Ajuloputus

Huvitav mobiilikõne eile hommikupoolikul:
- Is it Eduard, Eduard Pukkonen, ... Siis tuli firma nimi jne jne ...
Kõne Hongkongist. Jutukas ja viisakas noormees tutvustas oma "tuntud" firmat, et tegelevad investeerimisega jne.
Kohe oli selge, et see oli täielik jama ja üritasin kõnet kiiresti lõpetada. Kuid see polnud üldsegi lihtne, sest ta esitas jälle ja jälle mingit olulist infot, tahtis vägisi ette lugeda kolme tähtsat asja ja küsis, et kas ülemus (?) võib mulle varsti helistada.
Ei taha, pole mõtet ja üleüldse... - umbes nii vastasin ja läbi raskuste suutsin üle 7 minuti kestnud kõne lõpetada. Tema oleks veel ja veel rääkinud.
Esimene mõte oli, et nüüd tuleb kõne eest kopsakas arve, kuid EMT kliendiinfo vastas, et vastuvõetud kõnede eest maksma ei pea.

Ei läinud palju aega, kui helistas "ülemus" ning kena naisehääl alustas jälle aktiivselt ja viisakalt ajuloputust. Rebisin end temast lahti minutiga, üsna vaevaliselt.

Mis asi see oli? Kas inimesed Hongkongis peavad tõesti nii rasket tööd tegema? Milline on sellise müügitöö tulemuslikkus?

***
Ükskord ammu-ammu sain uudishimu ja heatahtlikkuse koosmõjul okseleajava kogemuse Perepuhkuse äris. Äri ei saanud teoks, sest meil abikaasaga polnud mingit puhkuseosakut 5-tärnise korteri näol vaja, sest eelistame vabadust, metsikut loodust ja mugavused pole selle juures kaugeltki olulised. Kuid ikkagi jõudsid nad oskusliku müügitööga ja minu lolli uudishimu tõttu üsna kaugele. Ajuloputus oli väga professionaalne.

Kui saime sealt Toompuiestee majast välja, siis oleksime tahtnud vaid oksendada. Ja seda mitu tundi hiljemgi. Väga kasulik kogemus selleks, et järgmine kord kohe ja resoluutselt "ei" öelda.

Kuid ikkagi ei suutnud eile Hongkongi telefonikõnet kohe sinnasamusesse saata.

EMV Põlulas muusika saatel

"Seal võib juhtuda, mida iganes" - usun, et nii mõnigi mõtles enne starti samamoodi. Seepärast oli ka olemine rahulik, sest "kiirusega panemisel" polnud sellel kaardil küll midagi pistmist.

Rahulikult suunaga esimesse punkti ja nagu tavaliselt, lugesin samme. Järsust nõlvast alla ei tahtnud minna, kaardil oli justkui mõni joon vähem, nii tundus. Otsisin paremalt, tiirutasin ja jõudsin juba 3.korda tagasi nõlvale. Lõpuks läksin alla, 3min hiljem startinud Antti Roose ka kohal. Ehkki viga oli 5,5 min.

Edasi murdsime kahekesi, enne 3.KP-d kohtusime Maido Kaljuriga, kellele kaotasin sel hetkel 6min. Maido jooksis kiiresti, minu jaoks liigagi, sest enesetunne oli üsna väsinud!?? Maido liikus vigadeta ja poolel maal juhtis Tiit Tali ees ca 3 minutiga. Siis aga läks ka temal jooks allamäge (või ülesmäge?), Tiit jäi karistamata :)

Finišis selgus, et Tiit ei teadnudki meie olemasolust samas võistlusklassis (!?). Ütles, et kui oleks teadnud, oleks kiiremini vajutanud. Aga seda me ju tahtsimegi...

Mul tuli vigu igal pool, võistluse lõpetas etapp 11-12, kus enne punkti murdsin pikalt räiget räga edasi-tagasi 3 korda. Selleks hetkeks oli ammu selge, et kaart läbitavust ei kajasta, kaardistaja jaks oli ülemise kuuendiku juures otsa lõppenud.

Koos suurte vigadega sai ka jõud otsa. Liikusin pooleldi kõndides ja peas hakkas kummitama üks lugu (lisan selle allpool). Muusika saatel jõudsin tujutult, kuid mitte kurvalt, finišisse. Seekord siis sedamoodi - maastik, kaart ja rajameister said kiire seljavõidu. Ei osanud, ei jõudnud.

Maido läks esimesse punkti Eesti lipu lauluviisi saatel (!). See mõjus hästi.
Huvitav, milliseid meloodiaid selles metsas veel kuulda oli?

Tulemused

Õhturütmid

Eile hilisõhtul juhuslikult kättesattunud lugu.



Ja veel.
Täna on neljapäevak Keilas. Pagana ilus ilm jälle, nagu sellel aastal tavaks. Veab.

Ja nädalavahetusel on EMV tavarada. Tali Tiit oli end jälle registreerinud M45 klassi. Mis tavarada see aga on, kui esinumber jookseb mujal. Egas midagi, mõned meist läksid samuti M45 klassi, et mäng põnevam oleks. Mõned ei läinud. Loodetavasti M45 mehed ei pahanda.

Šokiteraapia vabariigi pidupäeval

MMi teateorienteerumise ülekannete vaatamine internetist võttis eile kõvasti aega, aga hullult põnev oli ka. Prantsusmaa bingo-maastikul võis ju mida iganes juhtuda...

Šokid:

NAISED

- Enne starti kuvatud naiste teatevõistkondade nimekirjas eestlasi polnud, ei näinud. No mida, kuidas oli see võimalik. Koondisejuhid liistule ...

- Grete Gutmann ja Estonia ikka jooksis. Uhh. Grete jooksis nii nagu Jukolal, ikka esiotsas.

- Liis Johanson alustas kenasti, kuid Eesti 5.koht oli avavahetuse lõpetanute seast kadunud. Kurat, kas Gretel vale KP? Mis teha, vaatame siis, millal Liis rajalt maha võetakse.

- Liis ikka jookseb ja Estonia jälle vaheaegade protokollis. Uhh. Ja Eesti pidevalt pildil, sest Liis püsis juhtgrupis.

- Annika Rihma, kiire jalaga, kuid tehniliselt üllatusi pakkuv viimase vahetuse jooksja. Nüüd pidi hinge kinni hoidma.

- Kohe esimeses punktis susserdati, kuid Annika pääses sealt õnnega. Uhh.

- Ootame võistlejaid 2. KP-sse, telepildi KP-sse. JA MIS NÜÜD, ANNIKA ON LIIDER!


- 3. KP ja kaks Annikat on endiselt liidrid! See ei saa hästi lõppeda. Ei ole võimalik.


- Ja siis see tuli - Annika viga. GPSi joon läks lootusetult lõunasse, kui samal ajal liikusid teised läände. Kahju, ilus võistlus oli...

- Annika keeras otsa ringi ja jooksis sama teed tagasi!? Mis toimus sportlase peas? Kaart 90 kraadi valesti käes?

- Annika tagasi rajal ja ehkki imet ei juhtunud, oli naiste 6.koht suurepärane tulemus. Nad olid ise lõpus väga õnnelikud. Medal kuulus vist veel müstika valdkonda.

MEHED

Meeste kolmik oli lootustandev, neilt võis oodata mida iganes. Pinge oli kõva, arvutiekraani taga. Suurim küsimärk - Peeter Pihl. Loodetavasti saab hakkama. Teised tundusid kindlamatena.

- Avavahetus. Olle Kärner pildis. Suurepärane, ehkki väike vahe oli (30-40sek).

- Lõpu eel tiimid segaduses, Olle läbib punkti hästi, eestlased avavahetuse järel 2.kohal!

- Pinge tõusis. Peeter Pihli algus hea. Ja siis see tuli - MEGAPUMMI! Kas võistlus läbi? Kahju. Teised spermatosoidid liikusid täpselt.


Kuid Olle oli raja kõrval rahulik ja naeruline.

- Peeter keeras tagasi rajale, viga ca 4 min, kuid parem ikka kui x0min. Eesti 10.kohal.

- Lauri Sild ankrumehena usaldusväärne, nagu Olle avavahetuse mehena. Nii mu sisikond ütles.

- Paugutatakse kõvasti, Lauri kenasti kaardis. Lõpp juba lähedal, Lauri püüdmas 5.-6. koha tiime (RUS,ITA), kes natuke susserdasid. Itaallaste Mamleev on täna olnud tubli, lühirajal oli ikka väga-väga hädas (tegelikult sai täna DSQ). No kas tuleb esikuuiku koht ära?

- Ja seal ta eksibki ... Sibab punkti ümber, aga punkti ei leia. No ei leia. Lühiraja hõbedamees Pasi Ikonen ka juba kohal. Lõpuks KP olemas, viga pole küll suur, ehkki tundus igavikuna.

- Pasi tegi jooksuga Laurile ära ja Eestile 8.koht. Räägitakse, et kõigi aegade parim, nagu naistel 6.koht. Aga miski jäi hinge kripeldama...
SELLINE SEE ORIENTEERUMINE ON.

Tulemused

Ja muidugi eilne Lembitu Kuuse uudiseklipp Sixten Silla pronksivõidust 20 aastat tagasi.

Sajandi etapp

Tänasel MMi lühirajal oli hinge kinnihoidmise kohti palju. Hull-tehniline rada, kus GPS tõi kõik halastamatult ekraanile, mitte midagi ei jäänud pealtvaatajate eest varju - kõik totaalsed vead, edasi-tagasi susserdamised ja koosjooksud.

Eriline vaatemäng oli meeste finaalis etapp 6-7, kus hävisid paljud. Seal polnud mõtet küsida, et miks eksiti, vaid minu jaoks jäi küll arusaamatuks, kuidas kaardisse tagasi saadi. Selles osas näitas kõva taset Peeter. Peab olema ikka väga hea orienteeruja, et tema olukorrast uuesti rajale tulla. Kahju, algus oli hea ja muu jooks samuti.

Sajandi parimad o-kommentaarid on kokku võetud Peeter Pihli blogis.

Olle kaldus etapil 6-7 samuti paremale, Lauri ka, kuid tema suutis tasakesi end ära pöörata. Naistel seda etappi polnud, kuid muid susserdamisi tuli palju.
Leedulastelt hea tulemus - Gvildys 5.

Tulemused jm.

Seis Tšehhi seiklusvõistlusel

Reedel kell 12.00, kaks ööpäeva läbi

Kadarbiku Kanged liiguvad kenasti ja jooksuetapiga on kohta parandanud. Neil on eestlastest kõige ühtlase tiim. Pealegi on nad väga hästi 2.päeva piltidele jäänud: LINK

ACE Logistics Salomon toksib aga rõõmsalt SMS-e, ehkki varsti jäävad nö joone alla.


*******************************************
Neljapäeval kell 13.00, üks ööpäev läbi

Tšehhi ARil on ööpäev seljataga. ACE Logistics Salomon liigub tõusvalt, Twister on natuke maha jäänud. Viis võistkonda on mängust väljas.

Paremal servas olevad kommentaarid paistavad olema kodeeritud, teadjamad vist mõistavad.

Veebiklipid MMi tavarajalt

Vaatasin-kuulasin ka tavaraja võistlust. Internetist. GPSi pilti tööle ei saanud, kuid video jooksis ja kommentaarid olid head.

Seiklusspordi äss ja eelmise aasta 24h rogaini MMi ülekaalukas võitja Chris Forne oli vist ainuke, kes läks rajale lühikestes pükstes ehk trussikutes. Kommentaator ütles, et nagu tavaliselt. Tavaraja kaart oli aga üsna roheline.

Lauri Silla kohta ütles kommentaator, et see on Sixten Silla poeg. Ka seda, et Sixten on MMi pronksimees ja sai selle medali täpselt 20 aastat tagasi. Hiljem lisas, et 1991.aasta Tšehhi MM oli samuti üks pikemaid jookse tavaradade ajaloos. Seekordne rada oli ikka ülipikk (palavus+maastik+...).

Naiste favoriit nr.1 ja kvalifikatsiooni võitja Minna Kauppi ei leidnudki esimest punkti üles. Kommentaatorid imestasid, et kuhu ta siis nüüd minemas oli. Ilmselt koju.


Joogipunktis oli võistlejatel palju aega. Seisti, joodi, kallati vett pähe, vaadati hoolikalt kaarti. Ebatavaline vaatepilt tiitlivõistluse rajalt



Olav Lundanes toibus peale lõpetamist alles siis, kui talle valati pähe ja selga ca pangetäis vett.

.
.
.
Tavaraja kõige õnnelikum mees oli vist 2.koha saanud Pasi Ikonen, kes 10 aastat tagasi sai MMi lühirajal kulla (kommentaatori jutt).



Osalejate kommentaarid o-koondis blogis.
.

Aktuaalne

Kõigepealt dalai-laama saabumine.

Siis orienteerumise MMi sprindi kvalifikatsioon. Seal oli üks päris hea etapp (9-10). Esmapilgul juskui "Jürgeni labürint". Kuid kui rahulikult pool minutit uurida, leiab ligipääsu 10-le küll. Aga kas ka rajal leiaks?
Grete, Kristo ja Peeter leidsid vist ilusti, ehkki Peetri jätk läks aia taha. Kirti ja Annika?
Neli said õhtusesse finaali, Annikal DSQ. Seal ka GPSid.

Finaalid: Naised kell 16.00, mehed 17.00

Homme algab ca 4-ööpäevane Tšehhi seikluspordivõistlus, mida nimetatakse ka Euroopa MV-ks. Osalemas lausa 4(!) Eesti tiimi.

********************************************
Eilsete sprindifinaalide osas on head kommentaarid o-koondise veebilehel.

Lisaks sinna juurde, et võistluse jälgimine internetist oli ikka alla igasugu arvestust:

- väga ebamugav oli vaadata raadiopunktide vaheaegu, eriti siis, kui neid ei tulnudki.

- Videopilt oli hägusest hägusem, vaid meeste finaali alguses oli pilt natuke teravam (Peeter jäi siis pikalt kaadrisse)

- GPSi jooned olid kus iganes, Peeter pani vahepeal pikalt vales suunas kaardist välja
- Kommentaatorite jutt oli Ok

Jooksust:
- Rajad tundusid üsna lihtsad, paras jooksukas
- Palju edasi-tagasi jookse !?
- Alternatiivid tundusid olema üsna võrdsed (Grete tegi vist ühe suurema ringi)
- Kirtil oli kaks jooksu - enne Aija Skrastinat ja pärast. Samm muutus siis tunduvalt kiiremaks
- Kristo oli vist väsinud
- Õnnetu Lysell, kes lõpus punkti vahele jättis ja medalist ilma jäi

Täna (kolmap) kell 2 pikk rada!

Koprakarikas

1.päev, lühirada, 3,7km 15KP

- Sadas ja sadas, sooja vaid 12 kraadi. Mulle sobis, sest prille ei kanna.
- Kiiresti joostav valge mets arusaadava reljeefiga. Sobis hästi.
- Jalg oli soojendusel mõnus ja kerge. Väga hea, ehkki sisaldas ohtu.

Jooksust endast on piinlik kirjutada. Häbi tundes riputan kaardi üles. Ainus, kes enam-vähem aja sai, oli Girts Mamis, kuid temagi tegi oma jutu järgi 2min viga.
Tulemused
Homme uuesti.


2.päev, tavarada 6,83km 13KP

Kalle Kalm oli Rein Roonile enne starti öelnud midagi sellist, et veteranid jooksevad mööda teid kiiremini kui otse . Oleks ma seda kuulnud.
Täielik üllatus oli etapp 8-9, kui nägin vaid otsejooksmise võimalust. Olid ju rohelised ja tumerohelised olnud siiani üsna läbitavad. Vajutasin, murdsin võsa, hüppasin raiesmikel, hoidsin suunda. Viga ei teinud. Ja kaotasin Raul Oleskile 1 minutiga!!! Raulist peaksin kiiremini jooksma 2min/km. Roonile kaotust 3,5 min!


Lisan kaardi väljavõtte, kus Rauli tee on sinisega, minu oma punasega.

Enne seda tegin veel ühe suure 3,5min vea (etapp 4-5), kus arvasin end olevat teise soo servas.

Tulemused (2.päev)

Homme uuesti ja lõplikult. Kõik on veel võimalik, hetkel 4.positsioon.

Kanepi sprint, 2,5km 16KP

Sprindivõistlus on alati sündmus, sest rahvas alustab koos, lõpetab koos ja reeglina autasustab koos. Ja kui veel lisada ilus ilm, nagu täna oli, vahva rada ja kaart, tore alev, siis on küll kahju, et paljud sellest sündmusest loobusid. Kuid mis nende sportlastega ikka teha.

Minu jaoks on Kanepi staadion eriliselt nostalgiline koht, sest 42 aastat tagasi, aastal 1969, sain seal oma esimese diplomi . See oli Kanepi pioneerilaagri ajal ja 4-võistluses, millest kõrgushüpet mäletan nii, nagu see oleks toimunud eile.

Jooks ise oli kontrollitud ja suht vigadeta. Etapp 3-4 läksin vist valelt poolt (paremalt) ja enne 14.punkti kuuldud mingi vanamehe kõvahäälne hõige ajas pea nii sassi, et tegin kohe 14-sekundilise vea.
Muidu tuli võit. Selle jooksuga oleks tõenäoliselt M50 klassis ükskõik keda võitnud.

Kaart oli hästi loetav, sh ületamatud aiad. Pisijama oli ehk selles, et radade lillad jooned olid natuke paksud ja katsid päris paljudes kohtades läbipääsud ära (sh M35 klassi kaardil), st olid lõikamata. Mul endal probleemi ei tekkinud, sest küsitavas kohas oli värav lahti. Mõistan seda viga hästi, sest joonte lõikamine on kaardikoostaja viimane tegevus ja kipub ununema (ehkki Kanepi kaardil oli seda päris usinalt tehtud).

3.päev, tavarada 6,5km 13KP

Ma ei tea, kas pornot võib blogis näidata, kuid kui kaks Läti konkurenti veel kõvemat pornot omavahel tegid, siis panen tänase kaardi ikkagi üles.
Jällegi absoluutselt õigustatud küsimus: mis küll ühe mehe peas toimub, kui ta läbib etappi 1-2 nii, nagu see on toodud kõrvaloleval pildil.

Ma tean muidugi täpselt, mis toimus, kuid seda jaburust siin lahti kirjutada oleks veel suurem jaburus. Ehk kirjutan kunagi romaani, pornoromaani.

Kokkuvõtteks täiesti teenimatu 3.koht Koprakarikal. Mati oli jälle väga tubli, Rein muidugi ka.
Auhinnaks saadud vihaga peaks end korralikult läbi nüpeldama, sest sellise katusealusega, nagu praegu on, pole eestikatel mitte midagi teha.

Tulemused (koond)
.

Üks lugu

Avastasin Vikerraadio arhiivist saatesarja "Üks lugu" salvestised, lühikesed lood erinevatelt inimestelt. Igavesti tore idee ja rutiinse töö tegemise kõrvalt hea kuulata. Jäin mõtlema, et kas ka minul oleks mõni lugu rääkida ja kurvastuseks pidin tunnistama, et ei ole.

Kuid kui täna kuulasin Tõnis Mägi (Mäe?) lugu Siberi linnast, siis tuli ka üks lugu meelde.

Olime kunagi abikaasaga Soome põllumajandust aitamas. Sinna läksid mitmete aastate puhkused, sest korterit (maja) oli vaja kuidagi ehitada. Tööpäevad Soomes olid üsna rängad, sel korral koristasime põllult kapsaid, 12 tundi päevas. Kapsad olid suured, kuni 3-4-kilosed, mille juure lõikamisest läks ka tugeval meesterahval ranne valusaks. Väike traktor sõitis ees ja tempoga pidi kapsad õrnalt kasti panema.

Töö oli rutiinne ja igav ning selle peletamiseks hakkasid peas keerlema igasugu mõtted. Nagu tavaliselt.

Ühel kahvi-taukko'l hakkasin juurdlema sõnade "seuraava" ja "ensi" üle, et noh, millal siis ühte või teist sõna kasutatakse. Rahvas ei saanud probleemist aru. Ei saanud aru ka traktorist Jukka, kõhn vanem mees, tuulest, päikesest ja suitsust-viinast parkunud näoga, tsipa juhmaka silmavaatega, aga muidu tubli töömees.

Üritasin küll nii, küll naa selgitada - keegi ei saanud aru. Siis tõin sellise näite:
- " Ütleme, et täna on teisipäev ja homme on kolmapäev. Kas kolmapäev on "seuraava" või "ensi" päivä?"
Jukkalt tuli kiire vastus:
-" Täna on esmaspäev."

Jukkale meie naer ei meeldinud.

********************************************
Aga homme Koprakarikale. Tekkis kaks küsimust:
- miks nii vähe inimesi soovib joosta sprinti, kui on juba kord tavajooksuks Kanepisse kohale sõitnud?
- miks Tiit Tali jookseb M45 klassis?

********************************************
Ja algab orienteerumise MM Prantsusmaal. Härjad on valmis, ootavad valge-punast rätikut.
PROGRAMM