Tundus, et seekord ei õnnestu ja seda hetkeni, kui helistas Meelis ja küsis, et kas SI-pulka pühapäevaks saaks.
- "Ei noh, ikka saab, aga kuhu lähed?"
- "Üks ratta-o maraton on Kuusalus"
Meelis SI-pulka ei saanud, hoopis sai veel ühe rattaga kaaslase auto peale.
Metsaratturite o-maraton tundus hirmuäratavalt pikana - 45km linnulennult. Lühemale rajale ei sobinud minna, sest üldfüüsiline seis oli suhteliselt hea. Sellel aastal olen väga vähe rattaga sõitnud, ometi on kõik sõidud tulnud kergelt ja ajadki mullusest kiiremad (!?).
Täna kartsin eelkõige võimalikke krampe ning raskest vajutamisest tekkivat põlvevalu.
Etterutates võib öelda, et polnud ei krampe, väsimust ega mingit valu, kõik tuli mõnusalt ja lõppes ootamatult kiiresti.



Kokku tuli 3 tundi rasvapõletust värskes õhus. Väga positiivne elamus. Ratast võiks rohkemgi sõita, aga see on nii ajakulukas.
Sporti tehti mujalgi, nii Lätis kui Saaremaal.
Saaremaa 3-päeva jooksule tahaks küll väga minna, ehk järgmisel aastal õnnestub.
Kahju, et tuleval laupäeval ei saa Libahunti joosta, ESTGISi Sagadi üritus on samal ajal. Jalg sügeleb ka KOKU jooksu osas, mis toimub 29.oktoobril.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar