Saturday, September 12, 2015

Katkenud lend Mõndaveres. EMV pikk rada

Enne jooksu:
Kuna nädalataguse Xdreami lõpp tuli kuidagi kergelt ja hea oli olla ka järgmisel päeval, siis arvasin, et vorm peaks olema täitsa ok ja EMV pikal rajal läheb andmiseks, põhiliselt Maido Kaljuri ja Andres Talveri vastu.
Tegin veel kindlaid plaane minna nädala pärast Seiklushundi Elva 3h rogainile ja 3.oktoobril tirida kõvasti TAOK 8h rogainil.
Soojendusjooksul oli enesetunne aga kuidagi ebamäärane, ilm tundus pimestavalt valge ja keha tuim. Jooksuvorm pidi selguma rajal.

Peale jooksu:
Tundus, et hooajaga on nüüd finito. Väga raske oli olla, enesetunne nagu peale 24h rogaini. Nägemine oli oluliselt halvenenud, kas siis silmajooksnud higist või millestki muust. Puusavalu vajas valuvaigistit, mida kaasas polnud. Kuid seda polekski võtnud, sest füüsiline seisund oli alla igasugust arvestust.  Enne lõpuliblikaid tulin rajalt ära, lihtsalt ei suutnud enam. Hull lugu, pole vist varem juhtunud, et oleksin kurnatuse tõttu orienteerumisvõistluse katkestanud.

Järeldus:
Peab uuesti borrelioositesti tegema, sest seisund pole normaalne. Pikkadest pingutustest tuleb sellel aastal ilmselt loobuda, sh ka Keila BikeXdreamist.

Rajal:
Kuni 11.KP-ni läks täitsa kenasti, ehkki olin siis Maido Kaljurist juba 8 min taga. Samas olin 11.KP-ga vea tegemisel koos hilisema pronksimehe Kaljo Julge ja Jaak Rohtsaluga. Viga tuli väga suur, millele järgnes lihtsam jooks võistluskeskusesse. Ometi suutsin ka seal ühe pika edasi-tagasi lisajooksu tekitada. KP13-sse praktiliselt kõndisin. Mõtlesin katkestamisele, sest jooksuvõime oli nullilähedane. Ometi võtsin sisse ühe geeli ja jõin kõvasti vett peale, misjärel jalutasin mööda teed KP14 poole. Raske oli isegi kõndida ja kuna enesetunne paremaks ei läinud, pöörasin tagasi koduteele. Lühike tee tundus pikana.
(kaardil ka Maido Kaljuri ja Mati Preitofi GPS-jäljed)

Vaatasin lõputõusul kaasvõistlejaid. Kellel rada pooleli jäi, see kõndis rahulikult. Muidu oli karm ja füüsiliselt nõudlik maastik. Jaanus Reha tehtud rajad olid põnevad ja ei soodustanud koosjooksmist. EMV-vääriline võistlus ja ei ühtegi protesti. Vedas, sest olin žüriis.



8 comments:

Anonymous said...

GPS on tore asi, näeb et mõned võitjadki ei tea, et õuealast ei tohiks läbi minna.

RR

eduardp said...

"Oh jah", muud ei oskagi öelda.

Anonymous said...

tasub meeles pidada et borrelioosi antikehad on igal inimesel veres, eriti veel kui see haigus on varem olnud. Pelgalt ühekordse testi põhjal ei saa küll põhjapanevat diagnoosi teha. Kindlasti on osa juhtumeid ülediagnoositud. Näiteks äsja ajakirjanduses olnud presidendi juhtum kus nädalavahetuse järel mõne päeva pärast väidetavalt tehti diagnoos - selline asi on võimatu
Väsimust võib muuhulgas näiteks ka mõni tavalisem või ebatavalisem viirusinfektsioon põhjustada.

Alar

eduardp said...

Aitäh, Doktor, Sinu nõuandes on kindlasti tõde sees. Ise ka imestasin, kuidas ajakirjandus valgustas presidendi diagnoosi.
Kuid juunikuus oli üsna selge, et haigus oli mul juba pikemat aega sees istunud, liialt palju oli sümptome, mis viitasid borrelioosile (kogemustevahetus borrelioosi tšempioni Urmas Laevaga, Randyga jt). Antibiootikumide ravi tõi juuli algu muutuse, kuid hakkan tundma, et vana seis tuleb tasapisi tagasi. Seepärast kahtlustan, et haigustekitaja istub kõvasti sees ja kui see nii on, siis peaks korra veel tapma.
Kuid muu infektsiooni ei saa samuti kõrvale jätta. Peale Saariselkä rogaini jäin haigeks, kuid jooksin ikkagi nädala pärast EMV tavarajal. Peale Paldiski Xdreami ronis nädala alguses samuti imelik haigusevimm sisse, mis reedeks oli juba enam-vähem tagasi tõmbunud. Seega on immuunsusega mingi jama ja kas ka see ei võiks olla üks borrelioosi tunnuseid?

Jama on oma hädadest kirjutada, kuid borrelioosi teema tahaks kindlasti pikemat lahtikirjutamist, näit Orienteerujas. "Häid" näiteid on päris palju võtta.

Anonymous said...

Antibiootikumikuur tapab borrelia enda alati igal juhul ära, resistentsust ei ole (vähemalt laialtlevinult). Kuid see mis tegelikult sümptome põhjustab - organisimi immuunsüsteemi patoloogiline reaktsioon võib jääda alles. Sams see reaktsioon mulle teadaolevalt igal juhul tasapisi nõrgeneb. Seesama imuunsüsteemi reaktsioon - sellel põhineb kahjuks ka diagnostika enamasti , see ongi üks segapuder, indiviiditi erinev, otseselt mõõta ei saa, otsest ravi pole.
Tean üht seiklussportlast kel näiteks ainult nädal(!) peale looduses käiku ja puuki diagnoositi borrelioos, pandi ravi peale ja läks paremaks mõne nädalaga. Peamine sümptom oli väsimus. Einoh selge värk - tal oli kergekujuline puukentsefaliit, viirushaigus, niikuinii vaibub iseenesest mõne nädalaga ära.

Alar

Anonymous said...

Ma küll ei ole meditsiinitöötaja, aga sinu juttu lugedes tundub, et sa lihtsalt tahad liiga palju ja seetõttu oled organismi üle koormanud. Pidevad haigusevimmad näitavadki, et organism ei saa omadega enam hakkama. Parim oleks üks korralik puhkus võtta ja lasta organismil täielikult taastuda. Sinu blogi lugedes teeb mind murelikuks ka see, et iga teise võistluse ajal kirjeldad, kuidas võtsid valuvaigistit. Minu arust ei peaks sporti tegema valuvaigisti toel. Valu on ju organismi appikarje, et midagi on valesti. Selle asemel, et teda (organismi) kuulata, sa lihtsalt nagu ütleks talle, et ole vait, mis sa ka tead! Just juhtusin lugema mingit spordiajakirja (äkki oli Sport?). Seal oli juttu just ületreeningust. Sümptomid tundusid küllaltki sarnased sellele, kuidas sa enda tervist kirjeldad.
Igatahes edu ja paranemist ja kannatlikkust, et kunagi saaks siitsamast blogist lugeda, kuidas sa hea enesetunde toel kõigile konkurentidele kandu näitasid!

Anonymous said...

Nagu Doktor osundab, on probleem selles, et borrelioos lõhub organismi immuunsüsteemi ja see mõju on individuaalne. Ma ei ole eriline arstil käija, aga mõned aastat tagasi läksin ja kurtsin, et ei idane ega mädane. Tehti kordusproov ja nenditi, et pisuke langustrend on olemas, et tuleb kannatlikult oodata kuni mootor jälle tööle hakkab. No ma siiamaani ootan:) Ikka ju tahaks eestikatel panna, aga mis sa paned kui pilt virvendab. Täna issandat, et sul mononukleoosi ei ole ja naudi hetke!
Gea

Anonymous said...

Olen ka borrelioosi ohver, 3 suve tagasi sain külge. 3-4 kuud peale puuki läks asi hapuks. Hapu all mõtlen seda, et peale 500m läbimist oli hing kinni ja jõuetus peal. Peite ajal käisin ju metsas edasi, pingutasin nagu jaksasin, iga kord olin järjest aeglasem. Ise ei saanud aru ka mis toimub. Mingil hetkel lõi siis välja asi. Võeti verd, uuriti, näidud laes. Polnudki seal mitutpidi mõtlemist. Sõin antibiootikume, tavaellu tulin tagasi, aga võin julgelt öelda, et võhma pole siiani tagasi saanud. Vahest väga puhanuna tunnen, et jõuan jälle ja jõuangi. Aga kui on mingi pingelisem nädal ja pikemad tööpäevad siis on igasugune pingutusvõime kadunud. Sörgin oma rajakese (tavaliselt 6-7km rada) läbi küll, aga mingist tempo tegemisest ei ole mõtet üldse rääkida.