Peetri XT kevadrogainile oleks olnud mõistlikum minna rattaga või hoopis parem elektritõukekaga, kui vaid oleks lubatud. Palju oli linnatänavaid ja asfalti, vähe orienteerumist. Samas oli vaja teha üks pikem jooksuots, testida kevadtalvel kogutud treenitust. Viimaste orienteerumistega hakkas ka kiirus taha tulema, mistõttu läksin 4h rogainile koos Matiga enesekindlalt, tagantjärgi tarkusena isegi natuke ülbelt. Ilm tõotas tulla sobiv, +12 kraadi, ja krambiohtu justkui polnud.
Raja planeerimine polnud lihtne, sest lühikese aja jooksul ei suutnud ära hinnata, kas Nõmme piirkonda või Männiku karjääri taha jõuab minna või ei. See oli rajameister Randy Korbi poolt püstitatud hea ülesanne - "käsi kullas või perse mullas" otsustamiskoht. Leppisime Matiga kokku nii, et peale Peetri küla punktide võtmist otsustame kanali juures edaspidise liikumistee.
Kohe varsti jooksime Mati kontorist mööda. Kuna Mati ei tunne end kiirema alustamisega kuigi mugavalt, ähib rohkem kui vaja, siis panime end kohe alguses 1 tunniks kummi. Ma ei tea, kui sageli ja kui palju see kumm pingul oli, kuid higipael otsa ees oli läbimärg ja soe pesu natuke ka. Hoolimata väikesest higistamisest oli enesetunne hea ja eelseisvat ohtu ette ei aimanud.
Etapil 64-42 saime üle kanali mahalangenud puude kaudu. Jess, see oli ootamatu võit ja suurendas optimismi. Aega oli kulunud vähe ja otsustasime võtta ka Järve metsa punktid 54 ja 21. Siis tegin Matile ettepaneku võtta peale 77 ka Soku korvpallikooli ja Vanaka punktid (93, 73) ning olin selle loogilise lahendusega väga rahul. Ütlesin, et kui teeme tagasiteel oma põhiraja ära, siis tuleb hea tulemus.
Tühi ülejooks 53-65 võttis aega 23 minutit. Selle järel jäi aega alles veel vaid 1h 12 min ja kummitama hakkas ajapuudus. Arvestasin, et KP52-s peame olema vähemalt pool tundi enne ajakontrolli. See oli optimistlik hinnang.
Jätsime ära 76, seejärel 78. Peale KP61, 1 tund enne lõppu, tundsin sääremarjas krambisähvatust. Vot see oli küll väga halb üllatus. Tegi ettevaatlikuks ja pani kohati kõndima. Ka teine sääremari tahtis krampi minna. Jooksin Leivo vanade HOKAdega, esmakordselt nii pikka maad. Täistallal jooksmine poleks pidanud niimoodi säärtele mõjuma, kuid nii see oli. Säärekramp on küll kordades parem reielihase krambist, kuid joosta ometi ei võimalda. Järjest rohkem kõndisime, sest sääred oli vaja kuidagi maha rahustada. Ära jäid punktid 41, 71, 24, 72 ja 52 - seega jäi meil plaanitust kokku võtmata 39 punkti. Kuigi saime lääneosas (koos 59-ga) kokku 47 punkti, läbisime oluliselt suurema vahemaa.
Nagu öeldud, oli viimasel tunnil kõva pidur peal ja igasugune mott kadus koos sellega. Ees ootas kindel hilinemine, mida tuli 17 (!) minutit. Mati oli heas hoos, kuid võttis paratamatust rahulikult. Seda on meil varemgi juhtunud.
Paljud võistlejad hilinesid üle 10 min ja nii juhtus ka Tali-Kaljur'iga (räägiti haamrist). Protokolli vaatasin vastumeelsusega ja ei rõõmustanud ka see, et saime konkurentide üle võidu ja omas klassis I koha. Tegelikult läks võistlus pekki nagu XT-l tavaliselt. Läksime ahneks ja ma hindasin oma seisundit alguses üle, seetõttu ka need krambid.
Läbisime vahemaid järgmiselt:
2. tund - 8,7 km
3. tund - 8,3 km
4. tund - 7,7 km (kontrollib veel)
Pilte ei teinud ja neid vist ei tule ka.
Tulemused
Muid tähelepanekuid või turu-uudiseid (ilmselt täieneb):
- jalgsirogaini võitis tiim nimega La Sportiva / Jõeste Presidendiks . Just, hääletame Tarvo Jõeste Eesti presidendiks :)
- Esiviisik kogus kokku 33 trahviminutit (-punkti) (!). Välja arvatud võitjad Eensaared.
- Neeme Loorits tahtis koos Annekeniga üle Männiku karjääri ujuda KP 76 ja 94 vahel. Peale 10 m said aru, et vesi on natuke külm ja pöördusid tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar