Trudoljubovka (Трудолюбовкa) ) Krimmis on vähemalt 38 aastakäigu Eesti geoloogidele väga
tuttav koht. Seal asuv Leningradi Riikliku Ülikooli õppebaas on olnud geoloogidele
kaardistamise ja struktuurgeoloogia õppekohaks juba aastast 1952. Huvitav on
see, et juba esimesest aastast said ka Eesti tudengid kateedrijuhataja Karl
Orviku eestvedamisel selles baasis II kursuse järgset suvepraktikat teha. Õppebaas
on kasutusel siiani. Alguses olid baasis ka Moskva Ülikooli tudengid, kuid
peagi kolisid nad lähedalasuvasse Prohladnoje külla.
Pildil vasakult: Tiiu Tuuga (Pärtin), Katrin Reinberg (Künnapuu), Erkki Möldre, Saima Peetermann, Tõnu Martin, Aivar Võsa, Eduard Pukkonen (seisab), Aivar Brutus, Toomas Nestor (seisab), Vilve Tennokese, Priit Tammik, Juho Kirs)
Juho (pildil keskel ees), kes paar päeva tagasi valiti 74-aastasena Eesti
Geoloogia Seltsi auliikmeks, on sama nooruslik ja lihtne nagu siis. Lisaks
tark, sportlik, väliselt ambitsioonitu… väga meeldiv ja asjalik inimene ning tore õppejõud.
Et Trudoljubovka praksi lugu ei tuleks selline nagu
kõigil, tooksin ära mõned juhtumid, mis meelde jäänud.
Rongisõit
Elasin Tartus üsna raudteejaama lähedal ja jõudsin
rongile rahulikult jalutades õigeks ajaks. Oma arust. Kui rongi astusin, vaatasid
Tallinnast tulnud kursusekaaslased imelikult otsa ja küsisid, et mis juhtus. „Mis
mõttes?“ küsisin vastu. Selgus, et olin 30 minutit rongile hilinenud. Minu õnneks
oli ka rong hilinenud ja seisis millegipärast veel päris kaua Tartus, justkui
mind oodates.
Kiievi raudteejaamas teatati, et rong peatub 20 min.
Vist haagiti meie vagun Simferoopoli rongi külge. Kui kaaslastega
tagasi rongi juurde jõudsime, nägime vaid selle saba. Rong väljus 10 min varem.
Olime väikese grupiga rongist maha jäänud. Juho, teised kursusekaaslased, meie
seljakotid jm varustus olid sõitnud Simferoopolisse.
Kauplesime piletikassas kohta järgmisele rongile, kuid
lõpuks öeldi vaid, et tulge enne järgmise rongi väljumist tagasi, siis vaatame.
Käisime mitu tundi Kiievi peal ringi ja jõudsime natuke varem jaama tagasi.
Pika jutu peale saime ilma kohtadeta piletid ja kuna rong oli kohe-kohe
väljumas, jooksime perroonile.
Rong juba liikus. Kiirema jooksjana jõudsin eespoolsesse
vagunisse hüpata ja kui tagasi vaatasin, nägin, kuidas väike Vilve rongi hüpates
alla kukkus… Õnneks jäi ta siiski käsipuu külge rippuma ja peale seda, kui Priit
ta üles aitas, tõmbas keegi ehmunud reisija käsipidurit, mille järel tahtis Priidikule peksa anda.
Kõik jõudsime õnnelikult Simferoopolisse, kus teised meid raudteejaamas
ootasid. Nii ebamugavat magamisaset pole rongisõidu ajal olnud – kolmanda korruse plastist, kitsal ja kõval naril, lühikese T-särgiga (jahe) ning padjaks vaid omaenese käelabad.
Kaardistamine
Täitsime tõenäoliselt sama õppeprogrammi, mida kõik Trudoljubovkas
viibinud NLiidu geoloogiatudengid tegid – tutvusime kohaliku Mesozoikumi ajastu
(kriit, juura) kivimitega, käisime Tauria seeria läbilõiget vaatamas, kus
paljandusid flüšiformatsiooni settekivimid, kaardistasime kuestamaastiku avamusalasid
ja kandsime kaardile mõningaid rikkeid. Tegime lihtsa aruande.
Nalja sai siis, kui üks Leningradi tudeng tahtis meile
müüa aruannet – geoloogilist kaarti ja läbilõiget, kuid pakkus seda kahjuks Juhole,
kes nägi samuti tudengi moodi välja 😊
Kolhoosis
Kõik tudengid käisid ka mõned päevad kohalikus Tšapajevi
nimelises kolhoosis. Osad tõstsid heinapalle, teised korjasid virsikuid.
Kui lõuna ajal said need pooled laagris kokku ja heinapallide tõstjad tormasid
suure isuga aiandis töötanud tudengite poolt kaasatoodud virsikukastide juurde, siis
palusid viimased väga, et nad oma söömisega kuhugi mujale koliksid. Ainuüksi
virsiku nägemine, rääkimata söömisest, ajas iiveldama.
Kinos
Läksime väikese poistepundiga kohalikku kinno. Et igav
poleks, võtsime poest mõned veinid kaasa. Juho oli eelnevalt hoiatanud, et me
küla pealt veini ei ostaks, see pidi olema solk. Kinos libistasime vaikselt veini ja
vaatasime filmi selle ajani, kui keegi läks hooletuks ja tõstis pudeli liiga kõrgele suu
kohale. Veinipudeli vari jõudis suurele ekraanile. Selle peale löödi meid kinost
välja.
Istusime õues betoonmüüril ja libistasime veini edasi.
Mööda läks kena tüdruk, kelle käes olevas võrgus olid tühjad purgid. Tegin
ettepaneku, et võiksime veini viisakamalt juua, st purgist ja läksin tüdruku
käest küsima, et palju purk maksab. Kuid ta sai vist minu küsimusest valesti
aru, ehmatas ära ja jooksis minema. Peale seda, kui mingid kohalikud kutid hakkasid meie poole liikuma, läksime kiirelt ära.
Tantsupidu
Mäletamist mööda läksime peale kino kohalikule
tantsupeole, mis toimus vabas õhus. Üldiselt tantsisid siis poisid tüdrukutega
ja vastupidi. Kuid sellel peol sattus Aivar ehk Williams kuidagimoodi tantsima
kohaliku Koljaga. Koljale hakkas silma aga Vilve, kes tantsis Tõnniga. Ta läks
ja plaksutas paari lahku. Edasi tantsis Tõnn Williamsiga. Viimane ütles hommikul,
et see oli ainus kord elus, kus ta ei saanudki naisterahvaga tantsida.
Sport
Trudoljubovka õppebaasis oli üsna korralik välikorvpalli
plats. Tegime Vilniuse Ülikooli geoloogiatudengitega ühe mängu, ka Juho oli
platsil. Saime kõvasti tappa, Leedu korvpalli vastu siis ei saanud.
Paremini on meeles aga Moskva olümpiamängude
käsipalli finaal Nõukogude Liit vs Saksa DV, mida vaatasime suures ruumis
väikesest telerist. Baltlased olid idasakslaste poolt, Leningradi tudengid
karjusid vastupidi rõõmust just siis, kui NLiit viskas värava. Mäng oli üks
dramaatilisemaid käsipalli ajaloos, kus Saksa DV võitis lõpuks ühe väravaga ja
NLiidul ebaõnnestus kindel väravavõimalus viimasel sekundil.
Bahtšisarai ja Tšufut-Kale koobaslinn
Praktika sees külastasime ka
Bahtšisarai linna, mis on tuntud
Puškini poeemist „Bahtšisarai purskkaev“. Purskkaevu ei mäleta, küll aga
käisime khaanilossis ja Tšufut-Kale koobaslinnas, kus sai natuke turnitud. Tagasi
baasi läksime jala, sest see oli vaid 14 km kaugusel.
Lisaks olümpiamängudele, mis meelde jäi, suri meie praktika
ajal nii Vladimir Võssotski (25. juuli) kui Joe Dassin (20. august).
Krimmi jätkutripid
Needki on olnud ajast aega sarnased: Suur kanjon, Punased(?)
koopad, Ai Petri, Jalta ja Krimmi lõunaranniku vaatamisväärsused. Kokku on neid muljeid ja pilte palju, siia ei hakka lisama.
Aitäh kursusekaaslastele (Tiiu, Saima, Tõnn, Tom) meenutuste ja Tiiule piltide eest.
Veel linke
Tuli välja, et Krimmi praksist ja sellele järgnenud käimistest on kirjutatud veel. Tõsi, alati mäletatakse rohkem seda viimast. Nimelt saatis Kai Helm (Taur), kes ise oli Trudoljubovkas praktikal meist aasta hiljem (1981) linke oma ema Ene-Liis Tauri mälestustest sellest samast 1956. aastast, mis eespool toodud. Erilise väärtuse annavad tagasivaatele kvaliteetsed fotod.
Ene-Liis Taur 1956
1 kommentaar:
Great reading your bllog post
Postita kommentaar