Saturday, November 12, 2011

Üks lugu - kaotusevalu

Seoses eilse jalgpallitulemuse ja äsjamöödunud mardipäevaga meenus üks täpselt 15 aastat tagasi juhtunud lugu.

Aasta tagasi ülikooli lõpetanud poissmees Kristian, töökaaslane siis ja naljakal kombel ka täna, rentis meie kõrval asuvas ühikalaadses kortermajas korterit. Siis oli ühikas väikesi lapsi täis, kes päevade kaupa tiirutasid hordidena pikkades koridorides.

Saabus mardipäev ja lapsed organiseerusid mardisantideks ning hakkasid väikeste gruppidena majas ringi käima. Tuli üks kamp lapsi ka meie loo peategelase Kristiani juurde. Esitasid oma väikese etteaste ning jäid nänni ootama. Kottides oli juba kommi, küpsist, õunavinne ja mõned sendidki. Vaene Kristian aga oli mardipäeva sootuks unustanud ning tal ei olnud lastele muud anda kui rahakotis olev väikseim rahatäht - 25 krooni. Lapsed jäid selle peale tummaks, tänasid ja lahkusid. Koridoris ei saanud aga suurt üllatust ja rõõmu tagasi hoida ning seda muidugi ka teiste martide ees - 25 krooni oli ikka suur raha.

Läksid siis järgmised mardisandid Kristiani juurde. Korralikust perest pärit viisakas Kristian kuulas laste etteaste ilusti ära, olles samal ajal natuke mures, sest midagi polnud neile vaevatasuks anda. Rahakotis oli järel ainult üks 100-kroonine rahatäht ja selle lapsed saidki.

Kui 100-krooni mardisandid sellest 25-krooni mardisantidele rääkisid, siis muutusid viimased üsna vaikseks ja nukraks, justkui oleks petta saanud.

Läks mööda kaks nädalat, kui väike kadrisant läks Kristiani juurde, kes oli seekord kadride tulekuks hästi valmistunud. Väike tüdrukuke esitas kenasti oma kava ja sai kotti peotäie "Tiina" komme.

Ja ta oli kurb.


8 comments:

mario8eren said...

Mina isegi mäletan seda, milline elevus läks lahti, kui ühed mardisandid olid saanud 100 krooni. Keegi esialgu ei tahtnud uskuda :D .

Uskumatu, et keegi mäletas seda lugu.

Anonymous said...

Mäletan seda selgelt, aga sinu mälu iss on tõesti hea (orienteerumisest kindlasti). Olin selles pundis, kes sai 25.- ja 100.- pundis olid suuremad (Doris jt).
Siiani ütlen vahel rohkem kui vaja - ei õppinud :D

Lee

eduardp said...

See lugu on alati meeles olnud kui üks naljakas juhtum. Nüüd, kus selle kirja panin, muutus hoopis kurvaks looks :)

Anonymous said...

Mul oli 7 aastat tagasi ka sarnane lugu. Majas sees veel ei elanud, aga tegin seal sisetöid, kui tulid mardisandid. Komme pakkuda ei olnud, aga garaažis oli kastides õunu ja porgandeid. Hoiatasin neid kohe, millega nad leppima peavad ja muidugi keerasid nad selja ja läksid oma teed. Eks see oli kurb ka nendele.
TA

Karli said...

Hea lugu. Väga meeldis. Karli

Karli said...

Lisaks veel nii palju, et täna, pärast mitmenädalast kodust eemal viibimist, hakkasin köögikappide sisusid üle vaatama ja avastasin, et koju oli tekkinud EL abi makaronitoodete näol, sildiga "Ettenähtud tasuta jagamiseks". Vanem laps siis selgitas, et käis marti jooksmas ja lahked inimesed andsid.

Anonymous said...

No näed, ühest pakist makaronidest võib olla rõõmu paljudele inimestele!
Need makaronid tuleb Sul kindlasti uuesti ringlusse lasta, sest need ei olegi ettenähtud söömiseks, vaid nagu pakil kirjas - tasuta jagamiseks.

Lauri

Armo said...

Ma kaldun taipama, miks tüdruk kurb oli... Mulle meeldisid ka Lily kommid rohkem kui Tiina kommid.