Baltikad Siguldas

Balti meistrivõistlused

1.päev

Maastik oli vägev, rajad huvitavad, konkurents kõva. Jooksujaksu oli vähe, mistõttu tegin rahuliku ja ühtlase soorituse. Suuri vigu ei teinud, kuid pisemaid kogunes mitme minuti jagu. Pidurdamine ja seisakud tulid kasuks, ettevaatlikkus polnud paha. Tõusu tuli 5,3km rajal võtta 250m, aeg 53min. Põhilised Läti ässad jäid selja taha, üks napilt ette (Eriks Udris). Tiit Tali oli 3,5 min kiirem.
Homme lühirada.
Kaarte ei antud, tulemusi veel pole!? (kell on 21:22).
Tulemused
Kaart (suurelt)

Sprint

Sprindirada oli korralik, ehkki oleks võinud keerulisem olla. Loll viga 6-7, otsisin paremalt lagedat (polnud?) ja jooksin hästi nähtavast punktist mööda. Kõvasti. Traditsiooniline 1min viga, head loota pole. Etapp 7-8 polnud ka parim, ehkki tõusu oli parem võtta paremalt poolt (nii tundus).
Tulemused
(peale 6-ndat olin liider)
Graafik


2.päev - lühirada

Peale sprinti oli jooksutunne parem.Ja läks ka hästi, oli kogu aeg põnev ja kõik oli kogu aeg kontrolli all. 8-ndas KP-s juhtisin Tiit tali ees 1.20-ga. Ja siis tuli väike kõrvalekalle vasakule etapil 8-9 (kaotust Tiidule 1.20) ning kaardiõnnetus 9-10. Usaldasin siiani kaarti väga, läbitavus oli hästi peale kantud. Kaardistaja Danis Dubrovskis pidi seda tööd välitööl tegema arvutiga ja GPS-iga. Üldistatud oli ka hästi.

Kuid etapil 9-10 jõudsin tee pealt sihini, mis oli ka tee, kuid kaardilt seda kuidagi välja ei lugenud. Hilisemal analüüsil näidati teiste poolt, et seal on mingi poollageda riba valge peal. Peaaegu võimatu näha. Ja seepärast panin end põhjapoolsesse teekäänakusse paika ning ootasin punkti juba 1,5 horisontaali järel. Kuid punkti polnud. Läksin veel 10m allapoole, kuid rohkem ei julgenud, sest nii all ei saanud punkt olla. Tegelikult olin juba peaaegu punktis, vaid 15 m kõrgemal. Ja tuli viga 4,5min.
Kokku tuli 3,8km rajal võtta kõrgust 240m.

Jäi oodata, mida Igors Buzs teeb, kuid õnneks ei võitnud mind üle 3min ning seetõttu õnnestus baltikatelt saada 3.koht.

SI
Tulemused (kokku)

Tõeline orienteerumisnauding üsnagi eripärasel maastikul.

Lohameistrid

Keila neljapäevak läbi ja jumal tänatud. Oodatud sõimu ka ei tulnud, päris üllatav kohe. Isegi kiideti :)
Kõrval on meeste põhiklassi kaart.

Jätkuvalt imestan, et kes on küll need eksperdid, kes ideaalseid lohasid ette tallavad. Hilisematel startijatel on tunduvalt lihtsam, eriti eilses metsas.
Põhiradade võitjad on Heiti Hallikma (M21/M35) ja Maris Palopääl (N21). Järgmise päevaku finišis ootab mõlemat kommikarp.

Oli imekena ilm, sai ka pilti tehtud: PILDID

O-nälja esimesed märgid

Täna, esimest päeva peale Leedu 24h rogaini, mis oli 2 nädalat tagasi. Ja pilk läks baltikate nimekirjale, kus stardis põnev seltskond lõunanaabreid. Mis seal ikka, registreerisin end ära, transport ja majutus veel lahendamata.

Näeb ehk EMi tublisid tegijaid, eelkõige lätlaste kolmikut, kes olid teates peaaegu lõpuni kõige kõrgemas mängus ning leedulaste Gvildyst, kes tegi viimases vahetuses väga kõva jooksu. Meie meeste kumm oli vist natuke tühi, lootused olid enne EMi kindlasti suuremad. Egas midagi, MM on veel ees.

Mis jäi veel EM-ist meelde: 
Pildil on Euroopa MV kaasaelamise töökeskkond 

- Minna Kauppi 1-minutiline viga lühirajal
- Lundanesi ja Novikovi võimsad jooksud, kes olid teate ajaks juba väsinud (eriti Novikov)
- Kenny kena sprindijooks, ehkki toimus päev peale rasket tavarada. Etappi 15-16 tuleb tal edaspidi karta (viga nii sprindis kui teates)
- Olle pildilolek teate I vahetuses
- pikalt kaadris olev Kirti oma vigastatud käe ja valusa grimassiga
- teate I vahetuse lõpus lonkav Daniel Hubmann
- hull tulistamine teate lõpus
- imetüdruk Tove Alexandersson
... 

Neljapäevak on sel nädalal Keilas. Infos on selline lõik:
Kaardi lääne- ja lõunaosas on teedevõrk hõredam, mis võimaldab planeerida pikematel radadel ka tehnilisemaid etappe. Põhiklassi rajad on nõudlikud, nii tehniliselt kui füüsiliselt. Võidab mitte kiireim, vaid parim orienteeruja. Mõlema põhiklassi (M ja N) raja parimale on rajameistri poolt kommikarp.

Seega - säärised jalga ja tuld!

Jooksuvõime EM Falunis?

Orienteerumise Euroopa MV lühi- ja tavaraja tulemused on liigagi sarnased, nii meeste- kui naisteklassis. Üllatav, arvestades veel seda,et finaalid joosti järjestikustel päevadel.

Teevalikuid oli kõvasti, rajad olid huvitavad, kuid ruulis toores jõud.

Kui meie meestel jäi natuke võimust puudu, siis vähemalt "oma" "Delta" mees Valentin Novikov oli kõvas hoos.  

Seda nägi ette Rjaba, kes postitas intervjuu Novikoviga juba 20.aprillil ornoored blogisse.

Jah, Novikov on Супер Гуд, loodetavasti teeb Jukola teatejooksul viimases vahetuses Olav Lundanesile (Halden SK) ära. Või näeme duelli juba pühapäevases teates?

Puhkepäev. LIDARist ka

Lõpuks ometi, ei mingeid võistlusi, trenne ega kohustusi. Logelesin, natuke nikerdasin neljapäevaku radu, sõin, magasin. Kuulasin Preisnerit. Horisontaalasend ruulis.

Nädala sees olid ESRI Päevad. Huvitav ja väsitav üritus nagu alati. LIDARist rääkis Rein Kask. Nii mõnedki orienteerujad olid veel.

Nüüd natuke ka lubatud lisainfot LIDARi kohta.

Maapinna kõrgusandmed on jagatud kahe koodi vahel: 2 ja 8 (varem oli ainult 2). Kood 8 all on hõrendatud kõrgusmudeli punktid, mis tähendab seda, et nende punktide vahelt on eemaldatud kõik ülejäänud punktid juhul, kui maapinna kõrguse muutus 20m ulatuses on väiksem kui 30cm.

Pildil on kõik punktid rohelised ja hõrendatud punktid punased

Hõrendatud punkte on ca 10x vähem kui kõiki maapinna punkte ja 20x vähem kui LIDARi punkte ühes failis. Seega võiks hõrendatud punktide ostmine olla odavam, kuid selliselt Maa-amet punkte praegu ei väljasta, puudub seadusandlik alus. Seega tuleb endiselt osta kõik LIDARi punktid ja arvestada, et kõik maapinnapunktid koosnevad punktide 2 ja 8 summast.


Üks näide kõigi ja hõrendatud kõrguspunktide kaudu saadud reljeefijoonte võrdlusest (Mustla-Nõmme)


Uudis on ka see, et Maa-amet väljastab kõrgusrastreid, esialgu küll ESRI tarkvara poolt mõistetavas TIF formaadis. Kõrgusrastrid on järgmiste ruutvõrgustikena: 5m, 10m, 25m, 50m ja 100m. Neist 5m ja 10m kõrgusrastrid on 1:10 000 kaardilehtede kaupa, 25m ja 50m 1:50 000 lehtede kaupa ja 100m on kogu Eestimaa kohta.

5m kõrgusraster võib huvi pakkuda eelkõige suuremate alade kaardistamiseks, näiteks rogainikaartidele 5m joonte tegemiseks. 5m kõrgusraster on ca 12 korda odavam kui täisLIDAR, sest ühel 1km2 kaardilehel on 40 000 punkti ca 550 000 asemel.
100km2 (neli 1:10 000 kaardilehte) 5m kõrgusrastrit maksab ca 11-12 eurot.


Siin on näide 5m kõrgusjoonte genereerimisest täisLIDARi ja 5m kõrgusrastri andmestiku põhjal.


Preisnerit ka.

Rogaini EM Leedus. Raskelt

Euroopa MV 24h rogainis, 5.-6.mail 2012.
Leedu, Moletai rajoon, Poveliškis
Koduleht
Tulemused

Siin on kaart meie rajaplaneeringuga. Ühe korrektuuri tegime jooksu ajal (KP54).
Jätsime välja 94 ja 34 ja jõudsime finišisse ca 2h varem. Täpselt nii olime ka planeerinud. Enamat ei julgenud, ikkagi kevad.
Sooja oli 23-24 kraadi, maastik meeldiv ja läbitavus hea, mistõttu oli alguses palju jooksu.
Pronksmedal tuli raskelt ja väga raskelt. Tulemusega rahul.

Lisan kaardi läbitud teekonnaga. Kokku tuli 113,7km, sh valges 55,0km, pimedas 31,5km, hommikul valges 27,3km.
Kaart suuremalt  (2,2Mb). Vigu kokku umbes 25-30min.




Jutt

Võistluseelne meeleolu oli kõigil hea, eestlasi oli kohal päris palju ja kaardijärjekorras olid kõik varakult kohal. Ka enda enesetunne oli hommikul mõnus, keha tundus kerge, jalad väge täis ja vaim võitluseks valmis. Vaid Marje tundis natuke muret, et toitu sai rajale vähevõitu kaasa võetud.

Planeering

Põhikontseptsioon sai kiiresti paika ja ega seal palju variante polnudki. Ise soovisin sisse võtta kõik punktid, kuid Marje kahvatus selle peale ja pikema vaidluse tulemusel jätsime siiski kaks järvetagust KP-d (94 ja 34) välja. Kui olime lõpuks niidi läbi nööpnõelte tõmmanud, selgus, et planeeritud linnulennulisest 100km-st ehk reaalsest 120km-st jäi üle 2tundi. Jälle toimus väike arutelu, kus lõpuks nõustusin Marjega, et väike varu kevadisel võistlusel on hea mõte. Suurema vea või ootamatute probleemide tekkimisel oleksime võinud jääda ajahätta ja kaotada hiljem rohkem kui 12 punkti. Tahtsime medalit, sest muidu poleks olnud mõtet Leetu sõita. Kullast ei unistanud, hirmkõvad lätlased Kaminskis-Liepina olid rajal. Neil olid juba mitmed edukad rogainid sel aastal tehtud, meie alles alustasime tõrksa organismi taltsutamist ja pika valu kannatamist.

Niisiis valisime "B-raja", kus kaks punkti oli vähem. "A-rada" sisaldas kõiki punkte. Kohe oli selge, et punktid pole sellel võistlusel olulised, tähtsaks sai, kes jõuab enne finišisse ja seda nii A-, kui B-rajal.

Võistlus

Stardialas ütles Silver, et nemad kohe 31-sse ei lähe, ei taha jalgu märjaks teha. Huvitav, kas ta oli seal juba luurel käinud, käis mõte peast läbi. Meie siiski läksime ja hooletusest käisin kitsal sooületusel kaks korda poole reieni mudasse. Marje pääses vaid märgade tossudega. Eensaartel oli olnud õigus.

Olime punktis tõenäoliselt esimesed, sellesse punkti jooksis stardist vähe tiime ja needki jäid tublisti maha (sh Mariann ja Neeme). Kui Mariann tuli meile rahulikult vastu, ca 400m maas ja kepid käes, siis mõtlesin küll, et neist meile täna vastast ei ole. Pealegi oli Mariann end kevadiste suurte treeningutega üle pingutanud ning nüüd tõsisemate terviseprobleemide küüsis. Aga hull inimene, et sellises seisus üldse EM-ile tuli.

Edasi tegime ühe rajakese puudumise tõttu kohe ca 3-minutilise vea.

Kui joostud oli 2h ja võetud palju punkte, oli tunne, nagu oleksime olnud rajal juba 8h. Palavus, intensiivne orienteerumine ja pidev jooksmine mõjusid väsitavalt. Olin 4 ja 6 tunni vahel üsna raskes seisus ja oleksin väga soovinud näha finišit. Marje, kes sellel perioodil tundis end päris hästi, oli jälle vahetult enne olnud vaevades. Kõige huvitavam oli aga see, et 6.tunnil olime oma graafikust 1.40h ees, mis koos lõpu 2h-ga tegi kokku 3.40h. Sellist asja polnud kunagi varem olnud ja ma hakkasin kahtlema, kas olin mõõteniidi õigesti ette valmistanud. 6h tunnil võtsin sisse Blue Shine ja enesetunne läks kohe paremaks. Sel hetkel möödusid Kaminskis-Liepina ja tõmbasid ka meid käima. Tempo tõusis. Mingil hetkel vajus Marje näost ära ja torises, et kas peab ikka niimoodi kihutama. See tempokiirendus mõjus talle vähemalt 2h-se kriisina ja ega ka edaspidi kergemaks läinud. Ainult Blue Shine lõi korraks vaimu värskeks ja tusatuju vahele tekkis ka helgem hetk.

Kell 22.00 otsustasime valmistada isesoojeneva toidu - kanalihatükid kartuli ja ketšupikastmega. Kõlab meeldivalt, kuid tegelikkuses sööginaudingut ei saanud, sest organism ei tahtnud enam süüa. Kusagil 5min valmistasin toitu ette ja 7min kandsin kuuma kotti käes. Liikumise pealt sõime, toit käis kaua suus ringi. Otsa ta sai ja kindlasti oli äärmisel vajalik, sest kõht täitus mingi normaalse ollusega ja valmistus ette järgmisteks geeli- ja dopingulaksudeks.

Ootasin pimedat aega juba varakult, sest siis sai tempot alla lasta. Tegelikult polnud tempot juba tunde enne ööd, lihtsalt öösel liikusime veel aeglasemalt. Ühel pikal teeotsal, kus natuke ka jooksime, oli isegi kõndimisega raskusi. Närvisüsteem või süda olid kurnatuse ebameeldivas pinges. Viskasime kruusatee ääres olevale tolmusele murulapile pikali ning lihtsalt lamasime vaikselt öös, kuulates 3-4min vaid iseenese hingamist. See aitas, läks natuke kergemaks. Ainult järsk püstitõus oleks peaaegu lõppenud minestamisega, sest vererõhk ei käitunud adekvaatselt.  Jalad olid juba ammu natuke hõõrdunud ja parajad pakud.

Öösel Marje kosus ning liikus kuni lõpuni minust kiiremini ja kergemalt. Tempolangus, aeglase läbitavusega pikad etapid (näit 88-47-63) ja väikesed vead kahandasid pidevalt meie ajavaru ja varsti olimegi boonusena kogutud 1.40h-st ilma jäänud.

Hommik oli väga ilus - punane päike, udu, krooksuvad konnad, millele järgnesid kenad loodeosa järved ja kõrged mäed, lõokeste laul heinamaadel ja väikesed armsad asfaltteed. Kaks tundi enne lõppu võtsime sisse Shlehad, väsimus kadus ja läbisime lõpu kenas jooksutempos. Enne seda tegime veel vea veetorni? kivipunktiga, otsisime soojärve KP-tähist ühe järsu nõlva alt (Mairolt ja Priit olid sellele vihjanud), lõpuks läbisime selle tähiseta punkti soos. Keegi oli KP tähise ära virutanud ja paarsada meetrit eemale viinud.

Probleem tekkis ka keskuses, sest ei pääsenud kuidagi aiast läbi finišijaama juurde. Nimelt oli loodepoolne värav suletud ja pidime seda lahti kangutama ja pisikesest praost hädaga läbi pugema. Ütlesin seda ka korraldajatele, aga vastati meeldivalt süütundega, et neil pole selle värava võtit.

Pildil võitjad finišis (see ja eelmine pilt on saadud võistluse kodulehelt).

Õnneks keegi selle manöövri ajal mööda ei läinud ja meie jaoks oli kõik OK. Aga ma ei tea, mis oleks juhtunud siis, kui näiteks 10 võistkonda oleks soovinud sealt korraga läbi murda.

Mariann ja Neeme tegid öösel tõelise tahtejõu demonstratsiooni ja võtsid kaks järvetagust punkti edasi-tagasi jooksuga läänest. Kõiki punkte nad seetõttu ei jõudnud võtta, kuid meist said kokku rohkem. Niipalju siis haigest inimesest. Kaotasime ka Mairoltile ja Priidule, 5 minutiga.

Reisikaaslased Tiit Tali ja Jaanus Reha tegid kena alguse, kuid 10. tunnil olid mõlemal jalatallad nahavabad. Võitlesid veel 10 tundi, et päikesetõusu näha, siis kooberdasid aeglaselt finišisse. Teised toredad autokaaslased  - väike Helis ja Heiki Pajuste tegid hea võistluse ja kogusid palju punkte.

Teisi muljeid:
Eensaared
Zazibea
Kristi (ingl.k)
Tutivaps
HP-Sport Team

Paraadilt lahingusse

Täna oli Maa-ameti teabepäev värskete aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise andmete tutvustamiseks. Modereerisin ettekandeid ja arutelu. Üht-teist huvitavat oleks edastada ka orienteerujatele, kuid teeks seda järgmisel nädalal. Loodetavasti saavad siis ka ettekanded veebi üles.

Juba teist nädalat toimub sisemuses häälestumine 24h rogaini EM-ks, teadlikult ja alateadlikult. Homme hommikul on ärasõit Leetu, laupäeval kell 12.00 start ja pühapäeval 12.00 finiš. Midagi ennustama ei hakka, tugevaid segavõistkondi on palju, sh loomad Shvedov-Abramova (RUS) ja Kaminskis-Liepina (LAT).

(kaardinäidis, võistlusel on 1:35 000, 39x62cm)

Kirjelduse järgi tuleb vist palju joosta, maastik on valdavalt hea läbitavusega, kuid rohkete pisivormidega. Öösel peab olema hoolikas. Loodetavasti on suureks abiks Maido võimas SILVA pealamp.

Toitu on nii Spordipartnerilt kui Freespordilt. Ka üks isesoojenev söök on kaasas, esimest korda sellisel võistlusel.
(Pildil on kahe inimese söök)

Ükspäev lugesin National Geographic'u viimasest numbrist Gerlinde Kaltenbrunneri tõusust K2-le. Oi-oi kui võimas - üliraske, üliohtlik, meeletult külm. Enne rogaini peaks veel korra lugema või siis teistele autos ette lugema.