Terviseamps Pikajärvel

Polegi midagi paremat rahulikust kaardiga rännakust huvitaval maastikul. Tänane 4-tunnine Kopra Sügisrogain klubikaaslase, Harju OK presidendi Andrus Sipsaka-ga seda oli. Mõni aastat tagasi käisime koos rogainil Moostes, kus saime vist auhinnalise teise koha. Seekord oli Andruse vorm tunduvalt kehvem ja saavutasime I koha (aplausikoht!).

Kui aplaus tehtud ja sajad laikid Facebooki pandud, siis annan teada, et MM55 klassis meil konkurente polnud, kummalisel kombel olime ainukesed, ehkki võistkondi oli üritusel päris palju. Samas me ei läinud võistlema, nii tervise kui füüsilise seisundi tõttu.

Ilm oli omapärane, vihma sadas vahetult enne raja planeerimist ja uuesti alles kojusõidul. Planeerimine oli samuti omapärane, esialgu oleks tahtnud põhjapoolsed punktid välja jätta, arvasime, et meie teeme ära vaid väikese osa kaardist. Samas polnud kaardileht suur ja mõõtkava vaid 1:15 000. Jätsime alguses põhjapoolse KP55 välja. 

Kuid kuna rahvas läks KP55-de, siis võtsime ka selle. Edaspidi ei jätnud punkte välja, sest kõik tuli isegi kõndides kiiresti kätte. Jälgisin hoolega pulssi, mis sel korral üle 118 ei läinud. Erandiks vaid mõni tõus. 

Andrusel polnud kerge, vigastusest tingitud treenimatus andis tunda. Kui temast jooksis mööda Taavi Pae, siis sain aru, et edaspidi peab veel hoolikamalt kaaslase seisundit jälgima.

Jõudes kaardi lõunaossa ja kell oli ikka vähe, otsustasime võtta teel 61-sse ka 52 ja 42. Oli selge, et võitjad läbivad raja alla 2,5 tunni, natukenegi parema vormi juures poleks ka meil jäänud võtmata 21 ja 31. 

Omapäraselt lühikese raja oli planeerinud ülikogenud Maret Vaher. Kiitsin peale lõppu Maretit toreda raja eest, ehkki olin kuulnud, et ta oli raja pikkust mõõtnud vale mõõtkava pealt. See on iseenesest lihtne, kui valid näiteks OCADi töölauaks mõõtkava 1:30 000, lisad sinna peale 1:15 000 kaardi, planeerid punktid ja mõõdad vahemaad. Ja saad kõik pikkused 2x suuremad, mis sobivad kenasti. Ma ei tea, kas Maretil nii juhtuski, kuid lühikeseks see rogain tugevamatele jäi. Samas oli sarnasust varasema KOKU jooksuga, kus parimad tulid metsast välja 2, aeglasemad aga 5-6 tunniga.

Pildil peegelsaunad KP62 ja 31 (tegelikult 61 ja 32) vahel.

Tagasiminekuks KP61-st finišini oli aega pea 2 tundi. Mets oli üldjuhul keskmise ja hea läbitavusega, mistõttu tulid punktid kiiresti kätte. Vea tegime KP53-ga, kui mingeid radu maastikul ei tuvastanud ja läksime natuke üle. 

Üllatus juhtus aga enne KP35, kui Andrusel lõi järsku mõlemasse reide kõva krambi. See on karm värk, tean omast käest. Lõpp oli lähedal, kuid liikuda ei saanud ja valu üsna vastik. Andsin talle vanast ajast kotti jäänud Ibuka, lisaks võttis sisse Mg-pulbri. Ma ei tea, palju pulbrist kasu oli, kuid 10 min pärast sai ta täiesti rahulikult kõndida. Ibukas teeb sellistel juhtudel imet.

Enne KP25 tegime veel tühise lisahaagi. Samas vahetult enne seda punkti oli soos kaks kraavi, teine  oma laiuse tõttu rogainija tõeline hirmuunenägu. Kaardil polnud ei kraave ega, imede ime, ka kahte ilusat kopratammi üle nende. Kuid rogainijad leidsid need tammid kenasti üles. Seegi väike ime.

Lõppu jõudsime ligi 15 min varem. Saime 92 punkti, naudingu ilusast päevast, maitsvast boršist ja auhinnakotist. Võistluskeskuseks oli Cantervilla.

Tulemused