Avaldasin enne TAOK rogaini Facebookis arvamust, et konkurents on sellel aastal hõre ja võib loota normaalset tulemust üldjärjestuses. Pidasin silmas kohta esikümnes. Kokku oli 157 võistkonda, kuid see arv ei ütle veel midagi.
Tegime Jaak Väärsiga hea soorituse, jooksime kenasti kõik 8 tundi. Raskemates kohtades ja tõusudel kõndisime ning pikkadel teeotstel vahepeal samuti. Vaid 4. ja 5. tunni vahel tuli tempolangus, tatsasime, sõime lõhevõileiba, pikalt pidasime käigu pealt aru, kuidas läänepoolset osa lahendada. Nimelt olime alustanud idast ja planeeritud 56 km läks liikumisega liiga täpselt kokku. Oli vaja väikest ajavaru, sest olime lõpuossa jätnud väikese puudujäägi. Planeerimisülesanne oli selle aasta rogainil väga huvitav. Kui olid 40 km mees, siis polnud vaja mõelda kaugematele ja kallimatele punktidele ning ülesanne oli ilmselt lihtne. Kui aga plaanisid joosta üle 50 km, siis tuli valida, millist väärtuslikku nurka külastada ja millises järjestuses. Kõige väiksema kilometraažiga sai 11 punkti kaardi edelanurgast, kuid seal polnud radu. Kaalumise all olid ka kirdepoolsed punktid, kuid need jäid jällegi liiga kaugele. Kohe läksid plaanist välja keskusest põhjaserva jäävad punktid, KP48 külastas vist ainult kaks võistkonda, kelle hulgas võidutiimi Hallik-Taivere polnud. Niisiis, alustasime ida poolt, sest seal tundus olema rohkem männimetsa, mis lohade ajamist ei vajanud. Esikümne tiimidest 8 alustasid siiski teistpidi ja võtsid lääneosa rammusatest punktidest tühjaks. Meil jäi seal lõpus 3 kallist võtmata. Kuid see-eest noppisime idas kõik tihedalt asuvad odavad ära.Mitmed nooremad tiimid (sh Grete-Johanna kaaslasega jt) alustasid teravalt, kuid KP56 võtsime esimesena meie.
Etapil 38-47 võtsin teekäänakust aega oru sisselõikeni (2 min) ja sealt panin 2 min juurde kohani, kust pöörata punkti poole. Selgus, et jooksime natuke üle. Kellaga pikkuse arvestamine sellel rogainil eriti ei töötanud. Viga ei tulnud suur, näiteks Mälberg-Soome olid seal juba pikalt aega veetnud. See nina oli päris kaval punktikoht, kus tehti kõvasti lisaringe.Enne etappi 47-60 ütles Jaak, et info järgi pidi ettetulev Alva jõgi olema põhjatu. Põhjatu jõgi soo keskel polnud üldsegi ahvatlev, jooksime ringi nagu ka Mälberg-Soome. Kuid konkurendid Mati Preitof-Arvo Raja, kes olid meist KP47-s 30 m ees, läksid otse. KP60s olime aga meie 30 m ees, seega olid variandid võrdsed. Ümberjooks oli aga riskivabam. Mati oli jõe ületuseks mingi puu leidnud.
Huvitav ja üsna võsane etapp idaosas oli veel 46-55, kus enne suurt mäge eksitas üks kõrge vallseljak.Lääneosa plaani tegime tagantjärele kenasti ümber ja jätsime välja 64 ja 50, millega hoidsime kokku 5 km. KP42-s oli veel plaan minna KP57-sse, mistõttu ma ei tulnud vastu Jaagu soovile võtta KP24. Kuid enne KP68 vaatasin, et KP57 võtmisega läheb meil lõpus kiireks ja ohutum oleks võtta sirgjoones KP44 ja sealt edasi KP52. Kaotaksime küll ühe punkti, kuid edasine oleks olnud riskivaba. Ja kohe kahetsesin hirmsasti, et me ei võtnud seda KP24. Lisandunud 800 m oleks meie plaani hästi sobinud ja etteruttavalt võib öelda, et toonud ka esikümnesse.
Jõudsime finišisse 7 min varem ja seda eelkõige seetõttu, et etapil 52-21 sattusime ootamatult hirmsasse võssa ning seejärel hakkasid sääremarjades krambid kiskuma. Siiski olen tehtud valikuga rahul ehkki Jaak tahtis võtta nii KP57 kui KP44. See polnud siiski võimalik.
Jooksime viimased 3 tundi kenas tempos, olemine oli kerge ja hea. Ainult krambid tõmbasid lõpus pidurit, muidu oleks muudkui pannud. Jaak oli heas vormis, just Bakuriani mäestikulaagrist tulnud. Samas, kui võrrelda end rogaini võitjatega või praegu MMil esikohakonkurentsis püsivate seiklusspordi eliidiga, siis võib küll end kindlalt tugitoolisportlaseks klassifitseerida.
Huvitav viga juhtus kõigil neil, kes lähenesid KP43-le kagu poolt. Kenasti sai raiesmiku nurgast võetud suund punktile, kuid siis juhtus kõigil midagi kummalist, kaardile vaadates täiesti arusaamatut.
Vea põhjus on näha kõrvaloleval ortofotol. Mõelge ise, mis võistlejatega juhtus.
Finišeerides oli hea kerge tunne.
Nibin-nabin jõudsime saunast ka poodiumile.
Ilm oli ilus, ehk natuke liigagi soe ja auhind tasemel. Lühidalt - oli üks tore päev.
Läbisime 54,6 km ja saime üldjärjestuses 13. koha, MSV klassis võidu. Kaks punkti enam oleks andnud 10. koha. Rohkemaks polnud mina tehtud rajavalikuga suuteline.
Fotod: Andres Talver ja
2 kommentaari:
Mis seal punkti nr 43 juures siis juhtus? Kas kraavist ei saadud üle?
J.
Lageda nurk kaardil ja raiesmik tegelikkuses ei läinud kokku. Raiesmik oli märksa suurem. Kõik tiimid arvasid, et on kaldunud vasakule ja hoidusid lageda nurgast paremale. Ja niiviisi jõudsidki tee peale. Suunda enam ei usaldatud.
Postita kommentaar