Tänan kõiki õnnesoovijaid, keda ainuüksi Facebookis oli kokku ligi 300. Elus on nüüd olnud 60 sünnipäeva, millest suuremat osa ei mäleta. Kuid on ka eredaid mälestusi ja kui natuke enam tungida mälusoppidesse, lisandub pildikesi juurde.
Üks omapärasemaid kohti, kus olen oma sünnipäeva pidanud, asus kaugel maailma äärel - Kamtšatkal. Saime koos kursusekaaslase
Tõnu Martini ehk
Tõnniga helikopteriga
Uzoni kaldeerasse, kus asus vulkanoloogide uurimisjaam - 2-korruseline puidust maja. Mugava ja kiire transpordi eest pidime tasuma tööga. Meiega koos lendasid kaks nooremat meest Moskvast - Tolja ja Kolja, kes tahtsid koguda Uzonist ja
Geisrite orust foto- ning filmimaterjali. Elasime koos ühes väikeses majakeses, sh ka 15. septembril 1981. Minuga samal päeval oli sünnipäev ka Tõnnil, kellega olime sündinud lausa ühel kellaajal, üks küll Tartus ja teine Tallinnas.
Olen selle tavalise päeva üles kirjutanud Kamtšatka päevikusse. Selleks ajaks olime poolsaarel olnud juba ligikaudu 4 kuud ja kui lõpuks saime geoloogilistelt välitöödelt vabaks, korraldasime endale lühikese matkareisi eksootilisse piirkonda. Uzoni kaldeera oli vana vulkaani kokkuvarisemisel tekkinud suur ovaalne negatiivne pinnavorm, kus maa-alused magmakolded tekitasid maapinnale kuumaveeallikaid, podisevaid väikeseid mudakoonuseid jpm põnevaid objekte. Õhus oli sageli tunda tugevat väävelvesiniku haisu.
(Pildil Tõnn)
Väljavõte päevikust.
15.september T
Soovisin Tõnnile õnne sünnipäevaks, tema mulle ka. Siis läksin nõusid pesema. Tolja läks Koljaga Ivani juurde. Praeguseks (9.50) pole nad tagasi tulnud. Eks näe, mis nende jutust välja tuleb. (selgituseks: nad soovisid töölt vabaks saada, et pildistamisega tegeleda).
Jutust ei tulnud midagi välja. Peame kolm päeva töötama ja kõik. Täna valasin jälle vundamendile tugesid, siis andsin ülesse laudu. Lõunat ei jõudnud meie omad õigeks ajaks valmis saada, seepärast läksime söömata kolme ajal tööle. Ivan oli hirmus kuri kui Tolja tuli meid pärast sööma kutsuma.
Neljast seitsmeni ehitasime katust. Õhtul tegid Kolja ja Tolja šokolaadi, võtsime šampust ja viina. Meiega koos oli üks naisterahvas Moskvast, kes ei saanud matkagrupiga edasi minna (väänas jala välja). Jääb siia helikopterit ootama. (Pildil Tolja ja Kolja, vasakul istub Tõnn)
Ilm oli pidevalt vihmane, nähtavus halb. Leppisime kokku, et teised lähevad hommikul Geisrite orgu, meie Tõnniga pärastlõunal neile järele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar