Laskurmees. Olin kunagi.

Kunagi tegin blogipostituse teemal "Laskurmees", kus tõin välja oma kunagised laskmistreeningud nii viievõitluses kui sportpüssis. Aasta tagasi tuletasin oskusi meelde Kernu Terasmehe võistlusel, kus paari ebaõnnestunud lasuga võitsin sportpüssi harjutuses 50 m lamades siiski 92,9 punktiga.

Täna oli Männiku lasketiirus Terasmehe sarja 12. alana kavas jälle 50 m laskmine. Harjutamine pidi meistriks tegema, vähemalt mitte kehvemaks. Seetõttu tegime eile samas kohas väikese trenni, kus tulemus oli uskumatult kehv, lausa masendav. Ei saanud üldse aru, miks kuulid laiali lendasid. Asend justkui püsis, lasud olid kontrollitud, kuid 6-d ja 7-d tulid kergelt sisse. Tõsi, prillid segasid kõvasti, samas ilma nendeta oli märklaud jälle natuke hägune. Enesekindlus sai kõvasti kannatada.

Tänasel võistlusel osales 47 inimest. Noored lasid toe, kuid naised ja mehed käe pealt. Nagu peab. Ilma treeninguta on head tulemust raske saavutada, kuid tänased tulemused tõestasid vastupidist. Eelmise aasta 2 paremat - mina ja Mattis Alliksoo põrusime totaalselt. Absoluut- ja naiste arvestuses võitis Mirje Tombak (!) 92,2 punktiga. Meeste parimad olid ka orienteerujate seas tuntud Kaimo Käärmann 92,0 ja Arthur Raichmann 89,8 punktiga. Mirje pole trenni teinud, Kaimo oli ka heast tulemusest üllatunud. Arthur on sel aastal üldse kuidagi osavaks ja tugevaks saanud.

Mis siis endal juhtus?

Proovilasud läksid üsna laiali ja sihikut korrigeerida ei osanud. Võistluslaskude 1. ja 3. läksid samuti laiali. Siis leidsin prillidele, mis vajusid pidevalt alla, hea toetuspinna sihiku peal. Asi hakkas kontrolli alla saama, kuid järgnevad lasud läksid alla. Tegin mitu nõksu üles, kuid lasud läksid ikka alla. Nüüd tegin 3 nõksu üles. Nüüd läksid mitte ainult alla vaid ka paremale. Arusaamatu. 

Lõpetasin laskmise ja kurtsin kohalikule juhendajale kurba saatust. Selgus, et keerasin kogemata vale nuppu, st mitte üles vaid hoopis paremale. Väga kurb.

Seega ei lähe vanadusest udusemaks mitte ainult silmad ja kehvemaks mälu, vaid võistlusolukorras ei oska teha enam asju, mida oled elus varem sadu kordi teinud. 

Pildil teeb võitja pilti parimatest. Punasega on maha tõmmatud poisid, kes lasid toe pealt. Seega tuli ca 8. koht.

Ehkki ebaõnnestumisi on Kernu Terasmehel tulnud palju - korvpall, male, kabe, ujumine, laskmine, olen üldkokkuvõttes siiski üsna tabeli tipus (kolm nõrgemat ala on välja võetud). Edaspidi ei saa kahjuks osaleda 12. aprillil lauatennises, kus esikolmiku koht oleks võimalik. Järgnevatest aladest on discgolf nõrk, kuid 3 km jooks, mägiratas ja orienteerumine üle keskmise. 

Suusatamine orienteeruja moodi. O-sprint Lähtel.

Orienteeruja eriti ei kurda, kui suusatada on vaja kas mulla, muru peal või lausa liivasel teel. Linnade-valdade talimängudel ütles rajameister Rein Zaitsev täna enne starte, et kui võistlejad hakkavad finišisse  jõudma, siis tema kaob ära. 

Põhjust põgenemiseks siiski polnud, sest rada oli tegelikult huvitav. Suusatada tuli tõesti vaheldumisi lumel ja mullal, mõnel pikemal kunstlume raja etapil sai ka kenasti sõita. Sain päris higiseks.

Küll aga ei leidnud kaardilt kuidagi KP numbreid, isegi punkte siduvad jooned kadusid kuhugi kaardi sisse ära. Stardist kerget tõusu võttes kulus ca 30 sek, et üles leida K-punkti kolmnurk. Sealt edasi läks omajagu aega pea iga KP numbriga. Polnud hea mõte trükkida rada tavaprinteril tavapaberile. Kuid paras ime, et võistluse sai üldse läbi viia.

Paaril korral võtsin ka suusad alt ära. KP11-s läks vasaku saapa kinnitamisega 50(!) sekundit, teisel korral sain natuke kiiremini. Ikka oli jama vasaku jala kinnitusega.

Ühtegi olulist viga ei teinud, kuid seisakuid oli omajagu (näit punane värv träkil). 

Tulemused (M55). Otse.osport LINK.

Raul Kudre libises hästi ka mulla peal, selliseid määrdeid juba igaühel pole :)  Minu 20 aastat vanad Madsud said järjekordse kivilihvi, libisemisomadused peaksid nüüd veel paremad olema. 

Rajalt paar pilti SIIT (autor: Edith Madalik)