasanditest kaardil midagi aru ei saanud, siis jooksin igaks juhuks ringi, ümber maja. Sai ka otse. Kardole kaotasin pea 2 min.

Etapil 25-26 jooksis kergel sammul mööda Vilismäe. Võib-olla kiirendasin natuke ja selle tõttu jäi ühel hetkel kaart 90 kraadi valesti ette. Kaotust Kurmetile 1:21. 

Etapp 26-27 oli lihtne ja seal oli mul kiireim aeg. Kuid etapil 28-29 tegin rumala teevaliku (sinine), mis oli punasest variandist 134 m pikem. Seda prigu maja vahel muidugi ei näinud, kuid pole kindel, et see seal ka oli. Kaotust Kurmetile 56 sek.

Huvitav oli see, et raja pikkuseks oli legendis 5,7 km, tegelik pikkus tuli mul 10,8 km. Hea sooritus oleks võinud olla ca 9,x km. 

Tulemused

Lühikokkuvõte: 

Ei jõudnud ja ei osanud. Nii noored kui Mati olid eelmisel päeval teinud väga pika trenni, ometi jooksid kenasti.