Rogainiaasta

See aasta tuleb üks pikkade jooksude aasta. Eks näis, kuidas tervis vastu peab, ettevaatlik peab olema juba nüüd.

Sel laupäeval jääb jooksmata Tiit Tali korraldatav Otepää-Tartu jooksumaraton. Natuke kahju, jutt jääb kirjutamata. Kuid mõlema sääre lestlihased on tundlikud, mistõttu pikk asfaldijooks võib lõppeda kurvalt. Marathon100.com tegi Taliga lühikese intervjuu, noored panid üles Rein Küttimi laheda intervjuu Tiiduga aastast 1983, kus viimane rääkis, kuidas jooksis Sixteniga trenni mõttes Pärnust Paidesse (80km).

Nüüd plaanidest.
Esimene 24h rogain tuleb Vilniuse lähedal 6.-7.mail, Euroopa MV-l koos Marjega. Tuleb vist palju jooksu, sest läbitavus on hea. Seega üsna valus.

Võimalik, et osalen Läti MV 24h rogainil Valmieras 14.-15. juulil, kuid see pole veel selge, sh kaaslane.

Ja siis see kõige tähtsam - 24h rogaini MM Tšehhis 31.aug-1.sept, koos Marjega. Konkurents tuleb kõigi aegade tugevaim. Meeste põhiklassis on see üsna jõhker.

Pikkade rogainide vahele mahuvad veel Libahundi jälg (6h), Orioni rogain (8h), TAOK rogain (8h). SEB Tartu jooksumaraton jääb sel aastal samuti ära, sest nädal peale Leedu EMi pole seal midagi teha. Nädal peale MMi pole mõtet minna ka Tallinna maratonile.

Seega ei midagi lõbusat. Kui keegi usub, et 24.tunnil on võistlejad sellised nagu kõrvaloleval pildil, siis on nad kõvasti tüssata saanud.


Tegelik pilt on hoopis teine. Kuid viimasel ajal olen hakanud kaameratesse naeratama, sest nii on lihtsalt moes. Kõik peab olema fun, lõbus, üdini positiivne. Naerata, kasvõi läbi pisarate.

On ikka jama. Kestvusala piinadel on hoopis muu võlu.

Fotod on SIIT

Muusikaküsimus

Väga põnev juhuslik leid:
Kes on selle meile kõigile nii tuttava loo autor?

EOLi üldkogu ja ajakiri "Orienteeruja"

Täna, Põltsamaal, EOLi kevadisel üldkogul. FELIX pakkus oma ruume ning esitles püsinäitust (pildil). Maitsmiseks olid mahlad, veinipudeleid sai vaid vaadata.



Ise rääksin rogaini arengukavast. Rogain on tore asi, võiks rääkida tunde. Kõige toredam on rogaini juures see, et ta saab ükskord otsa. Ja siis on rõõm suur.
(pildid SIIT)

Murelikuks teeb, et mitteolümpiaalana on orienteerumise finantseerimine riigi poolt veel nirum kui varem. Samas hämmastab nende entusiastide tegevus, kes on asja vabatahtlikult ja tasuta aastakümneid vedanud ja organisatsiooni elus hoidnud.

Imestada võiks samuti, et ajakiri "Orienteeruja" ilmub katkematult juba 1994. aastast. Esialgu küll ajalehena, kuid 2000.aasta detsembrist ajakirjana. See ei ole olnud enesestmõistetav protsess, selle taga on entusiastide ja missiooniga inimeste tohutu töö. Sain sellest aru, kui koostasin ajakirja artiklite registrit (1997-1999 on sisestatud Tarvo Avaste poolt).

REGISTER on Exceli tabelina. Kui keegi viitsib kokku liita, võiks kirjutada, kes on kõige rohkem nimelisi artikleid kirjutanud. Selge on ka see, et autorita tekstide all on põhiliselt peatoimetajad ja ajakirja toimetuse liikmed. Nende meeletut tööd ei oskaks kuidagi kokku lugeda. Lisaks küljendamised, trükkimised. Viimase osas on aastaid olnud sponsoriks PRINTCENTER.

Martti lõi kirjutajad kokku, Kati täpsustas tabelit (XLS) mitme autoriga artiklite osas. Esikuuik peaks olema selline:

Autor	Artikleid
Sixten Sild	126
Leho Haldna	96
Vello Viirsalu	58
Margus Hallik	58
Maret Vaher	44
Mihkel Järveoja	39

Ma ei tea, kuidas teistele, kuid minu jaoks on "Orienteeruja" ajakiri nr.1. Käed hakkavad kergelt värisema, kui leian postkastist järjekordse numbri. Ausalt.
Ja kellel pole veel tellitud, saab seda teha SIIT.

2012 esimeses numbris on muuhulgas juttu sellest, kuidas...

... suvekoondis valmistub algavaks hooajaks
... Hiinas trenni teha
... ühele orienteerujale kaart pähe jäi, aga mõni mees ei saagi võsast välja
... Põhjapooluselt tagasi tsivilisatsiooni saab
... kasutatakse võistlustel GPS-jälgimist
... elatakse ja orienteerutakse Uus-Meremaal
... salaparoolid aitasid WinterXdreami võita
... kulgevad Ace Xdreami uue hooaja ettevalmistustööd
... lõppes Rajameistrivõistlus
... ja millega joonistada orienteerumiskaarte

Lisaks lühiuudised, orienteerumiskaartidel põhinev mõistatus jm huvitavat igale maitsele.
(tekst Maret Vaherilt)

Keila O-ÖÖ 2012

Kokku ca 39 võistkonda ja üle 130 osaleja, enamus lapsed ja noored. Ja seda jahedal märtsikuul, märjas metsas ning pimedas. Äge, tegelikult.

Seekord said paar punkti (KP45 ja KP50) natuke tehnilisemad. KP50 oli lisaks veel väga vesine, jalad pidevalt pahkluuni vees. Esmaspäevane suur vihmasadu andis selleks oma osa, sest kui Urmas esmaspäeval punkti metsa viis, vett justkui polnud.

Osales nii mõnigi orienteeruja, järgmisel aastal peaks proffidele tegema vist eraldi raja, lisaülesanneteta ja tehnilisema.

Tegin PILTI ka.

Tulemused

Muljeid veel:
TA

Ilus kaart

Ilus kevadine Eestimaa kaart aastast 1578.
Sobilik Baltikumi 150h seiklusvõistluseks.

XT talverogain Sakus

Paar lühemat jooksu peale haigust pakkusid tõelist naudingut. Nagu oleks nädalakese SPA-s puhanud. Organism polnud jõudu kaotanud ja seepärast tekkis viimasel minutil ketserlik mõte minna Sakku 4h rogaini jooksma. Mati oli mõttega kohe nõus.

Rogain on hea formaat, mulle meeldib. Seiklusega võrreldes peaks bingot vähem olema. Saku piirkonnas on mitmeid häid o-kaarte, lootsin, et ehk on natuke ka kaarditöötlust tehtud. Ei olnud, aluseks oli Eesti Põhikaart, mis on selles piirkonnas täitsa OK. Mõned segased kohad olid (sh KP-ga), kuid ajakadu sellest ei tulnud. Ei tulnud jama ka sellest, et kaardi põhjasuuna jooned olid natuke valele poole kaldu (vt joonist). Aga nagu juba ühest eelnevast sissekandest saab lugeda, orienteerujaid valesti pööratud kaardid ei häiri. Sakus polnud kompassiga eriti midagi teha ka.

Maanteede viirutused olid ka natuke üle mõistuse, kuid selles polnud korraldajad ilmselt süüdi. Kas me tõesti ei oska enam maanteed ületada või tee servas liikuda? Saku ringil läksime lõpus punaste keeluviirutuste tõttu natuke segadusse ja 2 punkti jäi võtmata.

Üks asi veel: kaardil puudus kiri, et mis kaart see on ja kellele kuuluvad õigused. St viide Maa-ametile. See tekst peab olema, isegi, kui on ostetud.

Aga kõik see eelnev oli tühiasi. Päev täitis eesmärgi - sai lihaseid suretatud, natuke orienteerutud ja füüsilist seisundit testitud. Ilm oli norm, rahvas ümberringi lahe.

START
Stardist valisime läänepoolse suuna ja enne ühtegi olulist küsimust ei tekkinud kui KP44 järel. Esialgu oli plaan KP59 ära võtta, kuid sildade puudumine Pääsküla jõel hirmutas ära. Kui keegi ütleb, et sealt oli võimalik kuiva jalaga üle saada, siis ...
Tundus, et päris paljud said üle. Mis seal siis oli?

Kaart suuremalt

KP36 juures saime kokku kolme Eensaarega, nad olid kõik ühte nägu. Nende kannul lõikasime KP-sse 54. Natuke rumal lõige tuli 54 ja 53 vahel, Rain kahtles küll teede ristis pikalt, kuid Silveri vedamisel ületasime vastiku võsase raiesmiku. Esialgu oli plaan ringiga minna, kuid ka meil jooksis sellel hetkel vist juhe kokku, sest ühte rada kaardil justkui polnud.

Vahepeal oli meil kindel plaan minna teisele poole Männiku karjääre, aga kui juba KP47 sai võetud, polnud ajaliselt ega ka muidu mõistlik sellist varianti proovida.

Etapp 47-30 oli seotud väikeste ajakadudega, valelt poolt sihi otsimine, aeglane liikumiskiirus. Peale KP30 tundus, et midagi ei klappinud. Tõenäoliselt panime kõigepealt kraavi asemel mööda ojakest minema (suunda ei vaadanud) ja seejärel, peale paari sihikäänakut, leidsime ka punkti. Teerada seal ei olnud. Praegu tundub, et KP39 pidi valel sihil olema, meil aga klappis kõik suurepäraselt, sest ise arvasime, et liigume mööda kraavi. Rajameister arvas vist samuti :)

Paras segadus oli Saku viadukti lähedal kõigi nende viirutustega. KP21-33 läksime nii, et tõusime üles ringteele, teiselt poolt jälle alla. Viirutust polnud.

KP33 juures oli justkui piisavalt aega, et läbida veel KP20 ja KP24. Assar Jõepera tiim sai sellega hakkama, ehkki KP24 jäi neile kättesaamatuna teisele poole jõge. Meie aga liikusime piki raudteed liiga lõunasse ja magasime õige pöördekoha maha. Kui selline koht üldse eskisteeris. Mõned sammud lumises metsas KP20 poole näitasid, et jääme ajahätta. Pöörasime paraja ajavaruga finiši poole ja ei tulnud selle pealegi, et teisel pool raudteed oli üsna lähedal KP28.
Sellele võimalusele viitas alles finišis Assar.
Läbisime 30,9km.

Tulemused (esialgsed)

Pildid: Maret Hallikma
.
Üks lühike muusikalugu ka:

Üks 44-st. Mis?

Kui muud ei jõua, siis küsida ikka jõuab.
Mis kohaga on tegemist? See on üks 44-st Eestis.

Elusse tasakesi tagasi

Nädala kestnud haigus hakkab visalt taganema. Ehkki palavik taandus paar päeva tagasi, ei saanud sellest aru keha kattev nahakiht, mis kõrvetas ja valutas nagu oleks üleni põletushaavades. Elu oli ohkimaajav ja tundus lõputu piinana, kuniks tuli hea mõte. Kestvusvõistluse ajal on tavaline, et valu korral tuleb võtta Ibumetini või Ibuprofeni. Võtsin ja oh imet, valu taandus ja pole tagasi tulnud! Nii lihtne see oligi.

Palaviku ja valutava nahaga suutsin reedel siiski nautida Markus Puusepa ettekannet kartograafiakonverentsil. Ei saanud arugi, et tal oli hommikul kell 9 valminud ettekandest läinud salvestamisel pool kaduma ja alles teiste ettekannete ajal suutis osa taastada. Tõsi, uus versioon oli tulnud originaalist erinev. Ettekannet on tagantjärgi võimalik vaadata SIIT, Markuse etteaste algus on 152:00.

Seoses deklinatsiooniga ja kaartide pööramisega sattus kätte üks eriliselt huvitav eksemplar. Ükski geoinformaatiline valem ei suutnud seda kaarti paika panna ja ka käsitsi läks parasjagu aega. Ja kui lõpuks sai kaart koordineeritud, siis ... Loodetavasti kompasse koolilastele välja ei jagatud :)

Medalijahi suusa-o etapid on läbi ja kolme medaliga jätkavad 19 orienteerujat. Paljud neist langevad jooksus kindlasti tahapoole, kuid nii mõnigi peapretendent võidule jätkab täiseduga. Nimed on toodud o- foorumis.

20.märtsil toimub Keilas O-ÖÖ, seda juba 5.korda. Paar KP-d tuleb ka ekspertidele.

Streigirahu rikkuja

Pole ammu haige olnud ja veel nõnda kehvalt nagu praegu. Kuid hoolimata seisundist ja palaviku suurusest, pole tänapäeval muud võimalust, kui panna riided selga ja kobida arsti juurde.

Läksin kohale natuke enne 12, kui selgus, et arstidel on kell 12-13 toetusstreik. Tuttav perearst võttis siiski vastu ja õnnestus isegi röntgen välja meelitada. Vähemalt 15 min vähendasin arstide solidaarsust õpetajate suhtes, täiesti tahtmatult.

Paranemine on väga visa, sporditegemine lükkub edasi. Jääb külastamata ka reedene kartograafia konverents Tartus ja kuulamata mitmed huvitavad ettekanded, sh Markuse oma.

UUDIS! Konverentsi saab jälgida ka internetist: SIIT

Aga ükskord olen streikimise pärast Eestis kannatanud. See oli vist aastal 1990, kui sain kuuks ajaks uurimistöö stipendiumi Rootsi. Kuid sadamatöölised streikisid ja Georg Ots sel päeval välja ei sõitnud. Ei mäleta, miks, vist mingi interrindega seotud teema oli.

Järgmisel päeval oli laev 2-kordselt täis pakitud ja minu eelmise päeva kajutipilet muidugi tühistatud. No ööbi Helsingis kus tahad. Aga kus häda kõige suurem, seal... Laevas oli igavesti suur seltskond kaasmaalasi ja mõned tuttavad, kes läksid Rootsi usulaagrisse. Usuga polnud enamusel vist suuremat pistmist, kuid hea odav võimalus välismaale sõitmiseks oli olemas. Nendega kaasa minnes sain Helsingis ööbida sadama lähedal asuva kiriku ruumides, hommikul külastasin katoliku kiriku missat ja peale seda õnnestus tänaval paar pudelit viina maha müüa.

Naljakad ajad olid.

Aga praegu kadestan neid, kes lumekoorikul ja merejääl suusatada saavad.

Geodeedid ja 2 küsimust

Täna huvilisena Geodeetide Ühingu aastakonverentsil Pärnus.
Igavesti huvitav ja mõnus üritus, kus sai ka päris korralikult naerda. Muuhulgas sain teada, et GPS-mõõdistamise jaoks on olulised seal kasutatava geoidi parameetrid ja et Eesti kohta on nüüd välja arvutatud uus mudel.
LIDAR on valmis, valmis kogu Eestimaa jaoks. Mida edasi?

Esitati kaks huvitavat küsimust. Kumbki annab punkti:

1. Kes on see insener-geodeediks õppinud mees, kes sai vabariigi aastapäeval presidendi käest ordeni ja oli neljapäeval tõeline tegija?

2. Milline (kus) on kõige madalam koht Eestis, kõrgus -14,46m?


Kas laup-pühap tuleb pildistamise ilm? (see pole küsimus)