pühapäev, 16. oktoober 2011

Metsaratturina Kuusalus

Nädalavahetusel tahaks teha midagi looduses, võimalikult pikalt ja soovitavalt kaardiga.
Tundus, et seekord ei õnnestu ja seda hetkeni, kui helistas Meelis ja küsis, et kas SI-pulka pühapäevaks saaks.
- "Ei noh, ikka saab, aga kuhu lähed?"
- "Üks ratta-o maraton on Kuusalus"
Meelis SI-pulka ei saanud, hoopis sai veel ühe rattaga kaaslase auto peale.

Metsaratturite o-maraton tundus hirmuäratavalt pikana - 45km linnulennult. Lühemale rajale ei sobinud minna, sest üldfüüsiline seis oli suhteliselt hea. Sellel aastal olen väga vähe rattaga sõitnud, ometi on kõik sõidud tulnud kergelt ja ajadki mullusest kiiremad (!?).
Täna kartsin eelkõige võimalikke krampe ning raskest vajutamisest tekkivat põlvevalu.

Etterutates võib öelda, et polnud ei krampe, väsimust ega mingit valu, kõik tuli mõnusalt ja lõppes ootamatult kiiresti.

Sportlased panid ühisstardist hooga minema. KP6-s (kaart 2) sain kätte kaarti uuriva-keerava Peep Eomõisa (+2 meest) ja kuna olin kaarti ette lugenud, möödusin neist ja sain paraja edumaa. KP7-sse lähenesime juba koos, kus mina sõitsin nö teerajast natuke mööda (rada polnud lageda järgi päris õiges kohas, kui üldse oli). Üritasin viga parandada kavala haagiga paremalt, kuid ebaõnnestunult. Jäin veel rohkem maha.

Suurimad jamad olid 2.kaardi lõpus. Kõigepealt ei tulnud enne KP17-ndat vastu kattega teed. Panin punktist mööda, segadus röövis aega ja tuli lisakaar. Siis kaotasin rajamärgistuse silmist ja keerasin paremale suure maantee poole. Seal üritasin kahe kaardi abil Eesti geograafiat meelde tuletada. Kangesti oleks tahtnud Tõrrepõhja kaarti teisele poole maanteed sättida, aga kuidagi ei sobinud. Läksin tagasi ja peagi leidsin ka rajamärgistuse.

Tõrrepõhja kaardil sõitsin ühte teed edasi-tagasi 5 korda. Rajameister Mart Pais kavaldas end vist liblikaga üle. Või olin ise arg ja konservatiivne.

Kokku tuli 3 tundi rasvapõletust värskes õhus. Väga positiivne elamus. Ratast võiks rohkemgi sõita, aga see on nii ajakulukas.

Sporti tehti mujalgi, nii Lätis kui Saaremaal.
Saaremaa 3-päeva jooksule tahaks küll väga minna, ehk järgmisel aastal õnnestub.

Kahju, et tuleval laupäeval ei saa Libahunti joosta, ESTGISi Sagadi üritus on samal ajal. Jalg sügeleb ka KOKU jooksu osas, mis toimub 29.oktoobril.

Kommentaare ei ole: