Far Far Away

Eile õhtul sattus Youtube´i lugusid näppides ette see keskkooliaegne hitt Slade´ilt. Ökul laenas plaati, mille oli ka kelleltki laenanud, vana raadio grammofoni peal panin loo nii üürgama, et sõber Aksil hakkas kõrvadel valus. Oli aasta 1976.

See on ikka vägev värk küll, et saame nüüd näha vanade lugude videosid, siis nägi ansambleid vaid plaadi ümbrisel või mõnel üksikul fotol.

Eestis oli rogainide nädalavahetus - nii Kohtla-Nõmmel kui Paganamaal. Põlevkivipiirkond on mulle tuttav nii varasematest seiklustest/rogainidest kui tööga seotud tegemistest, Paganamaa aga üsna tundmatu kant. Muidugi olen seal tornis käinud, ööbinud koolimajas 9. klassi klassiekskursiooni ajal, kuid ümbruskaudne mets ja reljeef on veel avastamata. Ehk kunagi tulevikus.

Enda nädalavahetus on olnud töine, sest pole mõtet siia kaugele Türki puhkama tulla. Põlevkivimaardla uuring tahab juhendamist-juhtimist, praegu on minu vahetus. Teisi eestlasi pole, inglise keele oskajaid oli baasis nädalavahetusel 1+1. Lisan siia, et türklased ostavad meilt teenust ja mitte odavalt.

Ilm on praegu mõnus, jooksmiseks väga sobiv. Tõusumeetreid tuleb omajagu ja keha hakkab sellega harjuma. Täna õhtul tegin väikese jooksu-matka ühe kõrgema mäe tippu. Mõnus vaheldus väikese adrenaliinilisandiga. Ei tea ju ette, kuidas üles saab ja alla ka vaja tulla. Ülesse on mägedes alati lihtsam minna, sest piki harja minekul on vaid üks teevalik. Allatulles on asi alati keerulisem, sest valikuid tekib mitu (mäeharjad hargnevad) ja nähtavus kehvem. Õnneks oli mägi lihtne.

Paar pilti tipust endale salvestamiseks.

Elamistingimused on välibaasis luksuslikud, rahvas sõbralik. Türklased väldivad omavaheliste pingete tekkimist, üritavad elust rõõmu tunda. Mis muidugi ei tähenda, et tööpingeid pole või tööd lihtsalt võetakse. Kaugel sellest.

Toit on nende jaoks väga olulisel kohal. Süüakse aeglaselt ja mõnuga. Liha peab olema, samuti värske salat ja sai.

Hommikusöök on lihtsam, kuid sealt ei puudu kunagi muna, juust, mesi/moos, oliivid.

Lõunaks on tavaliselt jahu-, läätse või jogurtisupp, mingi piimatoode, kartuli-, baklažaani- ja lihatükkidega pajatoit vm ning alati on selle juures veel riis, kas siis purustatuna või täisteralisena.

Õhtu on lõunale sarnane, alati on magustoiduks mesimagus arbuus või melon. Kordan veel, et supp ei puudu kunagi.