Juulikuu tegemisi

Juulikuus tuleb teha mõned pikemad otsad, sest augustis peab olema valmis 24h Ukraina rogaini EM-iks.
Mõned võistlused ka:
3.juuli - Kõva mehe jooks. Proovin selle 9km tirimise ära, hea lähedale minna (Laagrisse).
18.juuli - Kõrvemaa 8h rogain. Maastik on küll palju kordi läbijoostud, kuid võistlus on vajalik tiimitestiks ja heaks treeninguks enne Ukrainat.
23.-25. juuli - Koprakarikas ja Põlva linna sprint. Neli o-jooksu kolmel päeval. Ükskord peab ka Koprakarikas õnnestuma.
31.juuli - Keila poolmaraton. See on hästi korraldatud kodune võistlus. Ootan konkurente (näit Tali Tiitu?)

Kommentaarides läks jutuks Keila-Põllküla 20km jooksust. Mul oli arvutis üks skaneeritud diplom. Aeg polnud seal miskipärast suurem asi (1.18), põhjust ei mäleta. Palav ilm oli küll. Vist 1985 jooksin Haapsalus EMV 20km, oli ilge kuumus (26-27C), aeg 1:12, lõpp vajus natuke ära. Keila veepuhastusjaama juhataja, minust ca 10 vanem Mati Räni oli tol ajal kõva jalg ja kestis lõpuni (aeg 1.10). Need olid muidugi rahvasportlaste ajad. Sportlased olid teised mehed.
Populaarne oli siis ka sügisene Tutermaa-Tugamanni 30km jooks. Üks kord jooksin, aeg oli 1.48.

100 = 60

100KP jooks oli minu jaoks 60KP jooks. 100 punktiga oleks aju tõsiselt keema läinud, 60 punkti oli natuke vähe. Aga noh, kuna M50 klass on üsna atraktiivne võistlemiseks (hea tase), siis ei hakanud klasside vahel tõmblema. Pealegi pole 100KP jooks minu tugevam ala, suunajooks pole kindel ja tehnika on üsna rabe.

Stardis tundsin Jukolast saadud ebakindlust. Kas üleüldse suudangi enam kaarti normaalselt lugeda?
Kartus osutus esialgu õigustatuks.

Suur segadus tekkis kohe esimesse KP-sse minekul. Kuidagi jõudsin vajalikule nõlvale, et järgmise künka ninalt punkt võtta, kuid all oli vaid lame soo (nii mulle tundus). Ja mingi KP tähis. No kurat, kas olin tõesti läinud 100m-ga lootusetult valesti? Läksin tagasi, kaugelt paistis K-punkt, paremal asuv soo oli ka justkui arusaadav. Ronisin jälle künkale, aga loodetud pilti ei näinud. Jokutasin veel, kuni otsustasin KP numbrit vaatama minna. Loomulikult oli see minu esimene punkt, 3D ettekujutus peas ja sama olukord maastikul ei läinud kuidagi kokku. Kaardilt oskasin isegi 3 kõrgusjoont välja lugeda. Loll on muidugi loll. Viga 2min.

Teise punkti minnes ei saanud reljeefist mitte midagi aru, tegin paraja kaare ja tänasin jumalat, et ta mu lõpuks punkti saatis. Kolmas oli lihtne, kuid neljas oli jälle seikluslik.






Siis aga hakkas ajus kaardilugemise sektor tööle ning edasi läks asi käima. Olin andnud teistele edu ca 4min, ei midagi hullu.








Tegelikult oli varem selle piirkonna kaart üks ebatäpsemaid. Kuid tundus, et korraldajad olid siin kaardiga tööd teinud ja nii mõnegi suure mäe õige koha peale nihutanud :) (otsi nihutatud mäge)


Pildil on vanad reljeefijooned heledad, altpoolt kumab läbi LIDARi reljeefipilt.


Midagi väga hullu edaspidi ei juhtunud, usun, et etapivõite võis tulla üsna palju. Kuid vigu kogunes omajagu, kaotatud minutid saab kokku lugeda siis, kui ilmuvad SI ajad.

Vead: 16, 21 (väike), reljeefil 34, 38, 41 ja lõpus 57 ning 59. Selle viimasega tegin Jukolat. Lugesin kaardilt välja ühe sügava ristioru, kuid tegelikkuses oli vaja ületada kaks. Ja siis ma sebisin kahe oru vahel. Tänud Marjele, kes aitas mind paika saada.

Kojusõidul tegin pildistamise meistriklassi. Läks vaid 3 sekundit, et peale sõna "põder" suutsin välja võtta fotoka ning läbi kihutava auto akna maantee ääres seisvast põdrast pilt teha (pilt pole muidugi suurem asi).


Esialgsed tulemused
T
Veel. Tiit Tali tuli Lõuna-Eestist meie õue peale kaklema ja sai olla õnnelik hetkeni, kui 10 aastat vanem Juku Tasa vaid 6 sekundiga tema selja taha jäi. Sellega pandi Juku meid kõiki paika!
Lähen trenni tegema ...
Mõnus-mõnus võistlus oli.

Jaanid 2010

Seekord Saaremaal.

Ilm oli suurepärane (vt pilti) ja sääski vähe!

.

.

.

Paar küsimust ka:

1. Algab ühe tähtsa lahingu imitatsioon. Kelle vastu lahingusse minnakse?

.

.

.

2. Üks neist on juhatanud Üldlaulupeol ühendkoore. Kes? (nimi pole oluline)

3. Jalgpallist ka. Mis mänguga on tegemist?

Hommikune rahvamatk - Jukola 2010

Tagantjärgi võib öelda, et orienteerumist oli ikka üsna vähe. Minu jaoks, muidugi. See võib kõlada selle aasta Jukola jaoks pühaduse rüvetamisena, sest tegemist oli ikkagi eriliselt tehnilise rajaga. Aga see tehnilisus tegigi asjaarmastajate jooksust ühe toreda pühapäevahommikuse seltskonnamängu, mida saatsid pidevad küsimused: "Viisi ysi kolme?", "Seuraava rasti?", "Missä asumme?" jne. jne., sekka ka rootsi- ja inglisekeelseid lauseid.

Eelmäng

Kodus jõudsin internetist vaadata naiste VENLA teadet, kus tipud tegid hulgaliselt 3-5-minutilisi vigu. Rajameister kommenteeris, et oli üritanud teha ikka hästi nõudlikke radu. Kahekordne naiste eksmaailmameister ütles, et tegemist tuleb orienteerumise, mitte jooksuvõistlusega jne. Asi tundus põnev.

Seekord starti ei näinud, sest jõudsime kohale ca 22.30 ja vihmasajus tuli kõigepealt telk üles panna. Meil (344 OK M.A.R.U.) oli esimeses vahetuses kõige kindlam mees - Raivo Reiman. Tema on avavahetusest alati hästi välja tulnud. Seekord läks aga teisiti. Raivo oli alguses teinud suuri vigu, mis viis selleni, et lambi aku sai tühjaks juba poolel rajal. Pimedus, vihm ja ülitehniline maastik olid "hea" kooslus, mistõttu ma ei jõudnudki Raivot avavahetusest ära ooodata. Aega läks tal 3 tundi, koht 1411, kuid metsast tuli välja.
Teise vahetuse alguses lõhkus Kaido Nurja kompassi ning tema edaspidine liikumistaktika käis sellest tulenevalt ringi joostes ja kindlamaid tugipunkte kasutades. Aga neid viimaseid muidugi eriti polnud.
Mattias Rennel läks kolmandasse vahetusse ilma lambita, sest oli juba valge! Mina sellel ajal magasin.

Ärkasin 5.30, kui telgi kõrval käis kõva jututamine. Esimeses vahetuses tublisti üle kahe tunni metsas olnud Tõnu Tänav oli rajast erilises vaimustuses, ütles, et mitte midagi ei saanud aru. Kirjeldas värvikalt, kuidas ühes KP-s oli koos suur hulk "peata olekus" jooksjaid, kes ei teadnud, kus asuvad. Ainukeseks võimaluseks oli "kinni püüda" võistleja, kes sinna punkti tuleb ja siis tema käest kaart ära rebida. Pika ootamise peale üks tuligi, misjärel tehti talle kambakas ja üks mees sai selgeks, kus asutakse. Pani jooksu, kõik tema järel. Kahjuks 100m pärast peatus ja tunnistas, et ikkagi päris täpselt ei tea, kuhu minna tuleb...

Naljakaid jutte ja juhtumisi tuli telgiseina tagant ridamisi, vennad olid heas hoos. Tõotas tulla huvitav orienteerumine ja etterutates võib öelda, et samasuguses "kambakas" osalesin ka mina.

Peale esimest vahetust oli üsna selge, et seekord ühisstardist ei pääse. Aga seda, et ilma ühisstardita pääseb rajale vaid natuke üle 100 võistkonna, ei näinud rajameister ette isegi kõige kohutavamas unenäos. Planeeritud ajad ületasid tunduvalt tegelikke ning 7.vahetuse ühisstarti kell 9.00 läks ca 1000 võistkonda, 15min hiljem aga juba ülejäänud 2500, sh ka meie 6.vahetuse mees Mart (vahetasid Matiga etapid ära).

Jooks ise

Minu jooks "sai tehtud" juba esimese punktiga. Tee pealt ei tahtnud kohe metsa keerata, sest seal paistis olema kitsas rada, kus jooksjatest tekkis paras järjekord. Läksin natuke edasi koos ca 10 mehega ja juba tundus, et olin esimese etapi hästi lahendanud, kui panin end soos valesti paika (läksin vasakule) ning hakkasin punkti otsima valelt kõrgendikult, olles kaardist väljas. Ja kuna seal oli veel palju mehi, kes otsisid nii minu (169), kui ka natuke kaugemal olevat punkti 134, siis ei osanud kohe kahelda totaalses veas. Jooksin seal edasi-tagasi ringi ja kui lõpuks nö teisest süsteemist punkti leidsin, oli kulunud 29 min. Ka teise punktiga tegin viga, nii et pool tundi elust oli kihva keeratud, kollased rinnanumbrid kadunud ning ümberringi tuhanded 2-3-4-5-6 vahetuse mehed. See oli tõeline rahvamatk, kus põhjaliku kaardilugemise peale ei suutnud kontsentreeruda, sest lohad ja masside liikumine lihtsalt "lämmatas ära".

Natuke lahedamaks läks pikal etapil 6-7, kus massid liikusid alguses liialt põhja (sh ka Ostra Mart) ja nendega kaasa ei tahtnud minna. Edasi tuli vaadata vaid lohasid ja hoida enam-vähem suunda. Kaardilt suutsin lugeda vaid pikemaid ja suuremaid soo-soonikuid, kuid seal polnud ka kindel, mitmendas parasjagu olen. Mingite kõrgusjoonte ja objektide lugemisest ei tulnud midagi välja, lihtsalt ei saanud aru, sest kõike oli liiga palju ja kõik oli liiga ühesugune. Tore, et sellel etapil oli kaaslaseks Andy Karjus. Punkti sain küll ilusti kätte, kuid samas olin jälle ümbritsetud sadade kaasvõistlejatega. Juba oli nende seas ka kollaseid numbreid.

Lohade ja rongisjooksmise pulli sai tehtud ka edaspidi, lahedaks läks kusagil 3km enne lõppu. Siis sai ühe väledajalgse vennaga pandud ka mööda süütut maastikku ja õnnestunult. Pulss ja kiirus tõusid, koht paranes pidevalt.

Ja siis tuli lõpp ja kiire telgi ning asjade kokkupanek ning 130-140-ga kihutamine laevale. Pesta sain kodus, hea soome saun võistluskeskuses jäi proovimata.
Olin rajal 2h 52min!, tõusu tuli kokku 541m. Lohad liikusid otse, inimesed põhiliselt ka. Ringijookse või teevalikute alternatiivide kaalumist praktiliselt ette ei tulnud.

Seega oli tegemist ühe toreda pühapäevahommikuse rahvamatkaga, orienteerumise osas ei õppinud midagi, loodetavasti ei unustanud ka midagi.
Kaart parema resolutsiooniga
Tulemused (meie koht 599.)
NB! Teekonda kaardil ei maksa väga tõsiselt võtta, sest enamasti ma ei teadnud, kus täpselt asun.

Jukola eel + küsimused

Orienteerumismaailm räägib Jukolast, ülinõudlikust maastikust ning tehniliselt ja füüsiliselt rasketest radadest. Kuid kõik see veel ootab ees, sel nädalavahetusel Helsinki (Hyvinkää) lähedal Kytäjäl. Kokku on üle 1500 7-liikmelist meeskonda, päevasel naiste VENLA-teatejooksul üle 1100 4-liikmelist naiskonda.
Kaardinäidis Hyvinkäält (Olle Kärner)
Rajavalikute huvitavad küsimused Andreas Kraasilt

Kellele siis tugevamatest (välis)klubidest pöialt hoida (info on auklik ja võib sisaldada vigu):

7 Delta Olle Kärner 6.
33 Ikaalisten Nouseva-Voima Andreas Kraas 5.
66 SKM! Abram, EensaarS, Aadli, Hiie, Tiit, EensaarR, Nõmm
100 OK Triangeln Jaagup Truusalu 1. , Lauri Sild 2., Timo Sild 3., Sixten Sild 5., Jürgen Einpaul 7.
106 Hiisirasti 2 Lauri Tammemäe 1.
107 Kangasala SK 2 Kristo Heinmann 1.
136 Delta 8 Raul Gescheimer 3.
152 OK Roslagen 1 Timmo Tammemäe 1.
163 Kangasala SK 4 Tauno Tiirats 3.

Veel eestlasi välisvõistkondades:
206 Paimion Rasti 3 Sergei Rjabõškin 5.
221 MS Parma 3 Alexander Shved 1.
264 Dalaportens OL 1 Tõnis Vaiksaar 3.
282 Delta 4 Jonatan Karjus 7.
791 Turun Visat Erik Keerberg 1.
1000 IOF Council Leho Haldna 1.
1290 MS Parma 9 Peeter Pihl 2.

Naised:
51 Navi 1 Piibe Tammemäe 1.
55 OK KAPE 1 Maret Vaher, Jana Kink, Annika Rihma, Merike Vanjuk
72 IK Hakarpspojkarna Grete Gutmann 1.
111 MS Parma 2 Liis Johanson 1.
115 SK Saue Tammed Kirti Rebane, Edit Kannel, Marje Venelaine, Viivi-Anne Soots
145 OK Orvand 1 Marilin Sulg, Ly Trei, Kati Rooni, Mariann Sulg
348 Helsinkin Suunnistajat 13 Anu Åkerman 1.
jt.

Ise jooksen OK M.A.R.U. võistkonnas viimast vahetust - 13,4km, kuid 645 tõusumeetriga rada.

KÜSIMUSED:
1. Kes on see Eesti orienteeruja, kes on ainsana tulnud individuaalselt Nõukogude Liidu meistriks orienteerumises?
2. Värskelt on ilmunud uus orienteerumisõpik algajatele. Kes on autor?
(pildil uuritakse seda raamatut)

Teatejooksude nädal

Täna (õigemini juba eile) oli Tallinna MV teates Tõrrepõhjas.
See on üks kiire jooksuga mõnus maastik, kus vigade tegemise oht on ka täiesti olemas.

Sooviks oli joosta põhirada (9km) ja seega sai kokku üks nooruslik võistkond koosseisus Kaur Kase, mina ja Mattias Rennel.













Kaur tuli avavahetusest teisena, Erkki Aadlist 3 min hiljem. Natuke tuli ka vigu. Mul läks alguses kõik ilusti, vaid näiliselt lihtsa 5. KP-ga lugesin kaardilt valesti punkti asukoha ja otsisin seda valel pool peaaegu olematut nõlva (viga 1min). Suurem jama tekkis aga 9.KP-ga, kui sammude ja teede lugemisega läks midagi sassi. Mõõtsin vist punkti kaugust kaardil valest kohast ning hakkasin seda liiga vara otsima. Kõik vajalik punkti leidmiseks oli olemas - tee, õige suunaga kraav jne, ainult vales kohas. Viga viis mind liialt itta ja kui õigele teele sain, siis seal kordus esialgu sama jama. Viga 3,5min. Veel üks suurem viga tuli hajutuspunktiga lõpu eel, kui jooksin Sergei Rjabõškini järel tema punkti (kp42 asemel 46-de). Vaatasin küll, et etapp läheb kuidagi pikaks, kuid hajutuse võimaluse olin täiesti unustanud. Nüüd sain jälle kokku Otiga, kellega koos tegime veel ka järgmise punktiga väikese vea.

Lõpus pidi Mattias võitlema 3.koha eest ja see ka õnnestus. Ja ka temal tuli väiksemaid vigu.

Mul tuli siis kokku natuke üle 6min viga, kusjuures keskmine kiirus oli 6:11 min/km. Kõrge pulsiga jooksmine (sh 170-ga) oli üllatavalt kerge, seega peaks vorm vist veel üsna hea olema.
Nii et võib pühapäeva hommikul Jukola viimast vahetust joosta küll.

Tulemused SI

Kolm küsimust Jaanilt

Eelmise teema jätkuks ja "rahva tungival nõudmisel" saatis mälumängurist orienteeruja Jaan kolm küsimust:

1. MARILYN MONROE karjäär sai tuule tiibadesse, kui ta 1949.aastal valiti KALIFORNIAS ühe KÖÖGIVILJA nimeliseks iluduskuningannaks.
See köögivili oli Itaalia köögi tähtsa komponendina 20. saj. algul ka New Yorki maffiagruppide tekkimises osaline, kuna oli raha sissetoov kaup ja mõjuvõimu/prestiiži kaalukeel.
Mis on see maffia ja Monroe köögivili?

2. Milline on kõrgeimal asuv riik maailmas, st kus madalaim punkt on 1381 meetrit üle merepinna?

3. Kes on see Eesti käsipallur, kes sai esimesena N. Liidu meistersportlase nimetuse (1971), on 7x ENSV meister ja mänginud 1968–1970 ka Moskva AKSK–s ?


Mälumängu seis enne neid küsimusi:
7 RR
5 Gea
4 Marek
3 AL
2 LL
2 KE
1 Erik
1 Heidi
1 Jürgen
1 Laevuke
1 RO
1 M.
1 Ott
1 h.p.
1 Margus
1 liina
1 Jaan
1 Priit
1 Martti
1 Hillar

Puhkepäev

Eilne laupäev oli üsna arvutivaba päev, seega puhkepäev.

Ennelõunal väike jooks (Keila-Joale ja tagasi, 2h ja 25km), siis klubikaaslatega linna Ene ja Jaan Loide 130.aasta sünnipäevale. Mälumängu seekord polnud (ehkki Gea nõudis), kuid 5,5 tundi lendas märkamatult.



Enne seda külastasin boulderingi võistlust Kristiine spordihallis, kus oli ca 40 rada ja väga palju ronijaid, põhitegijad Lätist. Vaatasin 2,5 kuud trenni teinud Madist, kelle ronimisoskus selle aja kohta oli muljetavaldav. Gravitatsioonijõud ei mõju kõigile ühtemoodi. Huvitav oli see, et kogu võistlus käis nö aususe peal. Igaüks pani ise oma korrektselt läbitud rajad kirja ja hiljem esitas tulemuse kohtunikele.

Laevade pommitamine Kloogarannas

Ei, mitte nende Laevade pommitamine, kes Bulgaarias käisid ja eile ühed korraldajad olid, vaid mõtlesin ikka seda ristikeste mängu paberil - mööda ja mööda ja siis natuke ka pihta ja kui hästi läheb, siis ka põhjas.

1. Kõigepealt jooksin pikalt ja pidevalt punktidest mööda
2. Suunajooksuga ei saanud üldse hakkama, isegi 100m kauguselt panin 30m viga.
3. Eelviimasesse punkti ehk KP56-de tulistasin Dima Shvedile järele, lootes tema oskustele. Aga mida teeb eksimatu orienteeruja (antud juhul siis Dima), kui mina tema abiga üritan punkti jõuda... Pole vist vaja kaua mõelda, loomulikult ta eksib ära.
4. Ja mulle tundus, et sattusin elektriliini aluse raiesmiku ületamistel ja finišieelse võsa läbimistel ikka kõige rõvedamatesse kohtadesse.
Aga väga mõnus päevak oli.
Tulemused


Ja jalgpalli hakkan ka vaatama, põhiliselt alates play-offidest.

3 küsimust

Teatud kellaajal võib surnuaias näha huvitavaid helendusi (vt pilti).

1. Millega on tegemist? 2. Kes on muusika autor? 3. Kus surnuaed asub?

Seega on kaks kerget ja üks mõttetu küsimus, igaüks annab 1 punkti.

Igaks juhuks pilt ka suuremalt.

Keila - Eesti kauneim väikelinn

Nädal tagasi tegin blogisse Keilast üsna positiivse sissekande (viide). Keila Päevade raames toimus videoklippide võistlus "Keila - minu kodu", kus võitjaks tuli 17-aastane Norman Tamkivi 3-minutilise lühifilmiga "Keila - Eesti kauneim väikelinn". Kahtlen, kas Keila seda on, kuid film on küll viimasepeal.

Parem on vaadata otse YouTube'st.

Huvitav, milline väikelinn on ikkagi kauneim Eestis?

Mustla-Nõmme - jooksuvõistluseks sobimatu

Enne 2.päeva starti oli veel kõik võimalik. Ja nagu võistluse kulg näitas, kohe väga võimalik.
Aga mitte minu jaoks.

Kuna tahtsin kiiresti Reha kätte saada, siis vajutasin kohe alguses kõvasti ja muidugi tuli kohe esimese punktiga korralik viga (5min). Põhjuseid igasuguseid. Tõmbasin kaasa ka Laasi ja Rohtsalu. Jama tuli ka edaspidi, pole mõtet analüüsida. Oleks muidugi pidanud rohkem orienteeruma, aga mitte võidu jooksma. Ei tulnud mõttessegi lahendada keerulisi etappe võimalikult turvaliste teevalikutega. Panin otse ja sain ka otse, vastu hambaid.

Peale 5-nda KP-ga tehtud viga hakkas üks vana laul peas ringi käima ja käib siiani. Sobis vist tänase liikumisega. Viktor Tsoi, KINO ja "Kukuška"



Aga võistlus oli väga hea, sh ka rajad. Tänud.

Tulemused

Suvejooksu 1.päev - jokkerit keegi ei tõmmanud

Suvejooksu kodulehel oli hea lause:
"2010. aasta Suvejooksuks on Eestimaa o-maastike kaardipakist tõmmatud tõeline jokker - Mustla-Nõmme."

Läksin siis ka heal maastikul head jooksu tegema. Enesetunne oli päris hea, ehkki soojenduse alguses tundusid jalad natuke väsinud.

K-punktis tegi kompassi nõel aeglaseid siia-sinna liikumisi, mistõttu seisin oma 5-6sek ja ei saanud kohe aru, kas see enesestmõistetav raiesmiku serv on ikka see serv, kuhu jooksma peab. Oli.

Kuni 9.punktini (KP39) sujus kõik kenasti, vaid suurem viga tuli 4-nda KP-ga. Keerasin sihi pealt natuke vara ära, sest lugesin lohku valesti. Enne seda nägin 4min varem startinud Kaljurit. Tundus, et tema oli suurest mängust väljas.

Ja siis tuli see kuradi KP39, mida oli 8-ndast tulles imelihtne võtta, pealegi sai asukohta/kaugust kontrollida lageda (karjääri) servade järgi. Kuid see viimane saigi saatuslikuks, sest punkt oli lagedale lähemal kui kaardilt paistis. Jooksin pikalt siia-sinna, põrgates teatud kaugusel karjäärist tagasi. No ei ole punkti, mine või lolliks. Olin väga vihane, mitu kuradit tuli suust. No nii ei saa. Viga 4,5min ja edasi panin juba räige vihaga, peas kindel otsus selle punkti osas protest sisse anda.

Kohe varsti sain kätte minust 4min hiljem startinud Tali, kellel istus konksus 2min kinnipüütud Talver. Duett Tali-Talver oli juba üsna harjumuspärane vaatepilt.
Vihaga tõmbasin neist peale 10-ndat KP-d mööda, tõstsin tempo kõrgele, pulss oli 170 lähedal. Aga eest ära ei saanud. Viimase vajutamise tegin soos etapil 14-15, kuid Tali-Talver ikka selja taga. Lugesin sooületuse ära ja lootsin vasakult punkti leida, kui seda polnud. Olime kõik parajas segaduses, ma tegin veel idaosas väiksema tiiru. Ei midagi. Lõpuks viis Tali meid punkti, KP61 oli legendis täitsa olemas ning sealt tuli siis lühike etapp 16-sse. Kuid kaardist ei saanud mitte midagi aru, seisime lõpuks suures soos. Meiega oli ühinenud Mihkel Nahkur, Talver oli kadunud.

Ja siis saime aru, et ühe punkti olime vahele jätnud. Viga 5min, minu süül, sest olin ees. Sest Tali ütles, et see, kes ees kihutab, peab olema kindel, kuhu liigub :) Aga ma liikusin ärritunult, silmaklapid poolenisti peas.

Edasi oli paras kala 17-le lähenemisel, sest tee peal joostes küll ühtegi positiivset pinnavormi ei näinud. Aga seal oli 1,5 joont. Jooksime natuke mööda, kuid viga tuli üle 1,5min.

Edasi surusin end Tali järel läbi tihnikute, meie järel veel Ando Post. Ka viimase punktiga tuli väike kaar sisse, sest kollane nööriraja lint ajas segadusse. Tegin nö Unti, aga Tali järgnes sama veaga.

Veel finišis olin KP39 pärast üsna tige, sest see rikkus ära hästi alanud võistluse ning tegi orienteerumisest amokijooksu.

Ehkki kõiki vigu ei jõuagi kokku lugeda (ca 12min tuli küll), on homme siiski väike võimalus jõuda 3 hulka. Tali on esimesena ees 4min, kuid teistega võib isegi võistelda. Igal juhul saab vahepeal kokku üsna suur grupp. Läheb vihaseks andmiseks, kaotada pole enam midagi.















Vähemalt meie klassis sellel päeval küll keegi jokkerit kaardipakist välja ei tõmmanud. Ka teistes klassides on igasugu imeaegu. Lausa astronoomilisi.
Aga muidu oli kõik suurepärane ja meeleolu sai juba 2 min peale lõpetamist heaks, sest toredad ja asjalikud korraldajad ning sümpaatne rajameister Jaan Olvet ei saagi ju pikka viha tekitada :).
Seega: ei mingeid proteste ega tänavamiitinguid!

Ees põnev nädalavahetus

Kõigepealt eilsest neljapäevakust Kodasool.
Ilm oli imeilus, mistõttu oli ka osalejate arv lõpuks ometi neljapäevakule vääriline - 641. Starditeel soojendust tehes ja finišist keskusesse joostes nägin neid päevakulisi lähemalt. Igavesti vahva ja kirju seltskond, keda tavaliselt o-jooksudel ei näe. Oleks kauemgi vaadanud, aga sääsed ...

Jooks ise läks üle kivide-kändude.
- Esimese punktiga tuli viga, aga seda tegid vist kõik. Lage pidi kaardil olevast laiem olema.
- Teise punkti riskisin (treeningu mõttes) ja lõikasin nurga otseks (võistlusel oleks ringi mööda teed välja jooksnud). Ja muidugi ei leidnud ristuvat sihti, ehkki aimasin selle asukohta õigesti. Ikkagi panin edasi, et äkki veel tuleb, ise teades, et olen liiga kaugel.
- Kolmandat otsisin nina pealt (imelik langujoon oli, vale nurga all). Kaugelt nägin orvandis punkti, aga see viis mind veel kaugemale läände.
- Eriline tüng tuli etapil 9-10. Kaldusin paremale, kauguse hindamine oli vale jne. Sealgi läksin trenni mõttes teejooksu asemel soonurka lõikama. Aga soo polnud see õige soo.
Üldiselt tundus, et kaart vajaks uuendamist ja reljeef kohendamist.

Mis seal ikka, ehk sai tuimale ja väsinud organismile väikese turgutuse ja homme-ülehomme, Suvejooksul, on kõik teistmoodi. Seal on tase peaaegu nagu eestikatel.

Ainuke mure on see, et kompass(?) kisub jälle paremale. Kolm kuud on kenasti toiminud, nüüd sama lugu nagu kõigi varasematega. Uhiuuena hea, siis tuleb nurk sisse. Esimest korda tundsin seda esmaspäeval Keila-Joal, kui tee peal joostes oli kaart 10 kraadi vale nurga all.
Tiit Tali ütleb selle kohta, et viga on peas ja tal on vist õigus. Kuid nüüd tuleb peaga jälle suunakorrektiive teha, see aga tekitab ebakindlust. Eks näis, mis homme saab.

Homme-ülehomme on ka Venemaa MV 24h rogainis. Eestist on seal Pritsik-Väärsi ja Olju-Aug. Vaatame, kuidas veteranide maailmameistrid esinevad. Kas saavad vastu Mihhailovs-Lucansile või Kaminskis-Liepinale? Lätlasi on seal päris palju, võistlus toimub Petseri kandis.

Eelmisel nädalavahetusel oli Soomes 12h rogain - Salpaus rogaining. Eestis osalesid Armo Hiie ja Lauri Lahtmäe ning võitsid nii absoluut- kui veteranide klassi. Läbisid ca 74km (RouteGadget). Korralik töö oli. Armolt oli põhjalik raport, kuid avalikul lugemisel on soomlastest 2.koha omanike ülevaade võistlusest (Lupus Extreme blogi). Nad tegid ka ühe pika ujumise!
Soome maastikel tahaks rogainida.