Monday, June 15, 2015

Louna-Jukola 2015

Seekord oli Jukola üsna lähedal, vaid paari tunni autosõidu kaugusel Helsingist Paimios (Turu ja Salo vahel).

Meie klubil seekord osalemishuvi polnud. Mul olid jalaga probleemid ja keegi ei viitsinud ka lahja huvi taustal talvel organiseerimist enda peale võtta. Kuid nüüd oli enda seis juba täitsa ok ja liitusin Mercury toreda seltskonnaga, kellel oli puudu mitu meest.  Klubikaaslane Maido Kaljur oli nõus jooksma viimast vahetust.

Sõitsime laupäeval välja üsna varakult, 7.30 Tallinki laevaga, sest naistel algas start kell 14. Polegi ammu naiste starti näinud ega kogu võistlust jälginud. 

Start oli võimas ja liigutav. Huvitavaks läks siis, kui Annika Rihma jõudis Hiidenkiertäjät võistkonnas teise TV punkti teisena ja lõpetas esiotsas 9-ndana. Teises vahetuses viis Jenny Patana võistkonna liidriks ja lõpetas vahetuse koos Leksandsi Gustafssoniga. Siis läks Anu Åkerman, kuid temal ei läinud algus vist kõige paremini. Viimane kolmandik tundus ok ja ta tõi võistkonna vahetusest 8-ndana. Vahe esimestega oli kasvanud üle 5 minuti. Julia Novikova kaotas lõpuvahetuses samuti kohti ja tõi võistkonna finišisse 14.-ndana, kohe KooVee ehk teise eesti-lõhnalise võistkonna (põhiliselt meeskonna) järele. 

Ilusat jooksu tegi TV ekraanil keegi JOKA tiimist, hiljem selgus, et see oli Sigrid Ruul, kes tõi võistkonna avavahetusest 52.-na. 

Enne meeste võistluse starti käisin modeli kaardil. Läbisin ca 6 km ja selgeks sai see, et midagi lihtsat sealt metsast oodata ei ole. Üsna raske oli aru saada küngastest-astangutest-kividest, kõik olid natuke sarnased ja korralikult segi visatud. Tehnilisele maastikule viitasid ka naiste poolt tehtud rohked vead. Ainult Mercury tiimi naised ei kurtnud vigade üle (!?), vaid füüsilisest võimekusest jäi puudu. 

Ise läksin starti avavahetusest. See oli tõeline mustangide galopp, kus mehi kukkus ees ja taga, vasakul ja paremal. Endal õnnestus pääseda. Võtsin stardist rahulikuma rütmi, aimates, et jooksukiirus selles metsas pole määrava tähtsusega. Rada oli avavahetuse jaoks üsna pikk, 13,8km. 

Kuna stardis oli üle 1700 võistkonna, siis oli mets pikkade rividena mehi täis. Jooksin minagi mingis rongis, mis läks üllatavalt otse üle mägede. Polnud vaja palju mõelda, ehkki kaardiga pidi mingi kontakt olema. Ise oleksin kindlasti ümber mägede nikerdanud.

Etapil 1-2 nägin, et rong kaldub minu jaoks vasakule, kuid parandust ei teinud. Liiga vähe mehi jooksis kusagil paremal. Ühesõnaga, lasin end valesse punkti vedada ja suur viga oligi käes.  

Massipsühhoos kiskus ka 4.KP juures valesse piirkonda, koos mitme mehega, kes läksid minu punkti. KP numbreid hõigatakse omavahel üsna palju, kuid kui seltskonna tase on nõrgapoolne, siis ei tohiks kedagi usaldada. Saab vaid aimu, kas ees on tulemas hajutus või mitte. 

Seega  tuli juba teine korralik viga, kus paika sai vaid kaasvõistlejatelt asukohta küsides. Õnneks on soomlased reeglina sõbralikud ja abivalmis, sest sellisel tippmaastikul võib igaüks hätta sattuda.
Järjestikused korralikud vead tulid 11. ja 12. KP-ga. Etapil 12-13 oli ees põhikonkurendi LSF-i särk. Selge, Kaupo Järvel polnud samuti kõige paremini läinud. Tempo oli nõrk, sest tase oli selles tagumises grupis vastav ja möödaminekuvõimalusi nappis. 

Suurema vea tegin veel KP16-ga, kus kõik oli kenasti kontrolli all, neli minu punkti meest veel selja taga. Ühel hetkel tundsin, et olin liiga kaugele jõudnud ja hakkasin kõhklema. Ka kõik teised olid peale minu peatumist segaduses ja suundusid teistesse suundadesse punkti otsima. Ringikestega jõudsin samasse kohta tagasi ja võtsin 20m kauguselt punkti ära. Ja nii lihtne see oligi... 

Ühesõnaga, avavahetus läks sinnasamusessegi, nii palju vigu ühel rajal ei mäletagi. Jätsin tiimikaaslastele võimaluse kohti parandada, mida nad ka kõik toredasti tegid. Lõpuks saime koha alla 500, kuid siiski kaotasime LSF-ile.

Kahjuks ei saanud ka orienteerumiselamust. Massid viisid keskendumise, pimedas ei saanud aru detailidest, ei kaardil ega maastikul. Seisakuid tegin vaid siis, kui asi oli kontrolli alt väljas, seega liiga hilja. 

Jukola võistlust jälgisin suurelt ekraanilt, ka vihma käes, mis algas kusagi 5 paiku. Timo ja Lauri Silla KooVee oli kogu võistluse jooksul tippkonkurentsis, ehkki medaliheitlusest oldi kindlalt väljas peale 6. vahetust. Lõpuks saadi 9.koht, kohe Sildade eelmise kodutiimi Hiidenkiertäjat järel. (Timo kommentaar FB-s: SIIN)

Kogu rada ka.


Ametlik video Jukola stardist

Kui keegi arvab, et pole piisavalt osav Jukolal osalema, siis SIIN näeb ühe tiimi aegu - kokku 27 tundi, teine vahetus 9h 23m. (leidsin Tiina blogist).

No comments: