Sunday, May 18, 2014

Offroad Naissaarel ehk Libahundi seiklusrogain 2014

Jälle on suvi. Meri, päike ja tuul. Mets. Kaart ja kompass. Liikumise võlu ja valu.

Seda kõike saigi eile nautida Naissaarel, 6-tunnise Libahundi seiklusrogaini I etapil.  Ma ei tea, mis võib olla veel parem. Mõnele ehk jalgpall, mõnele ...

Kõigepealt aga kiidaks korraldajaid. Jälle. Laevalogistika toimis, rajaplaneering oli keeruline, punktid väga huvitavates ja tehniliselt nõudlikes kohtades. Lisaülesanded olid eriti lahedad. Üldiselt võiksid minu jaoks lisaülesanded ka olemata olla, kuid seekord kaifisin täiega. Aitäh Veiko, Tiiu, Mairolt ja Co.

Raja planeerimisel ajasid segadusse eelkõige punase joonega etapid, mille otseläbimisel võis saada lisapunkte. Keskendusime alguses liigselt nende sissevõtmisele ja head pilti rajast kokku ei saanudki. Aega kulutasime selleks stardis ca 8 minutit ja hiljem raja peal ümbertegemiseks veelgi. Üsna varakult sai selgeks, et meile Marjega pole need etapid läbimiseks ei jõukohased ega ka kasulikud.

Kohe läksime lõunasse, sest hukkunud prantslaste mälestusmärk vajas infotahvlilt leidmist. Inglaste mälestusmärgi asukohta teadsin. Tempo oli alguses üsna korralik, liikusime koos tugeva naisvõistkonnaga Himma-Mets. KP34 võtmise lahendasime erinevalt, peale KP64 läksid meie teed lahku. Hea, et selle kivi metsas kenasti kätte saime, mina olin punktist ca 20m mööda minemas, kuid Marje sattus peale. Üldse juhtus täna nii, et pikad ja olulised suunaetapid kippusid kalduma paremale. Näit 33-34, 36-44 (hiigelsuur viga), 40-51, 27-65 (punkt jäigi leidmata ja sellega seoses võtmata ka 42).

Teiseks iseloomulikuks veaks olid möödajooksud. Näiteks nii KP44 kui KP65 juures lugesin hoolikalt samme ja kui enam-vähem olime õigel kaugusel, selgus peagi, et hoopis kõvasti üle (??). Ka mereäärsetest kividest ja teeradade pöörangukohtadest jooksime palju kordi mööda. Samas polnud powerit ka nii palju, et kiirus kontrolli all poleks olnud. Ilmselt oli kaardimõõt selline "ei liha ega luu" - orienteerumise jaoks väike, rogaini jaoks suur.

Nagu eelpool mainisin, olid lisaülesanded ja mõned punktikohad väga põnevad:

- võimlemisrõngaste viskamine/püüdmine KP71 juures oli nö tavaline ülesanne, mis meil ka kenasti õnnestus

- meremiinide slaalomveeretamist KP83 juures oli kuulda juba kaugelt. Arvasin, et seal toimub laskeülesanne.

- Punktide otsimine lõputu kiviladude alal tundus esilagu bingona, kuid süsteemsemad ja usinamad otsijad leidsid üles kõik 5 punkti. Meile jäi ette 3. Neid "kiviladusid" või hoolikalt laotud alla 1m kõrgusi kivihunnikuid oli kogu saar täis ja paljud ka kaardile kandmata. Müstilised moodustised, mille funktsioon on mulle siiani mõistatus.

- nöörirada rannapatareis (KP82), kus oli koos suurem seltskond korraldajaid eesotsas rajameister Mairolt Kakkoga. Sain aru, et nad nautisid täiega meie ukerdamist kitsastes tunnelites ja käikudes, ronimist mööda seina ja köisredelit. Ja pildistasid. Ise olin sellel ajal juba parajalt pehme, jalad kerges krambiootuses. Ühtegi krambisäutsu polnud veel tekkinud, kuid sisetunne andis juba märku. Vestlesime, sõime jahedat borši, seegi tegevus jäädvustati kaamerasse.


- KP63, kus punkt oli sügaval maa all kahe blindaaži vahelises tunnelis. Sissepääsu pidi ise välja mõtlema.

- Maa-alused laskepositsioonide tunnelid (KP72), kuhu saatsin Marje, sest mul kiskus parem reis krampi. Marje oli seal maa all väga kaua, käis kogu pika tunneli otsast lõpuni läbi, sest esimesel korral ei osanud punkti laest vaadata. Hakkasin juba kartma, et ta on end vigastanud ja lamab veriselt ning oimetuna kusagil pimedas nurgas. Samas järgi minna ka ei saanud, sest pealamp oli Marje käes.  No tegelikult ei viitsinud ka, abivalmiduse näitamiseks hõikasin vaid paar korda, kuid needki jäid vastuseta. Ja ootasin rahulikult edasi.

- kohe peale KP72 tuli lagunenud sõjaväekasiino, kus oli vaja kõik uksed ära lugeda. Olime kindlad, et ükskõik, kui hoolikalt me ka neid uksi ei loeks, kindlasti jääb arvestusse mingi viga sisse. Näiteks Klaar-Kaup lugesid kõik klaarilikult pedantselt üle ja leidsid, et hoopis korraldajad olid uksi valesti kokku liitnud... :) Seega jäime mõlemad seal 4 punktist ilma, meie kulutasime ehk paar minutit vähem.

Kuna lisaülesanded võtsid lõpus palju aega, jäid meil tagasiteel käimata punktid 62 ja 61.

Seega tuli punkte kokku vähe, kuid see polnudki kõige olulisem. Vajalik treening oli kehvas rogainiseisus olevale organismile tehtud, valuläve tõstetud ja pekki põletatud ning samal ajal põhjalikult Naissaarega tutvutud. Kuidas teisiti jõuakski 6-tunniga saare risti-põiki läbi käia ning põnevatel objektidel turnida. Ainult rogainiga, ainult seiklusega!

Tulemused


14 comments:

Anonymous said...

Huvitav et ka meil (minul) oli pidevat paremale-kaldumist. Kas äkki oli põhikaart 5-6 kraadi jagu, nagu tavaliselt eesti põhikaart, kaldu? Ott teab kindlasti seda öelda.
Ja mastaap tundus olevat vahepeal suurem, siis väiksem. Seda oli korduvalt.
Ühinen rahuloluga, korraldajatelt taaskord väga hea töö ning panus!
Viivi

Armo said...

Einoh, supertöö Tiiu tiimi poolt jälle!!!
Mul kiskus suunaetappidel metsas ka pidevalt paremale, pidasin seda konkreetse koha magneetiliseks anomaaliaks, ega suutnud raja lõpuni aru saada, kas see kraadide viga oli kõikjal, või mitte. Ma lugesin seal suunaetappidel samme ja kaugusega ei pannud kordagi kuhugilemööda, aint suunaga. Etsi tiim on aga pikad poognad saanud, kas kaarti ei viitsinud korralikult lugeda?
Rada ka väga okei, aga rasket selle planeeringu juures küll midagi polnud. Tegime stardis 9,5 minutiga vettpidava plaani kõikide punktidega ja seda ei tulnud kordagi muuta. Ainus koht kus rajameister Käbi üle võidu saavutas, oli Kasiino, pimeda ruumi taganurgast jäi avaus nägemata ja sealt siis saime litaki -4 kätte. Minu praak.
Muidugi anomaaliaid oli veel, sest gps isegi ei leidnud satelliite igas saare osas, huvitav miks? Kas tõesti saare all on peidus allveelaev???? ;)

Armo said...

Assa, veel tuli meelde, et ühe stardist põhjapoole jääva kivi punni oli Mairolt kahe kivi vahelisse prigusse pannud. Ei tea kas ta tappa ka sai mõne tiimi käest, kus alakaalulised puudusid, lõhe oli küll üsna saledatele ;) või kasutati siiski eelnevalt veidi korpulentsemaid testjooksjaid.

Heiti Hallikma said...

Super jutt, nagu alati. Kõik emotsioonid oleks nagu minu kirjutatud, ka meie kaldusime mitmel etapil paremale ja kirstunaelaks sai punkt 65, kuhu ohvitseride kasiinost suundusime. 15 minutit otsimist ja siis loobusime, kuna aeg hakkas otsa saama. "Tänu" sellele punktile jäi võtmata ka 22 muuli otsas, ehk -8, aga tugevatel veab. Aga ülivinge üritus igatahes.

Anonymous said...

Tagasiteel laevas kuulsin, et väidetavalt need kivilaod ongi ehitusmaterjali laod, eksporti ootamas:). Et Peeter Suure ajal, oli teine muidki hulle tempe teinud ju. Miks nad keset saart olid-?? Miks nii korrapärased- ??

Mairolt said...

Kiviladudest:
Olen omas peas neid mõtteid kaua veeretanud. Ilmselt on nad saare keskosas seepärast, et lihtsalt toormaterjal (kivirahnud) on peamiselt seal. Näiteks lebab tükkidena ja laotuna ka kunagine Naissaare suurim rahn, mis oli olnud üle 10m kõrge. Keskosast, miiniladude juurest läks sadamasse raudtee, ilmselt plaaniti materjal transportida mööda seda.

Nüüd deklinatsioonist:
Ilmselt on minus rohkem geodeeti kui orienteerujat. Geodeedile on aga püha just geograafiline põhjasuund ja koordinaadid, olgu siis geograafilised või ristkoordinaadid.
Viimaste aastate libahundi kaardid olen magnetilisse keeranud ol. olevate o-kaartide järgi usaldades nende kaartide tegijaid. Naissaarega läks aga nii, et kasutasin 2009.a. põhja ja unustasin, et see oli mul keeramata. Rajatöödel ma palju kompassi ei kasuta, seetõttu ise ka erinevust ei tuvastanud.

Naissaarel on deklinatsioon peaaegu 8 kraadi, mis 500m suunaetapil annab 70m kõrvalekaldumist. Seega sulaselge minu kui kaardi autori viga.

Uurisin praegu ka, milline on deklinatsiooninurk olnud eelmiste aastate o-kaartidel, sain tulemuseks Jägalas 3, Viimsis 4, Nõmmel 5 ja Paldiskis peaaegu 0 kraadi. Ilmselt on Paldiskis deklinatsioon arvestamata ja mujal on see kas määratud käsitsi liiga väikeseks või pole lihtsalt juletud kaari nii viltu keerata kui vaja. Kõigis neis kohtades peaks tegelik väärtus olema 7...8 kraadi.

Üks asi, mida on keeruline mõista, on deklinatsiooni suund. Magnetiline põhjapoolus asub ju läänepoolkeral, Kanada Ellesmere saarel - selle järgi peaks kompass Eestis ju vasakule, mitte paremale kiskuma. Seletus ilmselt siis selles, et magnetvälja jõujooned pole mitte "sirgjooned" põhjast lõunasse, vaid oliloselt keerulisemad kujundid.

Deklinatsiooni väärtuse kasvõi iga küla jaoks saab arvutada http://ph.emu.ee/~enei/Joonte-orient/magnetilise_deklinatsiooni_arvuline_vrtus.html

Mairolt

eduardp said...

See, et kaart pööramata oli, andis rogainile ikka kõvasti seiklust juurde :)
Sellest deklinatsiooniteemast oli kunagi blogis pikem diskussioon (SIIN), kus parim avastus oli Kuressaare jüriööjooks, kus kaart oli lausa vales suunas pööratud.
Kui palju peaks Naissaarel kaarti pöörama, tahaks natuke uurimist. Mida ajas edasi, seda rohkem peame kaarte keerama. Keilas jäin rahule 9 kraadiga.

Mairolt said...

Eelm. postituses olev link annab Keilale 7kr 44min. Eesti suurim peaks olema Narvas 9kr 7min. Ma ei tea küll kui täpne see kalkulaator on, aga näitab üle maailma. MA ei usu, et kompassiga on täpsemalt võimalik määrata, siis peaks olema juba güroskoop.

Mairolt said...

Armole: kivipraos kasutati ka sellist tehnikat, et roniti kivi otsa ja lasti SI-pulk nööriga alla:) Tappa igatahes ei saanud ja keegi kinni ka ei jäänud sinna prakku.

eduardp said...

Mairolt, need kalkulaatorid ei kõlba kaardipööramiseks. Deklinatsiooninurk on Eestimaa piires väga muutlik (Jõhvi kandist pole mõtet rääkidagi), selle kohta oli kunagi üks artikkel, vist Geodeedis. Mul on ka üsna palju materjali deklinatsiooni kohta ja ka mingi kaart, kuid peab otsima.

Armo said...

Keila padrikus peab siis paranduse sisse viima ja kraad 16 min tagasi keerama ;) Aga tundub, et Ets laseb ka linna vahel liduda, siis võib kompassi tasku ära panna.

eduardp said...

Armo, kui kasutasid kalkulaatorit, siis seal on lihtsalt lähtutud magnetpooluse asukohast, mistõttu kõige väiksem deklinatsioon on saartel ja see suureneb ida suunas. Kuid tegelikkuses on pilt üsna kirju, ida suunas reegline nurk kasvab küll.

Silver said...

Väga lahe lugu ja üritus. Vahepeal tuleb kasuks ka eemale jääda, tekitab täiskõhu tunde peale hirmsa nälja!

Markus said...

Jõhvi kandi mangetanomaaliad on püütud ka o-kaardile http://www.orienteerumine.ee/kaart/db/kaart/2005047.gif