Mis seal küll lahti on, et paljud on hädas kõhuprobleemidega. Kas ka Karli? Hea, et meie ACE hoiab endiselt SA Ambulance-i (68) lähedale, ehkki kas sealt vajalikke medikamente saab, on iseasi. Käsil on ülipikk rattaetapp, mida võitjad Thule tiimist pidasid üheks raskemaks sellel võistlusel. Siin vaevlesid kõhuprobleemide käes kõik 4 Silva tiimi liiget, sellel etapil (?) katkestasid kõhuhädade pärast tipptiimid Buff Thermocool (tiitlikaitsja) ja Quechua.Silva sai kõhuhädadest üle ja võimsa lõpuga saavutas 2.koha. Ebaõnne kogenud suurfavoriit Seagate kaotas mõned minutid, olles sunnitud enne lõppu istuma 4 trahvitundi. Enne võistlust füüsiliselt tugevaimaks tiimiks peetud Thule sai võidu. Tema nõrgemaks küljeks peeti navigeerimisoskust metsikus looduses. Paistab, et said sellega hakkama.
Kõhuhädaga võitles ka Seagate Nathan Faavae, kes on igasuguste piinadega juba harjunud. Meenub eelmise aasta ARWC, kui Faavae pani lõpus 25km (?) sokkide peal. Finišis olid mehe jalad üsna kohutavad. Seagate navigaator Chris Forne, rogaini maailmameister 2010, läbis selle üliraske ja pika rattaetapi ühe käiguga, sama jätkas ka peale kajakietappi. Alles lõpus sai kellegi korraldaja ratta, millega jõudis finišisse.
Esiviisikusse üritab jõuda ka kolmas Rootsi tiim - AXA Sports Team. Kas viikingite pidu?
Kaks Austraalia tipptiimi Teamblackheart ja City Bike jätsid kogemata kanuuetapil ühe punkti vahele ja pidid 35km tagasi minema. Esimene neist oli ka aasta tagasi ühe punkti vahele jätnud. Teamblackhearti liidri Rob Prestoni pruut Kathryn Ewels võistles City Bike tiimis ja kui viimased Prestonilt küsisid, et kas tiimide vahel on armastus või võistlus, siis vastati: "Põhiliselt armastus". Hommikul aga lasti kiiresti jalga, ütlemata teistele isegi "Goodbye" :)
Kogu selle kõhuhädade jama peale võiks Tasmaania MMi nimetada AR WC-ks, sest viimane tähepaar oli ilmselgelt selle võistluse enimkasutatav sõna.
Kuid kõige rohkem liigutas üks Trail Mai
l sõnum (loodan, et saatjad ja saaja ei pahanda):
5 kommentaari:
Pigem tuli Silva peale Seagate 4h trahvi lõpus Seagatele ikka selg ees vastu. Silva õnneks sai rada enne otsa kui Seagate neile järele jõudis. Teise ja kolmanda koha tiimide finišhi video(seda ratast näeb ka millega Forne lõpetas): http://www.ustream.tv/recorded/18370321
PS. ACE Salomon hetkel ilmselt magab, sest GPS tracker seisab viimased ~1,5h juba samas kohas, aga "last tracked" kellaaeg kogu aeg muutub.
Silva tuli jah selg ees vastu, kuid nende olukord oli vahepeal kehv. Jõid mingist ojast vett ja said batsilluse (üks mees ka FJS-st).
Silva parandas käiguvahetajat hambaharjaga ja see kestis kogu selle pika rattaetapi: SIIN
Tervitused kohapealt! Kui juba arvuti juures olen, siis ilmselt aimate, et miks.
Ma ei saa võistluste kodulehekülge millegpärast tükk aega avatud ja facebooki liige ka ei ole, nii et esimene info siia. Ets, kui saad, tõsta ka mujale.
Rattaetapil midcampi (olime 19. kohal) hakkas mul halb. Tõsiselt halb. Paljude WC-peatuste ja laguneva kordinatsiooniga sain ikka kuidagi vahelaagrisse. Oksendamisest kasu ei olnud, sest magu oli tühi.
Võistluskeskuses magasime, jooksin tualeti vahet ja konsulteerisin arstiga. Mõõtis palavikuks 39.0, ütles maga veel üks öö ja siis ise hinda, et kas oled võimeline edasi minema. 6-7 võistkonda pidi sama asja käes kannatama, põhjus ilmselt vesi jõgedest-järvedest, mida joogiks tarvitasime. Isegi osades TA-des pole siin muud vett. Paratsetamooliga sain palaviku alla, nii et järgmine hommik proovisime edasi minna. Pikk jalgsietapp läks lõpus jälle raskeks, ilmselt palavik tõusis ja nõrkus tuli peale. Nii ägedat ja kestvat kõhulahtisust pole mul varem olnud.
Puhkasime pikalt TA-s ja siis alustasime 150km rattaetappi. Paar kilomeetrit sõitsin ja tegin metsapeatusi ja siis loobusin. Teised läksid edasi.
Silveril ja lõpuks ka Elol on kõhud lahti, aga ilmselt nad on tugevamad kui mina.
Puhtast kaevuveest ei ole ma varem nõnda unistanud.
Kahju, Karli
PS. Kuni probleemide alguseni oli kõik OK. Füüsiliselt saime hakkama, magamisaegade osas saime ka kokkuleppele, aga see rada on raske. Silveril-Rainil-Elol ei ole praegu kerge.
Ära pabla, mis s.....i, see uuesti:)
Head paranemist,
Ott
Sellises seisundis võistluse jätkamine oli paras hullumeelsus, aga ega te ju ei olegi normaalsed inimesed :) Igal juhul on nüüd järgmiseks hooajaks motivatsioon olemas, sest ükskord tuleb see MM läbi teha niikuinii.
Postita kommentaar