kolmapäev, 11. jaanuar 2012

Eh, olid ajad!

Maailma orienteerumiselus otsitakse uusi võimalusi ala atraktiivsuse tõstmiseks ja seda eriti TV kaudu. IOF on tulnud välja ettepanekuga teha MM-i lühiraja võistlus viitstardist lühikese proloogi tulemuste põhjal, samuti on ettepanekute hulgas segapaaride sprinditeated jm. Orienteerumine vajab muutusi ja seda mitmesugustel põhjustel.

Selle peale pole aga tuldud, et orienteerumise NOKIA on peidetud sõna "orienteerumine" päritolusse (loe Orienteeruja artiklit)


Veel 60-ndatel oldi enam-vähem vanade traditsioonide kütkeis ... ja ala oli atraktiivne.

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kas tänapäeval leiduks masohhiste kes soostuksid lühikestes pükstes võssi ja nõgeseid pidi lippama? tollel ajal joosti vist rohkem teedel ja avamaastikul?
j.

eduardp ütles ...

Kui tihe tol ajal võss oli, peaksid vanad orienteerujad kommenteerima. Vanadest kirjutistest meenub, et kohati üsna räige.

Siiski arvan, et mehed olid siis rauast ja naised ... puhtast kullast.

Markus ütles ...

Volli Tasalt sai möödunud suvel küsitud, kuidas temale, kui aastakümneid mööda metsi ringi liikunule tänapäeva metsad näiteks 60-70-aastatega võrreldes tunduvad. Tema sõnul olla siis metsad üldisemalt paremas seisukorras olnud, kuid pärast '67(?) aasta suurt tormi hakanud kehvemaks kiskuma.
Ja kui nii ei olnudki, siis arvan, et lühikeste pükstega võimaldas joosta esimese kommenteerija pakkumine. Aga miks mitte ka nende kahe summa või korrutis.

Anonüümne ütles ...

"Orienteerumine vajab muutusi... " - no ma ei tea, pole veel mõistlikke põhjendusi kuulnud. Mulle tundub, et O-ametnikel (IOF) on mingi vajadus muudatuste jaoks, mitte orienteerujatel. Kui küsimus on ainult TV-s, siis selleks oleks vaja praeguste formaatide juures GPS jälgimist jm. kasutada. Väide, et uute aladega on hirmhea orienteerumist uutesse riikidesse eksportida, on BS. Miks peaks orienteeruma seal, kus orienteerumise jaoks sobivaid võimalusi (maastikke) ei ole? Keegi ei arva ju, et Ekvatoriaal-Gineas peaks suusatama? Igatahes olen mina selle koolkonna esindaja, kes arvab, et orienteerumisel praeguses formaadis pole viga midagi ehk siis "nje mešai mašinu rabotat". Päris hää kirjatükk http://www.suunnistus.net/G2/code/apps/columns/index.php?WriteID=67462
p.s. 2013.a. MK programm on ses suhtes päris kurb - kui enne veel paar aastat tagasi jagunesid v.alad ühtlaselt (3SP/3LR/3TR), siis 2013 on ainus tavarada MM-l :(
RR

eduardp ütles ...

Põhjuseid:
- pikk ja kurnav (sh finantsiliselt koormav) MMi programm
- IOFi kongressi 2010 üksmeelne otsus teha ühisstardiga võistlus
- ilmselt leitakse, et sprindiga on võimalik rohkem tähelepanu köita

Kurnamise vastu on IOFi poolt tehtud ettepanek ära jätta tavaraja kvalifikatsioon. Palju eestlasi sel juhul jooksma saaks, sõltub kriteeriumidest ja kohtade jaotusest riikide vahel.

Uue alana on juurde pakutud sprindi segateade (2+2). Seega oleks ca 3 ala mees-mehe (või naine-naise) vastu võistlust (2 teadet ja põhimõtteliselt ka lühirada, mis on viitstardist).
Show'd tundub olema natuke palju.
Eks näis, mis saab, maailma (sh ka Eesti) o-elu kihiseb.

Anonüümne ütles ...

Murdmaasuusatamine keerati sinna p. tähega kohta. Nüüd läheb orienteerumine kolinal järele. Laevuke

Mait ütles ...

Sihukene mees nagu Küttim, Rein silkab praegugi lühikeste pükste väel.

eduardp ütles ...

Mait, Küttimi klassi (M70?) konkurents päevakul on nii äge, et seal peabki iga liigse grammi peale mõtlema.

Laevuke, mis sellel suusatamisel siis nii viga on? Olin ka alguses torssis, sest meie mehed polnud terava lõpuga. Oleks mõni vastupidav sprinteritüüp olnud, pooldanuksin neid ühisstarte palju enam. Hea ehk seegi, et kogu võistluse vaatamiseks ei pea 100% aega kulutama. Ehkki Kristinat vaatasin ikka. Oli ju põnev kullaheitlus Neumannovaga.

Orienteerumisel on muidugi oma spetsiifika. Kuid sealgi esineb kõrvalist abi (näit koosjooksud) ja vedamist (teise võistleja õigel ajal punktist väljajooks). Ühe võimaliku variandina ühisstardist jooksuks pakkus misterX ka erinevate hajutuspunktide läbimist. Punktid peaksid tõenäoliselt asetsema lähestikku.

Marek ütles ...

Orienteerumine ikka oma põhimõtetelt nö individuaalne ala, v.a teatevõistlus. Eks koosjookse seineb ikka. Kui "nad" tahavad asja huvitavamaks teha, jätku tavaraja eeljooks ära ja pangu juurde knock-out sprint või spridniteade. Rohkem poleks vaja midagi muuta. Orienteerumist ei saa võtta kui sarnast ala suusatamisega. Suusatamises raiutakse "tuimalt" sama rada, orienteerumine aga... (igaüks mõtleb ise). Usun, et Eesti ei poolda ühisstardist lühirada või mingit jälitusjooksu. Sellised formaadid sobivad MK-le kuid mitte EM-le või MM-le. Siinkohal toon näite ratta-o-st. EM-il Venemaal tehti tavaraha ühisstardist - olin pettunud, et tiitlivõistlusel nii on. Samas Rootsi MK-l tehti tavarada ka ühisstardist - MK-l las olla.

Anonüümne ütles ...

Siin on mitu väga huvitavat teemaarendust kokku juhtunud. Maastiku muutumine eelmise poole sajandi jooksul orienteeruja seisukohast vaadatuna vääriks tegelikult omaette artiklit. Aga tahaksin täpsustada, et põhiline põhjus, miks sel ajal joosti lühikeste pükstega oli väga pragmaatiline ega siiski sõltunud niivõrd läbitavusest. Nimelt sel ajal ei olnud võimalik osta selliseid pükse, mis vihmaga sellisel määral vett ei kogunud, et jalas püsiksid. Samuti ei leidunud materjali nende õmblemiseks. Meenub aastast 1966 osalemine tehnikumi võitkonnaga teatevõistlusel Kunda tsemenditehase karikale, mis joosti lausvihmaga segametsaga kaetud sälkorgudes. Kes olid viimasel rogainil, mäletavad, kui palju on sealkandis nõgeseid. Ega järgmisel öösel magamine ei õnnestunud. Aga, et riietusstiilil orienteerujale oma karastav mõju oli, seda ei saa vast eitada, sest see, mis ei tapa, teeb ainult tugevamaks. Orienteerumise üldisest arengust tahaks loota, et ei lähe nii, nagu läks „Jüriööga“, mis päevaseks tehti, et televisioonile meeldida, kuid hiljem selgus, et TVga ei olnud keegi seda arutanud. Aga samad tegijad on ka nüüd globaalseid asju ajamas. Juku