Saturday, August 21, 2010

EMV sprint Tallinna Botaanikaaias

Ajalugu natuke kordus.
Aastal 2005 oli Tarmaku sprint Botaanikaaias 3 päeva pärast Nõva 24h rogaini, mis oli meile Marjega esimeseks taoliseks ürituseks. Siis oli EMil katkestamiseoht juba 10 tunnil, kui Marjel hakkasid puusaliigesed tugevat valu tegema. Kõndisime ikkagi lõpuni ja saime oma klassis III koha. Sellele järgnenud Botaanikaia sprindi soojendusel olid lihased küll natuke valusad-kanged, kuid jooksu ajal oli kõik OK. Suutsin isegi Erkki Aadliga võrdseid etapiaegu joosta. Ainuke naljaks lugu oli kaarti sisseelamine, milleks pidin 3 korda tagasi stardi juurde tulema. Sest iga kord jooksin esimesest punktist ca 50m üle ja siis ei saanud enam midagi aru. Üleminek mõõtkavast 1:50 000 mõõtkavale 1:5000 polnud lihtne.

Nüüd oli Ukraina EMi 24h rogainist möödunud 5 päeva. Sprindile eelnenud päeval jõudsin jooksmas käia, enesetunne oli üllatavalt hea. Ainult pulss läks natuke kiiresti üles. Ka soojendusel tundsin jalgades head jõudu, mistõttu üheks probleemiks võis tulla ülejooksmine. Selleks, et seda kohe esimeste punktidega mitte teha, mõõtsin modelikaardil (mis oli suurepärane mõte korraldajate poolt) ära jooksusammude arvu 4cm-l (tuli 60 paarissammu).

Start. 30 paarissammu ja punkt pidi põõsa taga olema. Oligi. Siis otse läbi rohelise, mis oli Ukrainaga võrreldes mõttetult roheline. Jooksin ettevaatlikult ja kaotasin etapil põhikonkurent Maido Kaljurile 8sek(!). Legendilehe olin kinnitanud haaknõelaga kõhu peale, kuid ei osanud seda harjumatust kohast vaadata, mistõttu keerasin pidevalt kaarti ja seegi võttis natuke hoogu maha. Kaotatud sekundid Maidole tulid veel 7 KP-ga, kuhu läksin ringiga ümber põõsa. Maidole näitas otseteed eespool superjooksu tegev Tauno Piirikivi. Ka 10KP-st jooksin natuke mööda, õnneks sain teerajal pidama ja 12sek läks jälle kaduma. Kuid suurem aps tuli 10-st väljajooksul ja seejärel läbimatu haljasala vastu jooksmine. Kokku ajakadu ca 30sek. Edasistel etappidel sain Maidolt 10sek tagasi, kuid kaotus finišis tuli ikkagi 21sek.

Kokkuvõtteks tuli õnnestunud jooks ja auga väljateenitud II koht. Superüllatuse tegi Tauno Piirikivi, kes sai suurepärase ajaga kolmanda koha. Ta oli sel päeval vist kõige õnnelikum inimene :). Rein Rooni, kes enne tavarada end meile “kätte ei anna”, sai Tautsist küll 2sek parema aja, kuid seda M45 klassi võitjana.

Väga paljud jooksjad hävisid KP vahelejätmisega, sh naiste põhiklassi põhitegijad. Seepärast olid ka medalisaajateks harjumatud nimed. Kuid see teeb sprindi ainult huvitavamaks.

6 comments:

Mairolt said...

Tsiteerides Tasa Jukut finishijärgselt: hullem kui rogain - seal teed tunni viga, pole häda midagi, siin minut ja otsi nööri...
Oligi nii, 57 oli see vale punkt, mis mul oma ei lasknud sealt põõsaste seest üles leida ja oligi minut kulunud. 65 juures rohelises oli enne veel 30 sek ära antud, seega polnud enam shanssi. Mõni mees (Nurja) sai tünga enne lõppu kui tuli tähistuselt järsku vasakule viimasesse keerata. Hea sprindirada oli mu meelest. Ostra Mart suutis palja finishiga 3-st mehest(!) mööda minna, aga ennem olid vist mingid plähmakad ära tehtud.

eduardp said...

57 mehi tillitati jälle 68-ga, mis asus üle tee otse ees.

Tüngapunkt oli vist ka rabapunkt 47 (näit M20 klassile ja mõnele eliidimehele).

Kuid tõeline killer oli muidugi etapp 59-60 (minu pildil 13-14) - 22(!!!) tühistamist. Müstika.

Anonymous said...

Šveitsi MV sprindis hoopis sellisel maastikul http://www.my-maps.ch/dani/show_map.php?user=daniel&map=91
RR

eduardp said...

Oi-oi.
Imelikud valged teed seal kaardil.

K.T. said...

Mis selle 59-60 etapiga siis oli, et seal nii palju tühistamisi oli? Kaardi pealt vaadates tundub küll lihtne olevat ja ühtegi teist punkti ei paista ka ligiduses, mis segadust võiks tekitada.

eduardp said...

60 jäi lihtsalt vahele. Lõigatud punktirõngas, kaugel olev punktinumber jms. Tegelikult sprindile omane hapnikuvõlg ajus ja natuke hooletu kaardilugemine.

Sprindirada on üldse raske kodus hinnata. Tehakse igasugu trikke lihtsates kohtades.

Näiteks eriline koht oli enne viimast punkti KP17 (millest algas finišinöör) ja enne seda olnud nöörilõigu vahel. Nii mõnigi mees kadus sellel 15-20m-sel hea nähtavusega lõigul uttu, minagi olin hädas ja kaotasin ca 5-6sek.