Spämmirünnak

Del klahv pole ammu nõnda tuliseks läinud.




Tegelikult tahtsin üle-eelmise loo juurde lisada ühe laheda pildi, autor Jaan Ainelo.
Jällegi Ruusmäe geo-geo 1984.

Suusamies

Suusamehed on tegelikult need, kes homme Tartu maratonile lähevad. Jaksu neile.

Ise olen uisumees, klassikat pole 25 aastat sõitnud. Täna tegin Keilas natuke pikema otsa - 6x7,5km ringi ehk ca 43,5km. Üllatavalt valutu sõit, ehkki alguses tundsin end üsna väsinult. Viimased kaks ringi läksid lõbusamalt ja tempokamalt, sest värskelt rajale tulnud Ivar, igiammune rivaal geoloogide suusavõistlustelt, tahtis omavahelist taset võrrelda, seda siis 25 aastat hiljem.

Nägin tema madalaid ja õhukesi botas-suusasaapaid - selliseid, millega ka ise kunagi sõitsin. Ai kurask, kuidas siis varbad külmetasid, ka Tartu maratonil. Sisse mahtus vaid 1 paar nailonsokke ja pigistav saabas tekitas varbanärvile kahjustuse, mis annab kitsastes oludes tunda ka täna.

Eile hilisõhtul küsisin EOLi juhatuse koosolekul Mäos Markuselt, et kas geo-geo ikka toimub. Selgus, et eelmisel nädalal oli olnud. Kahju, et sellest midagi ei teadnud, kord juba Põlvamaal olles oleks ehk isegi läbigi hüpanud. Noored, ärge unustage, et vanadele tähendab see üritus väga palju ja seepärast jagage julgemalt infot. Ükskord paneme veel ka vilistlaste võistkonna välja.

Nali naljaks, aga ma olin omal ajal geo-geol ikka kõva suusaäss :)

Alguse sai see vist teisest või kolmandast üritusest kusagil Jõgevamaal, aastal ca 1980. Olin oma lennu ankrumees ja esimest korda sain 1m-ste suuskade asemel korraliku pidamisega TRÜ suusabaasist laenatud suusad. Urmas Kaup andis.

Sain rajale kusagil 6-ndana. Ja siis läks lahti - üks skalp langes teise järel kuni olin teine. Sellist libisemist ja pidamist polnud ma veel varem tundnud. Ainult üks mees jäi ette - Tõnu Pani. Temal olid ainukesena plastiksuusad, haruldased eksemplarid tollel ajal. Tõnu sai ka parima aja, mina olin teine.

Järgnevatel aastatel olin äss juba ise. Ikka loodeti viimase vahetuse mehele ja mehetegusid sai tehtud. Lahe tagantjärele mõelda. Mitmetel aastatel sõitsin parimad ajad välja, diplomeid alles pole, karikaid ei antud :)

Peale mitmeid teisi sportlikke tegevusi jätkati õhtul õlle ja mölluga. Hommikul oli raske, oi kui raske. Raske oli hommikul ka suurte tühjade õllevaatide võidu-veeretamine. Praegu selliseid vaate enam ei ole. Paljusid asju pole enam... Aga Tartu maraton on ikka alles.

Pildid: Madis Kaldmäe poolt kogutud (autorid teadmata)