Friday, May 3, 2013

Tagasilöök, vol 2

Kaks ja pool kuud tagasi tuli tõsisem tormihoiatus. Käisin uuringutel ja ka kirurgiga vestlemas. Lootsin, et ehk niipea ei kordu ja lükkasin lahenduse hilissügisesse.

Kahjuks eksisin, sest tervis oli liiga heaks läinud ja ise seetõttu hooletumaks. Eilne öö ja päev möödusid valus ja udus. Esimest korda sai maal suur maalapp üles kaevatud nii, et ise kätt labida külge ei pannud. Naine ja lapsed tegid 6h tööd, vanamees ainult lesis ja magas. Tänud ka Kuperjanovi luurekompaniile, kes poisid enne Kevadtormi nädalaks vabaks lasi.

Orienteerumishooaja algus sai tagasilöögi: Ilves 3 jääb ära, eestikatele tuleb minna ilma ühegi tõsisema orienteerumiseta. Osalemine SEBi Tartu 23km jooksumaratonil on kahtluse all. Kui sama asi juhtub jälle 2,5 kuu pärast, on rogaini MM untsus. Loodetavasti see siiski nii ei lähe.

Seoses Xdreami viimase lisaülesandega, kus pidi ületama 6m kõrgusel mööda kitsast lauda kuristiku ja mis pani nii mõnegi osaleja nurisema turvameetmete vähesuse üle (õhupadi pidi all liiga kitsas olema), meenus üks hetk Suure Kaukasuse mägimatkast 13 aastat tagasi.

Mul oli olnud 13-aastane paus mägedes käimisest ja esimese väikese tipuna võtsime ette Bezengi 2km kõrguse jääseina vastas oleva Semenovski. Mingil hetkel jõudsime terava harjani, kust tuli üle minna. Mart Kainel ja Raivo Plumer ületasid selle harja istudes, kätega toetades ja tasakesi end edasi nihutades. Mulle see stiil ei meeldinud ja nähes lõhet sileda kalju servas laskusin selleni ning mööda lõhet ületasin ettevaatlikult seina.

Kuid ma tegin ühe vea. Teadsin, et ei tohi alla vaadata, sest julgestust polnud ja millestki polnud ka kätega kinni hoida. Sein üleval ja all olid täiesti siledad. Kuid nagu kiuste, tõestamaks endale üleolekut olukorrast, vaatasin alla, kus nägin sügavat orgu ja 600-700m vaba langemist.

Miski tegi sees jõnksu.

Sellest kohast me ühel teisel põhjusel tippu ei läinud ja tulin sama teed tagasi (pildil, foto: Ülo Suursaar). Laskusime ja üritasime tõusu teisest kohast. Ja kui siis tuli ette järsk pude nõlv, mida tuli samuti julgestuseta ületada, loobusin. Jõnks oli teinud oma töö, tundsin seda väga selgelt. Raivo aga läks ja tegi tipu ära. Väike kripeldus on sees siiani. Seepärast, et loobusin.

Olin teinud end allavaatamisega nõrgaks.

Üks lugu ka.

No comments: