Libahundi Jõulujämm Sussanini lõikega

Rogain üle tee, st Keila metsas ja linnas - see oli justkui kohustuslik ettevõtmine. Põnevamaks tegi ürituse võistluse formaat, kus esimese osa pidi läbima suuskadel ja teise osa jalgsi. Start oli Jõulujämmi 3-tunnise rogaini jaoks üsna hiline (13.00), sest kell 16 oli juba pime. Foto: Valdur Vacht.

Rogainile läksin eesmärgiga võtta asja mõnuga ja rahulikult, kus tulemus polnud üldse tähtis. Ometi vaheldus enesetunne ja motivatsioon sellel lühikesel rogainil üsna kõvasti.

Võistlus algas suusatamisega, kus palju tagasi ei hoidnud. Libisemine oli suurepärane, seda nii kerge plusskraadiga ilma tõttu kui ka määrimisest, mida tegin sellel hooajal esimest korda. Suusad olid täiesti fluorivabad, sest kasutasin kollast Rexi parafiini (+10 - -2°C), mis pidi olema sama hea kui HF. Aga kallis, rsk.
Foto: Valdur Vacht

Suusaraja planeerimine polnud üldsegi lihtne, sest pidi arvestama kindlaid sõidusuundi ja võimalusel juurde haarama ka lähedale jäävaid jooksupunkte. Esimene mõte oli, et küll see Libahunt on sellises formaadis, kus iga aktiivne liikuja võtab kõik punktid ära ja kohad pannakse paika ajaga. Sellest tulenevalt tegin vastava planeeringu, kus läänepoolse ringi lumises metsas jätsin lõppu. 

Peale suusasõitu, mis võttis ca 48 minutit, sai selgeks, et päris kõiki punkte ära ei võta. Polnud vist kõige parem rajavalik, kus kirsiks tordil oli ühe jalgsiraja lõigu läbimine. Sügisel oli see kena lai rada, kus olen palju-palju käinud. Arvasin, et lükkan kohevas lumes end sealt kenasti läbi, sest suusad ju lippasid hästi. Aga see, mis ette tuli, ületas igasuguse fantaasia. Kogu rada oli lume all looka vajunud puid täis, mistõttu pidin põhiliselt ukerdama rada ümbritsevas võsas. See oli tüüpiline Sussanini lõige, kus otseminek osutub oluliselt keerulisemaks ja aeganõudvamaks ringiminekust. Kasutasime seda terminit ülikoolis matkade puhul, kus selle asemel, et orgu pidi ring teha, mindi mäeahelikku nurgast lühemaks lõikama. Kes aga oli Ivan Sussanin, lugege näiteks SIIT.

Jooksu algus oli raskepoolne, sest pulss suusatamise ajal oli olnud üsna kõrge. Harju KEKi tööstusala on nüüd avatud, esmakordselt  ajaloos paigutati orienteerumise KP-sid ka sinna. 

Peale seda ringi läksin võtma planeeritud punkte 5x5 ruudustikus, kus igas reas ja veerus oli 1 punkt. Seega kokku 5. Planeerimise käigus leidsin kaardilt 2 puud, lisasin kivi, teede ja radade ristid. Asi tundus olevat paigas.

Tervisekeskuse juurest Männiku parki jõudes, ei leidnud kivi juurest punkti. Olin ringi natuke lohakalt kaardile kandnud, sest pidin vaatama hoopis puud kivi kõrval (õiged punktikohad on sinise rõngaga). Seega jäi KP leidmata ja kogu plaan läks uppi. Tempolanguse ja passimise peale hakkas kehal külm, vasak põlv tegi ka valu ning kuna motivatsioon puudus, siis mõtted liikusid juba finiši suunas.

Aga enne tuli järgi vaadata, kas teise puu juures ja teede ristis on punktid. Üks oli, teine aga mitte.
- "Oki, longin Vaikse tänava läbi, suure tõenäosusega peab seal KP olema". Punkt oligi olemas. 
- "No võtan ka Jaama juurest ning Keskpargist punktid ära".
- "Aega veel on, võtan veel paar punkti juurde"

Ja siis olin juba Jõepargis ja muud võimalust polnud, kui seal ring ära teha. Tekkis hea rogainija olek, kus keha ei tundnud mingit raskust, oli vaid ühtlane liikumise rutiin. Võtsin ka valgel lehel KP 75 ning siis läks kiireks. Tõusvas tempos joostes jõudsin 7 sekundit (!) enne kontrollaega finišisse. Oli üllatavalt tugev ja tummine olek, mis tekitas tuleviku osas optimismi. Kiitus siinkohal Mairoltile, kes tegi rajameistrina väga hea töö.

Finišivestluses selgus, et punktidel olid ka erinevad kaalud. Ma polnud seda üldse arvestanud. Näiteks kõik 5 ruudustiku KP-d olid 7-punktilised. Oleks teadnud, oleks sinna natuke rohkem aega kulutanud. No mis seal enam, algaja värk niikuinii.

Väsimus oli päris korralik, lõõgastuseks käisin Tervisekeskuses 2x saunas ja selle vahel mullivannis. Ning siis oli aeg minna Libahundi rämmarile Laulasmaal. Polegi varem sinna, endisesse KEVA puhkebaasi sattunud, isegi Rein Siimu ajal mitte. Tiiu Mägi ja Co korraldasid väga toreda ürituse hea toidu, mõtte- ja argumenteerimisülesannete ning tiimidevahelise jõukatsumisega. Jano Järv oli teinud muusikalise slaidiprogrammi Libahundi Bulgaaria rogainireisist, Tiiu reklaamis ka järgmise aasta Rumeenia reisi, mis toimub 19.-25. oktoobril Transilvaania mägedes. Lennukipilet pidi praegu odav olema. Ahvatlev igatahes.

Tulemused