Tuesday, August 14, 2012

Jää vabaks, Eesti meri

Pühapäeval Kuperjanovi pataljonis esimene külastuspäev. Kuu aega on poisid saanud väga kõva mahvi, vaba aega on minimaalselt, pidevalt on kiire, süüa jõuab vaid õgides.
Kõvasti on olnud väliõpet ja mis kõige olulisem - ka orienteerumist. Viimane on selles kompaniis ülitähtis.
5-päevane rännak oli nagu tõsine seiklussport, und vähe, tuld, vett ja vasktorusid korralikult. Tõsisemad rännakud on veel ees.

Kirjutan aga seepärast, et nende rühma laul on praegu "Jää vabaks, Eesti meri".

Selle lauluga seostuvad kummalised mälestused lapsepõlvest, seosed filmiga "Me olime 18-aastased" (valmis 1965). Kaadrid filmi alguses müstilisest iseseisvast Eestist koos sini-must-valge lipu ja selle lauluga, lisaks koolipoiste polariseerumine võõrvõimu sissetulekul, noorte armastus traagilisel ajal... Evald Hermaküla, Peeter Kard ja Mare Hellaste-Garšnek - mingi valus mälestus kribib siiani.  

Siin selle filmi uhke algus:


Kommentaarid filmile (1996)

17 comments:

Anonymous said...

Misk pole käisel kolpa näha? Ja film on väga hea:)
Ott

Anonymous said...

*Miks
Ott

Anonymous said...

Kolp ja kondid antakse peale nooreaja lõppu. Pagun ka.

TA

Anonymous said...

Kolbaga pilt selge:)
Ott

Anonymous said...

Lisaks peaks ka mütsile märklaua asemele kolp tekkima.

TA

eduardp said...

TA, Sa oled päris spetsialist kohe :)

Anonymous said...

Pigem küll olin ja üldse mitte riietuse ega kupi alal. Tõsine tippspetsialist on hoopis sinu klassivend.
TA

eduardp said...

Kusagil suve alguses käisime EOLi juhatusega Kaitsejõudude peastaabis klassivenna jt kohtumas. Leppisime kokku edasised tegevused orienteerumisõppe parandamiseks kaitseväes. Sõdurid käivad kaardiga metsas, kuid õpet kui sellist tegelikult pole. Ei osata õpetada, pole ka vastavaid materjale.

Nüüd tellisid suurema hulga orienteerumisõpikuid, koostöö EOLi klubide ja väeosade vahel jääb ilmselt järgmisse aastasse.

Anonymous said...

Minu teada on kaitseväes Eesti kõvemad orienteerujad koos. Kas nemad oma oskusi seal edasi ei annagi?
Aga riigiasutustega on sedasi jah, et peavad oma kulutused vähemalt aastajagu ette eelarvesse taotlema.
TA

Andres said...

Näe, Kuperjanovlaste orienteerumine on ületanud uudise künnise: http://eestielu.delfi.ee/eesti/vorumaa/voru/elu/kes-peaks-koristama-sojameeste-tagant.d?id=64824476

eduardp said...

Tegemist oli vist jah unustatud tähisega. Muidu kena korrektne paber.

Igasugu püsipunkte tekitatakse metsa, aga kas nad just maastikku reostavad...
Kuidagi peab ju uudiseid tekitama.

Andres said...

Rivilauluga seoseb meenub keskkooliaeg, kui me valisime rivilauluks Metsavennad.
Aasta oli siis 1978 ja kohaks Dnepropetrovsk, Kotkapoja liidukad.

eduardp said...

Metsavennad ja Orljonok - no see oli küll julgustükk.
Orljonikit tegime meiegi, 1977 olime vabariiklikus finaalis Kivilõppel (SIIN). Ei võitnud ja üleliidulistele ei saanud, ehkki major Meltzer nii väga lootis :)

Andres said...

Meil oli üritus HARJU KEK-i!!! platsil Põllkülas. Jäime küll teiseks, aga võitja, vist oli Tihemetsa tehnikum, ei saanud liidukatel osaleda kuna mingid vanusejamad olid vist.
Mul vist kusagil liidukatest üks pilt ka alles, aga seda kus me koos geroi CCCP, ljotshik-kosmonavt Beregovoiga Breznevi büsti ees poseerisime, kahjuks ei ole.
Suht omapärane kogemus oli kogu see värk, lisaks olin ma vist ainuke kogu laia kodumaa võistkondade peale, kes polnud komsomol. Igaljuhul mandaadis vaadati küll kui imelooma.

Marek said...

Mina kogesin sellist sõjaväetopograafia õpet, mille tase sõltus juhendajast. Üks juhendaja vist ei teadnud asjast eriti midagi. Siis üks kord präast tunni lõppu ütlesin, et paar olulist asja jäi rääkimata, kuidas kõrgusi leida kaardil, kuid juhendaja seda järgmises tunnis teistele ei õpetanud ehk lihtsalt ignoreeris. Tundides seletati vaid topokaardi leppemärke, kuid põhikaardi ja o-kaardi leppemärke ei tutvustatud, millega meid on ka metsa saadetud. Suurem probleem on neil siis, kui nad korraldavad orienteerumist ja viivad punkte metsa. Nt metsalaagris pidime otsima kaardi järgi oma natopakid üles, kuid mida sa otsid, kui hiljem selgub, et kaardile oli ring 300-400 m vales kohas. Nii pidime lausa kerget nälga taluma, sest süüa saime 2 tundu hiljem. Metsalaagris tehti ka lahingpaaridega orienteerumine. 7-st KP-st 2 olid täitsa mööda (üks ligi 200 m ja teine 60 m). 200 m vea tunnistasid nad omaks, kuid teist viga nad lihtsalt ei tunnistanud (KP oli teisel pool üleujutatud sooriba). Teisipäeval viidi Raku metsa enne päevakut orienteeruma. Üks KP oli veidi vales kohas. Tegin märkuse instruktorile, kuid ta tegi mingi imeliku nalja ja ignoreeris seda. Ja noh, punktid on kah tavaliselt nii, et "suvaline koht metsas". Nii on A4 lehti raske tabada.

eduardp said...

Marek, julgelt küsid ja targutad :) Mõnes kohas saad selle peale pumpasid ja muud meelelahutust.

Marek said...

Ega jah, sõdur oma peaga eriti mõelda ei tohiks või ei tohiks paista targem kui kohati rumalana näiv kaader.