XT 4h Südasuverogain Loksal

Kuidas Ott EMi sprinditeadet kommenteeriski: "Vova Aleksejev oleks öelnud: "karta gavno, natšalnik distantsi gavno".  

Siiski, siiski, XT rogain oli hästi korraldatud ja põneva rajaga, kuid kaart oli tõesti... :) Maastik oli kohati üsna ebameeldiv ja vesine ning sihid-rajad suvalised nii asukoha kui läbitavuse osas,  aga üldiselt oli üritus lahe, seikluslik ja ka täpset orienteerumist nõudev.

Kuna Marje ei saanud Matiga rogainile minna, siis asendasin teda Lendorava tiimis. Segaklassi seetõttu ei lubatud, ehkki aastate järgi võinuksime juba ka seal olla. Veteran-naised läksid Loksa kanti hästivarustatult, sest mine tea, kuidas mõnest datšast või sobakast ohutult mööda saada.

Tegime raja alguses kohe mitu viga - sattusime heitveepuhasti alale, kust viis läbi tee, kuid vales suunas. 

Enne 41 pöörasime liiga vara rajalt kõrvale ja kaotasime nii aega kui ka sideme asukohaga. Õnneks tulid sihi pealt vastu Tõnu ja Elin Ilves. 

Etapp 65-77 oli vesisel soosihil sumpamine ja ebakindel suunajooks 77sse peale seda. Oleksime varem punkti otsima hakanud, kuid õnneks tulid jälle Ilvesed vastu. Nii mõnedki tiimid seda KPd kätte ei saanud, sh konkurendid VV55HH klassis Kaljur-Karotamm.

Pildil KP87.

Kui miski sai kontrolli all olla, siis oli see suunalõik KPsse 96. Kuid võta näpust, just sealt tuli täna kõige suurem viga. Meid oli seal kokku 3 tiimi, sh kõva tulemuse teinud perekond Partsid. Teised tulid punkti vastaspoolt.

Lõpuosas 94-st kuni finišini liikusime koos Partside ja Marlen-Carolin-Katriiniga. Tempo oli lõpus päris hea ja Mati pidas kenasti vastu.

Läbisime 27,2 km ja saime VV55HH klassis 2. koha. Üldtabelis olime 15.

Tulemused

2018 talvel tegime täpselt samal kaardil läbi 4h WinterXdreami koos Indrek Aarna ja Meelis Mälteriga. Sealt leiab nii mõndagi ühist selle võistlusega. Tookord läbisime 4 tunniga ca 31 km.

Punktid olid nüüd üsna sarnastes kohtades :)

Kas see oli paha? Üldsegi mitte, seitsme aasta pärast võib sama kaarti ja punkte kasutada ja kõik on jällegi uus.

Seiklushundi Võru rogain

Hea kaart ja hea rada. Tore korraldus ja mõnus ilm. Siinkohal võikski ehk lõpetada. (Koduleht)

Kuid siiski paar rida oma sooritusest. 

Soovisin joosta natuke kiiremini 3h rogaini ja küsisin FB-s, kes tahaks partneriks tulla. Esimene pakkuja oli Uus-Meremaalt kodus käimas Arvo Ambel, keda mäletan ammustest aegadest aktiivse rogainijana. Siis tegi ta seda koos Siim Valgeväliga. 

Punapäine Arvo oli natuke vanemaks saanud ja mõned kilod juurde võtnud, kuid olin kindel, et 22 aastat noorem mees peab soovitud tempole vastu. Linnulennulise 20 km osas olime üksmeelel.

Stardist liikus suur seltskond meiega sarnase planeeringu järgi läbi 47 loodesse. Olime koos Sääsehirmuga (Lilleoru-Valgma), natuke kiiremini liikusid Anne Kanal (Kink-Lember) ja Forest (Kaljur-Karotamm). Kohe alguses mõtlesin, et nende tiimidega oleks huvitav end pärast võrrelda.

Sääsehirm suundus kaardi loodenurka, mis tundus üsna ebamugav ja aega raiskav piirkond, teised liikusid itta nagu meie.

Rajal tegime 2 olulist otsust. Esimene oli lõunaosas peale 69, kui otsustasin siiski võtta ära 72 ja seda 71 asemel. Teine otsus tuli üsna pea peale 55, kui tundus, et 49-ga ei mahu me enam aega. Arvo polnud sellel hetkel kõige teravam, mistõttu tempo tõstmine polnud võimalik. Mul endal oli hea olemine, kuid esimesed krambisähvatused paremas sääremarjas tegid ettevaatlikuks.

Etapil 66-57 säutsusid juba mõlemad säärelihased, kuid huvitaval kombel kadusid krambid varsti ära. Ju tegi Ibukas oma töö ära.

Lõpp oli meil timmitud üsna täpseks, mistõttu tuli tempot hoida. Arvol tegid mitmed kohad valu, kuid kannatas kenasti ära ja jõudsime lõppu 30 sek enne kontrollaega. Oli tore koos joosta, saime asjadest samamoodi aru.  

Kokku tuli 26,1 km, üldarvestuses 23. koht. Kolme punktiga kaotasime Kaljur-Karotammele, ühe punktiga Kink-Lemberile, kuid punktiga võitsime naisveterane Lilleoru-Valgmat :) 

Pilt SIIT (autor Aldis Toome)

Paar nüanssi ehk on, kuidas oleks mõne punkti rohkem saanud, kuid ei tahtnud minna tundmatusse võssi või sohu, võimalik ojaületus 67 juures välistas näiteks kagupoolsed punktid.

Tulemused

Lauatennise nädalavahetus Haapsalus. Katkestamisega

Olen suvel päris palju mängida saanud, põhiliselt Väimelas ja Moostes, kuid ka Keilas. Vorm on päris hea, ehkki teravast tagantkäe topsist tekkinud randmevalu pole kuhugi kadunud. Aga mängida olen saanud, nagu ka kolmapäeval 2,5 tundi Haibas.

Laupäeval toimus Haapsalu Spordikeskuses Eesti veteranide karikavõistlus - uhke nimetusega turniir, kuid osalejate poolest üsna tagasihoidlik. Vahet polnud, ees ootasid siiski huvitavad mängud üsna võrdsete vastastega. M60 klassis oli 6 osalejat, kõige kõvem mees Heino Kruusement (reiting 109.) kohale ei tulnud.

Pilt on tehtud pühapäeva hommikul, teel Haapsallu.

Mängude tulemused vastasid reitingutele (minul 208.), samas olid kõik vastasseisud pingelised ja huvitavad. Käsi pidas  läbi väikese valu vastu, ehkki veel hommikul polnud seis hea. 

Kolmanda koha mängus võitsin Tiit Õun'a, kellele kevadel kaotasin. Suurte raskustega tuli võit minu jaoks üllatusmehe Andrus Partsi üle, 0:2 kaotusseisust. Keilast pärit, 3x nädalas treeniv mängumees Viimsi klubist. (Foto: Mati Türk)

Pühapäeva hommikul oli parema käe ranne üsna kehvas seisus ja kahtlesin, kas sõita uuesti Haapsallu. Tahtmine oli aga suur ja läksin. Tee peal oli ilus vikerkaar.

Alagrupis olime kolmekesi - Andrei Maltizov (reiting 11.), Oliver Ollmann (284.). Kaks esimest said play-off tabeli esimesse poolde, kolmas (teistel alagruppidel ka neljas) teise poolde. Mitte iga päev ei saa vastaseks eliitmängijat ja see oli vahva. Igas setis sain 5-6 punkti kätte, kuid 0:3 kaotuse muidugi ka. Seega oli otsustav mäng Oliveriga, keda kevadel Rahvapinksis võitsin 3:1.

Mäng oli tasavägine, ehkki käsi tegi kohati korralikku valu. Üllatuseks rohkem isegi eestkäe topsi juures. Esimese kaotasin 13:15, teise seti 9:11 ja kolmanda vist 6:11. 

Play-offi teises pooles olin esimese asetusega ja vastaseks tuli Brunold Oja. Ranne tegi juba kõvasti valu ja peale 2:0 eduseisu läks asi üsna hulluks. Brunold võitis kolmanda seti ja äärepealt oleks võitnud ka neljanda, kuid põrutas lihtsa löögi üle. 11:9 ja 3:1 võit mulle. Oli üsna selge, et järgmist setti poleks enam suutnud mängida.

Pidin kahjuks turniiri pooleli jätma. Kojusõidul kahetsesin, et mu autol pole automaatkäigukasti, kolmanda ja viienda käigu sisselükkamine oli paras piin.

Huvi pärast arvutasin ka reitingu muutust peale neid mänge. tegelikult andsin ülesande ChatGPT-le, kes leidis internetist üles uue reitingu juhendi, luges selle läbi ja tegi mulle korraliku Exceli koos vastavate valemitega!  

Nüüd siis tuleb lauatennises suurem paus. ChatGPT andis igasugu ravinõuandeid ja harjutusi :)

Voose päevak, Puuluup, Užba jm hilisõhtused seosed

Selleks, et jõuda õhtul poole 8-ks kodust 20 m kaugusel  asuvasse Keila vanasse kärni- ehk puursüdamikuhoidlasse, pidin esimeste seas startima Voose neljapäevakul. Kõledas ja tolmuses kärnihoidlas, mis kunagi oli täis puursüdamike ja kivimiproovide kaste, on nüüd Keila Kultuurikeeris, mis pidas oma esimese tegutsemisaasta sünnipäeva. Kontserdi andis Puuluup.

Puuluubi esimene lugu oli "Lähme vahelduseks metsa". 

Vahelduseks käisingi, sest oli oodata põnevat rada ja ei eksinud. Üsna kenasti sain hakkama, välja arvatud etapp 4-5, mis pealtnäha oli üsna lihtne. Olen seal varemgi viga teinud, tundus, et valge tasase metsa asemel oli soine ala. 7 min viga. 

Aga paugutati seal kõvasti ja ei imesta üldse. Tulemused

Puuluupi pole ma varem kontserdil vaatamas käinud, ka selles Kultuurikeerises olin esimest korda. Omapärane tunne, kui minevik on võrdluseks kõrval ja oled selles rohkearvulises seltskonnas vist ainuke, kes teadis, mis seal varem oli. Keila geoloogia on nüüdseks ajalugu.

Puuluubi Marko Veissonit kohtasin esimest korda 2005. aastal Azaus, Elbruse jalamil. Meie olime just lõpetanud oma tõsise mägimatka, laskunud Elbruse idatipust, olnud tormi käes ja ületanud värske lumega kaetud lõhederikka liustiku, kui Viktor Palm (Viki) ja Marko Veisson valmistusid ronima Užba tippu. Mehed olid vaiksed ja rahulikud, justkui läheks paadiga järvele kala püüdma.

Mäletan, et seal olid veel mõned alpinistid, sh Kristjan-Erik Suurväli, kes on nüüd kõvad tegijad. Viki ja Veisson tegid Užba ära (SIIN on lühiaruanne, fotol nende marsruut).  

Oli järsemaid nõlvu ja korralikult teravat harja.

Sellel pildil laskub Marko Veisson. Pildid on võetud aruandest.

Nädal tagasi tulid Užbalt ühed meie tugevamad alpinistid, sh Priit Joosu, Ain Rästa, Kristjan-Erik Suurväli, naistest Krista Kirspuu ja multitalent (arhitekt-muusik-kaljuronija) Helmi Marie Langsepp.

(pilt FB postitusest, alpinism.ee)

Kahjuks ei õnnestunud jälle. Nii mõnelegi neist oli see vähemalt kolmas katse tõusta sellele mäele. Kui eelmisel aastal oli väga palju lund, siis selle aasta piltide pealt tundus, et pakuti vaid jäist firni. 

Lõpuks väike klipp tänasest kontserdist.

37. Koprakarikas Pikakannus

Olin Võrumaal, mistõttu osalesin. Maastik tõotas tulla meeldiv ja selles ei tulnud pettuda. Korraldus traditsiooniline ja tore.

Esimesel päeval oli natuke tuim olemine, nii mentaalselt kui füüsiliselt. Öösel käisin vaatamas Expedition Estonia algusosa, võistkondade tegutsemist esimeses vahetusalas (TA1) ja ujumisetapil kahte esimest tiimi. Minu üllatuseks keegi 500m ujuma ei läinud, kühveldati üle Ähijärve täispuhutavatel kummimadratsitel. (Sven Zarceki foto).

Koprakarika esimesel päeval oli kavas lühirada. Kasutaksin Ott Tänaku sõnu: "Ei tundnud end autos mugavalt". Teise KPga tuli suurem suunaviga (viga 2 min) ja 3-ndasse KPsse minekul eksitas kaardil puuduolev siht. Õnneks tuli selja tagant Kaljo Julge, kes sihti ei näinud, kuid oli kaardis ja suundus otse punkti. Edasi jooksime palju koos. Korra läksime pikemalt lahku etapil 7-8, kuid enne punkti olime jälle koos. 

Jäin kolmandaks, kaotusega Kaljole 1:59 ja suurepärase jooksu teinud Mati Preitofile 11 sek. Miks ebaõnnestusid tõsised konkurendid Tiit Tali ja Maido Kaljur, ei tea.

Tulemused (1. päev)

Teisel päeval oli enesetunne parem ja rada tehniliselt lihtsam. Tuli vajutada.

Etapi 1-2 otsustasin lahendada üle mäe, kuid viivitasin tee pealt tõusuga, sest võsa oli ees. Kokkuvõttes polnudki kõige kehvem, ehkki rada pidi minek oleks olnud natuke kiirem. Tuli etapi parim aeg.

KP6-s olin Kaljo Julgest ees 1:38. Kuid kaotasin järgmisel etapil (6-7) 35 sek. Plaan oli minna paremale lagedale, kuid ühel hetkel tuli totaalne võsamüür ette. Murdsin läbi ka üle pea ulatuvate nõgeste välja. Julge läks otse, sest seal jätkus teiste klasside loha.

Kokkuvõtteks võitsin küll tänase päeva 1:16 Julge ees, kuid esikohaks selleks ei piisanud, 44 sek jäi puudu. Mati tegi oma jooksu ära, kaotas küll 4:27, kuid sai kolmanda koha. Tiit ja Maido 2. päeval ei osalenud. 

Tulemused (2. päev)

Tulemused kokku

PS. Natuke häiris 1:7500 mõõtkavas kaart. Sellel maastikul oleks võinud olla 1:10 000. Teisel päeval oli A3 lina, kus kõrgusjooni oli suhteliselt hõredalt. Ka Suvejooksu 2. päeval oleks 1:10 000 sobinud ehk paremini. Seega - kas mõõtkava 1: 7500 on vanematele veteranidele alati vajalik?

Edasi

Nüüd tuleb o-võistlustes suurem vahe. Järgmisel nädalavahetusel algavad Hispaanias veteranide maailmameistrivõistlused orienteerumises. Sinna lähevad nii Julge, Tali, Kaljur kui Preitof.

Ise plaanin kahe nädala pärast osaleda pinksiturniiril - veteranide Eesti karikavõistlusel Haapsalus. Mängitud on  tugevate vastastega juunis-juulis omajagu, vaid parema käe ranne teeb tagantkäe topsil valu.