laupäev, 26. märts 2016

Tramm nr. 66 ehk 3.Linnarogain Lasnamäel

Täna siis kolmandat korda kolmandal 3-tunnilisel Linnarogainil ja kolmandat korda Indrekuga (Indrek Aarnaga). Esimesel aastal jooksime, eelmisel aastal sõitsime minu jalavigastuse tõttu rattaga, täna siis jälle jooksime.

Indrek on võrredes kahe aasta taguse ajaga tublisti jooksuvõimet parandanud, maratoni 3.10-ga jooksnud, täispikki triatlone teinud. Eelmisel laupäeval tegi trenniks Suunto virtuaalmaratoni 3.31-ga. Minu seis oli aga suur küsimärk, ehkki viimase aja pikemad jooksud on tulnud kuidagi kergelt. Täna oli plaanis korralikult joosta ja, ütlen ausalt, et väike sportlik pinge oli hommikul sees - kas ikka suudan Indrekuga sammu pidada?

Kuna meie võistkonna "spordilinn" number oli 66, siis meenus kõigepealt laul "Tramm nr. 66". Kuulasin seda hommikul ja sain piisavalt hea energialaksu, meloodia kumises kõrvades nii enne kui pärast võistlust, jooksu ajal oli miskipärast vaikus.



Rada planeerides arvestasime kõigepealt võimalusega ümber lennuvälja joosta. Kuid kui panin ettevalmistatud nööri (29 km, koefitsiendiga 1,15) rajale peale, sai selgeks, et see pole meie jaoks.

Seega tuli ära võtta kõik punktid põhja pool lennuvälja. Pilpaküla ja selle ümbruse punktid jäid viimase ehk kolmanda tunni lahendada. Kõigepealt suundusime läände.

Pikalt pole linnajooksust suurt kirjutada. Esimest korda olin Jüriöö mälestusmärgi juures ja läbisin "sammastega kaare". Maasse löödud mõõk on pühendatud kõikidele eestlastest vabadusvõitlejate mälestusele, mälestagem siis, ka metsavendi.

Kohe mälestusmärgi taga sattusin paburitski (hariliku kukerpuu) põõsasse ja nägu lahmas peale seda verd nagu oleksin ise Jüriöö ülestõusus osalenud. Jälle tuleb esmaspäeval kriimudega tööle minna.

Esmakordselt käisin ka Pae karjääri pargis, ehkki seal on nii mõnedki o-päevakud läbi viidud. Ilus sild, palju jalutajaid.

Peale esimest tundi lõi vasakusse säärde kerge valusähvatuse. See oli tõsine ohumärk. Olen kord Indrekut Pilpaküla juures alt vedanud, 2014 Näärilaksul, kui kinžall lõi säärde ja võistlus oligi läbi. Kas seekord kordub Pilpakülas sama? Edasi jooksin üle kanna ja oht kadus vaikselt ära.



Jooksime tempokalt edasi kuni viimase tunni eel jõudsime Pilpakülla kaardi kaguserval. Indrekul läks seejärel natuke raskeks ja tempo langes. Punktid saime kenasti kätte, ehkki ca 3 min läks KP54-ga kaduma.

Ees ootas ettearvamatu läbitavusega soo KP74 juures. Ehkki pehmel pinnasel oli Indrekul veelgi raskem, ei langenud kiirus veel ülemäära. Pakkusin hiljem teejooksul mitmel korral kummi, kuid ta loobus.

KP48 oli huvitavas kohas. Kõigepealt jooksime järvejääl, seejärel autode romulas. Punktikoht oli ebamäärane (minibussi küljes) ja selle otsimiseks kaotasime ca 1,5 minutit. Segaduses rahvast oli seal veel.

Oleksin väga tahtnud võtta peale Väo karjäärinurga punkti 81 ka KP63, seisime ja vestlesime teeristis kümmekond sekundit, kuid Indrek jäi kindlaks, tema sinna ei lähe. Ja see oli hea otsus, kuna selle punkti võtmisega oleksime hävinud palju, sest tempot poleks me olnud võimelised tõstma.

Nüüd oli vaja kiiresti koju joosta, sest tõenäoliselt oli võrdsete punktidega tiime üsna palju. Toetasin Indekut selja tagant ja jõudsime finišisse 1 minut enne kontrollaega.

Olime suuremate vigadeta ja mõistliku planeeringuga läbinud 3-tunniga 29,5 km ja lootsime head kohta. Selle ka saime:

Üldjärjestuses 8.
MM40 klassis 1.

Tulemused
Meie GPS träkk (spordilinn)
Minu pildid Facebookis

Pildil tiim koos Jüri Ööga (korraldajate foto)

PS. Ka see rogain tuli mulle kergelt, ilma ühegi raskema hetketa. Ja kuna sääred pidasid vastu, siis on lootust, et saab samamoodi edasi joosta ja loodetavasti sama kergelt. Tundub küll väikese imena, natuke isegi arusaamatu, et väikese trenni pealt nii hästi end praegu tunnen. Peab vist nõustuma Tiit Taliga, kes kunagi ütles, et veteran ei peagi palju trenni tegema, hea vorm tuleb puhkamisega.

7 kommentaari:

Arne ütles ...

Selle läbi-aia-pugemise pildi kommentaarile kommentaariks:

"veelkord: "ületamatu" ei tähenda "keelatud ületada"." - EOL võistlustel ei ole see enam õige.

Eelmisel aastal kehtima hakanud EOL võistlusreeglite punkt 15.2 ütleb "Võistleja ei tohi nendesse objektidesse või aladesse siseneda, neid objekte ületada ega mööda neid objekte liikuda."

Sisuliselt on tava-orienteerumisel kehtestatud sprindi keelud.

eduardp ütles ...

Aitäh, kuid see polnud päris õige koht o-kaardi sümbolitele selgituse saamiseks. Lisaks ka natuke segaselt sõnastatud ja erinevaid alasid mitte eristav punkt (olin ka nende reeglite tegemise juures, kuid selles osas midagi revolutsioonilist justkui ei mäleta).
Peab vaatama ikka ISOMi ja ISSOMi tingmärke, nende sõnastust. FB-s toodud tava-o ja sprindi-o tingmärkide erisus oli kanadalastel (?) väga selgelt välja toodud. Orienteerume ikka rahvusvaheliste reeglite järgi, va mõned pisikesed erisused (näit oliivroheline õueala, mis Eesti reeglites on keeluala).

Ja loomulikult ei tunne sajad rogainijad kõikide o-tingmärkide täpseid tähendusi. Pealegi on rogainikaardid sageli vigadega. Näiteks kui selles, kaardile joonistatud aias oleks olnud 3m-ne jupp puudu, kas oleks tohtinud läbi minna?

Anonüümne ütles ...

aed aiaks, aga kuidas kommenteerime Aegviidu raudteetrassi ületust kahel korral keelatud kohast?

Arne ütles ...

Ei vaidle vastu - reeglid olgu rahvusvahelised ja juuksekarva pooleks ajada pole vaja ja rogain on omamoodi ja august lähen läbi kah.

Leidsin need uued reeglid eelmisel aastal sarnasel teemal toimunud diskussiooni käigus. Minu jaoks oli üllatus, et nii konkreetselt, tingmärke loetledes ja aladel vahet tegemata keelati ületamine.

Kuna see punkt reeglites muutus, siis oletasin, et ju siis arutati ja leiti selline muutus vajalik olevat. Ehkki see ei tundunud eriti hea muudatusena.

Mulle tundub, et ma pole ainus, kes nii arvab (et ka tavaorienteerumisel ei tohi nüüd ületamatuid objekte ületada). Teisipäevakute foorumis viidati sellele samale punktile (miski rabalauka ületamise teema oli).

Ja näiteks Keila-Joa neljapäevakul eelmisel aastal oli osa jõest joast ülalpool läbitavaks märgitud ja lintidega tähistatud. Praktikas sama läbitav osa seal kõrval (allpool juga näiteks) oli mitteläbitavaks märgitud. Vanemal kaardil oli kogu jõgi ühtlaselt mitteläbitav. Või siis mõtlesin üle ja tegu polnud keeluga vaid väga tungivalt vormistatud soovitusega.

Et, kui tegelikult polnud mõte tavaorienteerumisel ületamatute objektide ületamist keelata, siis on see kehvasti kirja saanud.

Armo ütles ...

Ets, kes need rogainireeglid koostas, mis 1 aprill kehtima hakkavad ??? http://www.orienteerumine.ee//eol/failid/2016/EOL_voistlusreeglid_2016.pdf

eduardp ütles ...

Raudteega võib norida küll. Vastav keeld oli hilisemas lisainfos, lisaks veel jutt enne starti, kus raudteed mainiti erinevas soustis. Esimeselületusel jäinmõtlema küll, et mis täpselt räägiti, etapil 74-48 ei tulnud Aegviidu raudtee mõttessegi. Kogu rogaini aja jooksul ei näinud seal ühtegi rongi, seega sisuline oht oli pea olematu.
Et selliseid arusaamatusi vältida, peavad keelatud trassid olema kaardil märgitud (kõik keelud selgelt kaardil välja toodud) punase viirutuse või ristidega. Vastasel juhul ei tule rajal selle peale, et kusagil on ees on Aegviidu raudtee, mitte mõni teine raudtee.
Kuid märkus oli õige.

Jõeületuste kohta ei oska hetkel midagi kommenteerida. Lisainfo enne starti on küll oluline, kuid kõik keelud peavad olema kaardil selgelt välja toodud.

Armo, need olid Lauri, mina + reeglite töögrupp ja seejärel EOLi klubid (avalikkus) ja üldkogu. Reeglite toorik oli kõigile kommenteerimiseks.

Arne ütles ...

Ok, aga kas ma sain õigesti aru, et reeglite koostajate eesmärk ei olnud ületamatute objektide ületamist keelata tavaorienteerumisel?