Sunday, December 16, 2018

Muhumaal valet pattu tegemas

Väle Pätt on veebiaadressina valepatt, millega seoses meenus üks Pikkoraise koomiks väledast põdrast.

Seda, et pätt ei tähenda mitte ainult allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimest (EKSS) vaid ka Saaremaa ja Muhumaa pastlataolist tööjalatsit (EKSS), sain teada hommikul abikaasalt.

Kuid see teadmine ei muutnud midagi, sest ees ootas 4 tundi jooksmist varem külastamata maastikul keskusega Liiva külas. Ehkki eesmärgiks oli teha üks mõnus pikk ja põnev rogainitrenn, tuli võistlushasart sisse koos stardiülesandega. Stardiärevuses ei suutnud me Matiga rahulikult vajalikke tekste läbi lugeda ja esimese hooga panime kahekesi koos valikpunkte läbima. Õnneks jõudis sajandal meetril silm kaardil sellesse kohta, kus oli öeldud, et neid punkte võib läbida ka üksinda.

Läksin ise kaugeid edelapoolseid punkte võtma, Matile jäid punktid meie kohtumispiirkonnas. Sest edasi suundusime kaardi kirdenurka. Arusaamatuks jäi kiirel lugemisel 9-punktise väärtusega päkapikk, keda ei õnnestunud kohata vist enamus tiimidel.

Väle Päti tiim oli teinud tõeliselt seiklusliku raja, kus lisaülesanded olid 11-s punktis. Esimeses ülesandes (KP82) tuli ära arvata lätikeelse sõna tähendus. Õnneks sattus meie ette Võrumaa mees Tõnis Piirisild, kes püüdis vastust hoolikalt varajata, kuid nägin ikka, et SI-pulk läks B-variandi auku.

Kohe varsti oli teine lisaülesanne (83), kus selgus, et lisaülesannete sooritamiseks on kindlad ajavahemikud ja see lisaülesanne polnud veel avatud. Jälle üllatus meile Matiga, klassikaliste rogainijatena ei tulnud selle peale, et lugeda planeerimise ajal legende hoolikamalt. Ehkki aega oli selleks ligi tund!

KP84-s oli jälle küsimus: kui pikk on Muhu saare rannajoone pikkus? Eelmise aasta veebruaris tegime uiskudega Muhu saarele ringi peale, alguse ja lõpuga Virtsust. Tookord vaatasin kaardilt rannajoone pikkust ja ähmaselt jäi meelde, et see on üle 100 km. Meie vastus 108 km osutuski õigeks.

Selleks hetkeks olid lisaülesanded lennult teostatavad, kui järgmises punktis (86) tuli esimene ooteseisak - Merili ronis, Heiti ja Tauno meie selja taga järjekorras. Sellel ronimisel juhtus apsakas, millist mul pole tekkinud kunagi elus, ehkki olen kasutanud ronimiseks karabiine üsna palju.

Nimelt oli punkt kõrgel puu otsas ja sinna tuli ronida altjulgestusega. Panin istumissideme peale ja ühendasin köiel oleva suure karabiini sidemel oleva karabiiniga. Mõtlesin veel, et ei hakka karabiini lukustama, pole kunagi lahti tulnud. Kui olin üleval punkti ära võtnud, siis otsustasin, et lasen puust lahti ja luban julgestajal end alla lasta. Olingi käsi lahti laskmas kui minu köie kinnituskarabiin tuli lahti! Ainult hetk jäi puudu, et oleks 3 m kõrguselt selg ees alla sadanud.

Vahvad suunaorienteerumise etapid olid 63-61 ja 61-64. Ja siis tulid kaks aeganõudvat lisaülesannet. Esimesel käimisel ei suutnud raketibaasist (87) ühte kahest peldikust leida. Saatsin Mati järgmise lisaülesande juurde, ise käisin Raivo Eriku jt suure ringipõhjapoolses osas teist tualetti otsimas, kuid edutult ja tulin ära. Mati läks seiklusrajale. Ohkasin kergendanult, sest ei oleks viitsinud seal maa ja taeva vahel kõõluda. Samas läks tal palju aega, oodates hakkas külm ja otsustasin ikkagi ka selle teise peldiku üles otsida. Läksime koos Annika Vaheriga ja lõpuks vajaliku blindaaži leidsime.

Kuna selle kahe lisaülesandega läks tohutult palju aega, siis muutsime planeeringut ja suundusime lõunasse kallite 9-punktiliste KP-de juurde. KP92 juures oleksime järjekorra pärast peaaegu loobunud topokaardi kokkupanekust, kuid siiski tegime ülesande ära. Läks palju aega, hakkas isegi natuke külm.

KP91 juures oli vaja panna peale saapanöör pikale säärsaapale. Jälle väike ootamine ja aeganõudev ülesanne. Õnneks oli ajagraafik kontrolli all ja liikusime tagasi põhja KP88 suunas. Seal tuli laudast leida neli punkti. Leidsime ühe ja ajapuudusel läksime edasi. Tee peal lõi kramp Mati jalga ja edasiliikumine oli häiritud. Mati polnud haigusest taastunud ja see andis tunda kohe rogaini alguses. Ilmselt ei mõjunud seiklusraja läbimine ka hästi.

KP80 juures pidi arvutimängus läbima 3 levelit. Oli järjekord ning lootusetu üritada ka ajapuuduse tõttu. Läksime kohe minema. Võtmata jäi KP47, sest liikumistempo oli krambiohu tõttu aeglane. KP81 lisaülesande vastus oli 50/50. Panin variandi B, mis läks valesti ja +5 asemel saime -5 punkti.

Ja oligi lõpp. Vastas rõõmsad korraldajad, dušš ja maitsev supp. Mida veel tahta. Väga positiivne elamus.

Tulemused

PS. Õhtul oli keha üllatavalt väsinud!?? Lihased polnud harjunud mitmetunnise jooksuga, aastas läbitud rogainid olid ammu unustatud. Salasooviks on minna Taliharjale, kuid see on tõsine väljakutse, mis vajab head tervist ja ettevalmistust. Selleks plaanin 22. dets joosta maratoni. Kui kõik õnnestub, ehk siis jõuab ka Peipsi kriivadele, kasvõi pehmo rajale.

Järgmisel aastal on plaanis kaks suurt võistlust - veteranide MM Riias ja rogaini MM Hispaanias. Viimasele lähen koos Tõnu Ilvesega. Loodetavasti ettevalmistus õnnestub, ehkki järgmise aasta tööelu võib tulla üsna keerukas. Eks näis.

7 comments:

Tarvo Jõeste said...

Ilus üritus tundub olevat see vale_patt :-)
Krt. ärge jamage nende ronimistega, iga kord hirmuga mõtlen, et kiiruga ei viitsi seiklusrajal vist enamus neid karabiine kinnikruvida nii lyhikeseks soorituseks. Sul oli ikka täiega õnne!!! Ei julge mõeldagi :-(

eduardp said...

Nii oli. Nägin, kuidas karabiin lahti klõpsas, mittemillestki.

Tõnis said...

Alatu laim! Tegelikult ma lugesin seal jaamade vahel "Entel-tentel-trikatrei...."

eduardp said...

Kuulikesega sõrmkübara mängijat siis sinust ei saa :)

Armo said...

Ets, vana kooli mehena peaksid teadma, et päkapikk tantsis kella 10-ks Liiva poodi, kas sealt vaatasite? :))

Reinumag said...

Seiklusvõistlustel peaks kõigi kõrgustes toimuvate ülesannete puhul turvavarustuse pealepanekuga tegelema AINULT kontrollpunkti meeskond. Enamus võistlejaid mõtleb, kuidas kiiremini saaks, mõni ei teagi, kuidas varustust õigesti kasutada. Nii jäetaksegi muhvid ja pandlad lahti, hea veel, kui ennast varustuse aasast ei julgestata.

Muuseas, altjulgestusega ronimisel (kuigi - kas tõesti oli selline ülesanne, köie klikkimine ronides julgestuspunktidesse?) on üleüldse karabiinide kasutamine halb mõte, veel enam karabiin karabiinis variant, kus võivad tekkida huvitavad väändevõimalused. Kui veel muhvid ka lahti jätta.. brr..

eduardp said...

Eks seal oligi nii, et korraldaja ühendas julgestuse. Ma olin ise tark. Ehk loll.
Tegelikult oli ülesanne üsna ohutu, ainult see vabatahtlik allahüppamise võimalus suurendas riski.